1. viiruste ehitus Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid. DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul(lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub ...
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline is...
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunn...
mis on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav. Seetõttu esineb haigus perekonniti. Naistel on kaks X-kromosoomi ning tänu sellele kompenseerib ühes kromosoomis olevat vigast hüübimisfaktori geeni teises kromosoomis olev terve geen. Meestel on ainult üks X-kromosoom, mille nad saavad oma emalt. Kui selle kromosoomi hüübimisfaktori geenis on defekt, siis tekib hemofiilia. Vähestel juhtudel ei ole hemofiilia päritud, vaid geenimutatsioon on tekkinud inimesel endal. Hemofiiliast ei ole võimalik terveneda, kuid õigeaegne ja profülaktiline ravi tagavad hemofiiliahaigele normaalse elu. Ilma ravita ei saa hemofiiliahaige käia regulaarselt koolis ega tööl, sest ravimata verejooksudest tingitud füüsiline liikumispuue takistab kõndimist ja igapäevatoimetuste tegemist. Kui hemofiiliahaiged ei saa vajalikku ravi, siis on nende eluiga lühike. Hemofiilia puhul peaks inimene hoiduma vere hüübivust vähendava
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt Defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav Haigus esineb perekonniti Naistel on kaks X-kromosoomi ning seetõttu kompenseerib ühes kromosoomis olevat vigast geeni teises kromosoomis olev terve geen. Meestel on ainult üks emalt saadud X-kromosoom. Kui selle kromosoomi hüübimisfaktori geenis on defekt, siis tekib hemofiilia. Vähestel juhtudel ei ole hemofiilia päritud, vaid geenimutatsioon on tekkinud inimesel endal. Sümptomid · Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema vormi korral alles täiskasvanueas · Iseloomulikuks on verejooks liigestesse ja lihastesse, mõnikord ka siseelunditesse · tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult · Verejooks liigestesse põhjustab valu ning liigeste turset ja võib põhjustada püsivaid liigeskahjustusi · Kaasneb artriit
2. Modifikatsiooniline muutlikkus - tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 3. Mutatsiooniline muutlikkus - on muutus väline (fenotüübiline) 4. Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. 5. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. 6. Geenimutatsioon - muutunud võib olla 1 geen ja selle tagajärjel võivad toimuda suured muutused välisilmes või talitluses. 7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8. Genoommutatsioon - tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus. 9. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. 10
Praegu tegelevad ansambli liikmed uute projektidega. Oma plaadifirmas "Legendaarne Records" antakse välja uute underground-muusikute plaate, näiteks Metsakutsu, s'Poom, Põhjamaade Hirm, Winny Puhh. Toe Tagi viimane album kannab nime "Kõik on formuleerimise küsimus", see ilmus 1. mail, 2009. ALBUMID Kõik on formuleerimise küsimus MFM Records, 2009 1. Keera kõvemaks 2. A.N.T.S 3. Anatoomia (kaasa teeb Ülli) 4. Geenimutatsioon ja mõnuained 5. Kolmas Eesti 6. Asfaldiorjad (kaasa teeb Lauri Tõnspoeg) 7. Kõik teavad sinust kõike 8. Pangaea (kaasa teeb Bonne) 9. Spektrum 10. Kõik on formuleerimise küsimus 11. Kopli - Ülemiste - Kopli (kaasa teeb Tarvo Valm) 12. Eksperiment 13. Kilekott (kaasa teeb Evestus) 14. Burkina Faso 15. Iga päev 16. Tallinnast ära 17. Palju õnne, inimesed! Legendaarne MFM Records, 2004 1. TT Tomahook 2. Deja Vu 3. Parim parimast 4. Legendaarne 5. Hulla ja vallatle (koos Kozyga) 6
Kasutades IQ-testi tulemus alla 70 punkti. Saab jagada ka: kerge (IQ 50-69) mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine)
äri tegemine. Patent kaitseb leiutisi. Selleks, et leiutis oleks kaitstud, peavad olema täidetud teatud kriteeriumid: peab olema uudne, leiutustasemega ja tööstuslikult kasutatav. Kaitstus seondub registreerimisega. Patentsuse kriteeriumid kitsalt: PatS § 8 lg 1 1. Uudsus 2. Leiutustase; 3. Tööstuslik kasutatavus Patentsuse kriteeriumid laiendatult: 1. Leiutise objekt on sobilik objekti taha jäävad mõnikord sellised, oletame geenimutatsioon ja leiutise objektiks saab olla seade, aine, meetod või nende kombinatsioon. Mõnikord tekibki probleem, et objekt ei ole vastav. Klassikaliselt on ikka 3 kriteeriumit, millele leiutis peab vastama (eelnevalt kirjutatud). Leiutisel peab olema tehnilisele probleemile lahendus. NT: uksekaart ei tööta, ja turvamees laseb sisse, kui kella lased: nähtavasti ei lähe leiutise alla. Objekt seade on leitisena kaitstud. Meetod mobiiliga parkimine kaitstud
