Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loodusrahvad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, loodusrahvad, matkis, loodusjõudude, jumaliku, vaimude, leidude, jumalaga, päiksejumal, komöödiaVanakreeka muusika Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi,
nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv). Kuningas Saalomoni ajaks (965-926 a. e. Kr) oli templiteenistuse tarvis välja kujunenud ka kutseliste muusikute – LEVIITIDE – seisus. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik
VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale
· Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2
LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn. kõrgkultuurid. Kõrgkultuurideks nimetatakse neid piirkondi, kus kultuur oli kõrgemal tasemel kui enamikes maades. Vana maailma kõrgkultuurid on: Hiina India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) Egiptus Vana-Kreeka - s.o. Euroopa kõrgkultuur Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: kujunes rikkalik instrumentaarium kujunes kutseliste muusikute seisus kõikide muusikas kasutati harfi muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas
Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid"
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 30.09 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Muusika teke ja olemus, vanaajamuusika 2. Vanaaja kultuurrahvaste muuusika (VanaKreeka) Õpetaja antud lehel 3. VanaKreeka muusikaõpetus 4. Varakristlik muusika Muusika teke ja olemus ning vanaajamuusika Kõike mida me teame kaugete aega muusikast on meieni jõudnud läbi: kalju ehk koopamaalingute põhjal arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud pillide põhjal nappide kirjalike allikate põhjal Mis siis ikkagi on muusika roll ehk ülesanne? Vastus: Kuivõrd tänane päev on seotus eilsega. Muusika ülesanne on: olla eneseväljendus vahendiks suhtlemisvahendiks inimike tunnete väljendusvahendiks
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega,
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke
MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu...................................................................................................................4 Fakte muusika ajaloost.....................................................................
Vanaaja muusika Muusika sai alguse , väga ammu juba sellest ajast , kui maal on elanud mõtlev ja suhtlev inimene. Inimesed on juba kaugetest aegadest püüdnud ennast erinevatel viisidel väljendada ja üks neist on kindlasti muusika. Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid
iseseisvalt ei saanud väljas käia(kodust), mõningaseks erandiks olid vaesed naised. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Ateena Sparta reeglina saadeti poisid 7 aastaselt koolis, 7 aastaselt läksid nii poisid kui ka rikkamates peredes võisid olla tüdrukud kooli, koduõpetajad, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, tegeldi spordi, muusika, sõjalise vaidluskunsti, kirjandust, tegeldi treeninguga, spordiga, hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatuse eesmärk oli kasvatada kasvatada igakülgset haritud ja arenenud sõjameest. isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki. 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Religioonil oli kreeklaste maailmapildis väga tähtis osa: usuti, et jumalad käsutavad loodusjõude ja õnnetuste ärahoidmiseks tuleb neile ohverdada,
Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? · Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti
Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada. Seetõttu ei vaadatud teatris mitte uudset lugu, vaid seda, kuidas draamakirjanik tuntud lugu oli interpreteerinud ning kuidas mängisid näitlejad ja laulis-tantsis koor. Tuldi kaasa elama, puhastuma (katarsis). Antiikdraama zanrid on tragöödia (kr tragos 'sokk' ja ode 'laul', sõna tuleb küladionüüsiast, kus esimesel päeval ohverdati sokk või anti see viimasel päeval auhinnaks) ja komöödia (kr komos 'meestesalgad'). TRAGÖÖDIA Sündis VI sajandil, mil poeet, näitleja ja lavastaja Thespis lisas Ateenas 534. a. Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandeile näitleja (tema ise see austatava jumala või kangelasena oligi see oli erakordne ka seetõttu, et esimesena pühitsemata inimestest 2 söandas ta jumalat kehastada), kes astus koorijuhiga (korüfee) dialoogi ning tõi nõnda
annaabi.ee 
