Rohtaed K.Ristikivi (16)

Saa selleks, kes sa oled Ristikivi " Rohtaed " Meil k�igil on oma Arkaadia, kuhu me j�uda tahame. Ma v� hemalt arvan, et k�igil on. K�ik v�ib-olla ei unista sellest nii palju kui Juulius Kilimit, aga olemas see koht on. M�ned peavad Juuliust l�bikukkunud tossikeseks, sest ta ei j� udnud kunagi oma Arkaadiasse, aga kas Arkaadiasse peabki tegelikult kohale j�udma? Ei pea, sest mille nimel siis enam elada. Peale surma v�ib-olla j�uame oma Arkaadiasse, aga elu jooksul mitte, sest p��dlused ja unistused hoiavadki meid elus. V�ililleseeme ei k�si elu m�tet, kui ta tuules lendab - tuul viib, ja ta peab. Sa armastad - ja sa pead, olgu su ees ja taga, all ja �lal, igal pool t�hjus. Minu arvates r��gib "Rohtaed" loo ka sellest, kuidas inimesed on koos, aga samas on ikkagi �ksi. (Ma sain koolis k�ll peaaegu peksa selle arvamuse eest, aga no mu meelest on nii). Tal on naine, tal on pere, aga mingi vaimne klapp j��b puudu, nende vahel haigutab ikkagi mingi kuristik. Ta on hingelt ja oma unistustelt �ksi, ta ei saavuta klappi oma j�reltulijatega. Aga samas, v�ib-olla on hea, et tal seegi on, veel hullem oleks t� ielik �ksindus - Kui kohutav on inimesele j��da nii �ksi... Ja seista p�ris �ksi seal kaldal, kui tuleb paadimeest oodata... K�ik see maailm v�ib ju olla ainult rist ja h�daorg, ja isegi ilma paradiisita teises elus, sest mis v�ib paradiis paremat olla kui elu. Ja sellep �rast peaks katsuma siin h�daorus v�hemalt teiste elu talutavamaks muuta. Ja just seda ju Juulius teebki, ta �ritab v�hemalt teiste elu talutavamaks muuta. Ja ta ei seisa p�ris �ksi seal kaldal, Emmi on l� puni temaga, kuigi ka Emmi oli �ksi. Emmi j�i oma mehe k� rvale . Iial polnud Juulius Kilimit talle midagi rohkem olnud kui tema mees, ka siis mitte, kui ta oli direktori kohuset�itja. Ta polnud tahtnud talle olla rohkem kui naiseks - ja vahest ka laste emaks . Tema igatsused olid ainult poolikult t�itunud, nagu k�ik igatsused ainult poolikult t�ituvad, ja me lahkume samade igatsustega, millega siia tulimegi. Emmi oli ka �ksi ja tema elu oli mu meelest eriti traagiline. �hele naisele ei saa olla midagi jubedamat lapsekaotusest ja teadmisest, et ta ei saa enam kunagi lapsi. Emmi tundis ennast oma mehe k� rval rumalana, ta arvas , et ei k�lba oma mehele tegelikult. Selle p�rast ka tema tohutud pingutused majapidamise �lalhoidmiseks, see oli tema jaoks see v� hene , mida ta Juuliuse heaks sai teha. Rohtaia harimisest. Jah, seda tuleb teha, aga see on pagana raske. Ikka tundub, nagu miski muu oleks olulisem, nagu selle jaoks ei j�tkuks enam ruumi. Eneseleidmise ja teeotsimise keerukus . Juulius tegelikult ju harib oma rohtaeda, tema rohtaed on tema �pilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta j�lle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama , nii et kui ta vahepeal j�ttiski oma aia unarusse , siis j�uab ta selleni ikka tagasi. Tema enda soovitused noorematele - Ei oska muud � elda , kui et te ka edaspidi, kui olete vanaks ja targaks saanud, p�riselt oma noorusest ei lahkuks. Et teile keset praktilist elu j��ks aega ka millegi ebapraktilise jaoks, mille v��rtust ei saa � hegi �riraamatu deebeti - v�i kreediti-poolele kanda ja mis ometi on teinud inimese selleks, mis ta on. Romaanis on tegelikult rohkem tegelasi, k�ik nad on mingit viisi �ksi ja nende saatused mingit viisi traagilised. Ristikivi on suutnud tegelased nii h�sti romaani sisse kirjutada, et isegi, kui ligi 100 lehek �lje jooksul me mingi tegelasega ei kohtu, siis taaskohtumine teeb kuidagi r��msaks, tekib j�llen�gemisr��m, mitte v��rastus. Ka romaani kolme osa ajalised vahed ei tekita mingit v��rastavat �leminekut, pigem on see �leminek nii sujuv , justkui oleks tegelastega koos 15 aastat m��da saatnud. On inimesi, kes suudavad alati n�ha n�iutud silmadega - nad suudavad l�bi n�ha, tolmu ja suitsu all leida asjade hinge. Selle p�rast, et nad armastavad.