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
rasedusnädal. Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket. Kahjustavateks faktoriteks võivad olla: 1. viirusinfektsioonid 2. ema haigused 3. keemilised ja füüsikalised tegurid 4. hapnikuvaegus - hüpoksia, loote verevarustuse muutused 5. immunoloogilised tegurid, veregruppide sobimatus 6. ainevahetusehäired 7. kromosomaalne geneetiline kahjustus 8. geenimutatsioon embrüogeneesi perioodil 9. pärilik eelsoodumus 10. ema vanus üle 35a Kuidas jaotatakse kaasasündinud südamerikkeid lastel? Tsüanoosiga südamerikked 1. Tsüanoos, millega kaasneb kopsude liigveresus 2. Tsüanoos, millega kaasneb kopsuvereringe hüpovoleemia Tsüanoosita südamerikked: 1
maksas. Aneemia e kehvveresus on erütrotsüütide või neis oleva hemoglobiini ebanormaalselt väike hulk veres. · Hemorraagiline aneemia verejooksu tagajärjel · Hemolüütiline aneemia punalibled on purunenud · Pernitsioosne aneemia B12 vitamiini puudusest · Aplastiline aneemia luuüdi ei suuda toota · Rauapuudus-aneemia organismi rauavarude lõppemine · Sirprakuline aneemia geenimutatsioon (algselt aafriklastel) 2. Valgelibled e leukotsüüdid kokku normaalselt 5-9 tuhat/cmm. Eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Valgelibled liiguvad vajadusel läbi veresoonte seinte, tegutsevad kudedes. Leukotsüütide põhitüübid: granulotsüüdid rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega neutrofiilsed granulotsüüdid ülesandeks fagotsütoos
Vesi oli sageli riknenud, aga kat veinilähkrit kaasas poleks olnud? Kreeka kõrgkultuur lõi ka veinipidu- kääritatud joogist koolerat või düsenteeriat ei saadud. Et alkoholi pruuki- de kombestiku ja püüdis määrata veini kohta ühiskonnas. Tollane vein oli mine oli inimkonna koidikul möödapääsmatu, arenes mõne geneetiku ar- magus ja seda joodi veega lahjendatult. Enne joomapidu, sümpoosioni, le- vates vähemasti eurooplastel teatav geenimutatsioon, mis laseb maksal pi- piti tavaliselt kokku, millises vahekorras veini veega lahjendatakse. Veini devalt toota alkoholi lõhustavat ensüümi. Rahvad, kellel see välja ei arene- 14 joodi lamades ja istudes ning lahjendamata veini joomist peeti barbarite nud, surid koolerasse. 15 Vee vältimine levis jõukamate kihtide hulgas ja alles pudelivee ja ko- kakoola ajastu on teinud selles korrektiive
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
sest nende kosimiskäitumises esineb vähem komponenti vibration; puupea puuviljakärbestel on tugevalt pärsitud õppimisvõime. (2) üks käitumismuster sõltub paljudest geenidest, n:31 erinevast geenimutatsioonist 12 mutatsiooni mõjutasid hiire aktiivsust jooksurattal, sest füsioloogilised faktorid olid teised (jalgade pikkus). (3) üks geen mõjutab paljusid käitumismustreid, n: meeste testosterooni madalat taset määrab geenimutatsioon, hormooni puudulikkus aga viib paljude füüsiliste ja iseloomu puudutavate muutusteni. Käitumise evolutsiooni mehhanismide uurimine. Mida näitavad kunstliku valiku eksperimentide tulemused, näiteid. Kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et käitumise evolutsioon saab toimuda loodusliku valiku teel. N: puuviljakärbse paaritumiskiirus - igast põlvkonnast valiti järgmisesse põlvkonda 20 % kõige kiiremaid ja 20 % kõige aeglasemaid paaritujaid
Alanud varasema arengu käigus. Häiritud toimetulek mõnes sfunktsionaalses valdkonnas nt suhtlemine, enesehoolitsus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused jne. - Põhjuseid ja diagnoose võivad olla mitmeid. Harva isoleeritult, tavaliselt kaasnevad füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. - Populatsioonis 1-3%, 30-50% jääb põhjus ebaselgeks - Tavaliselt põhjuseks mõni sündroom, kromosoomhaigus, geenimutatsioon, ainevahetushaigus. Võivad olla ka tüsistused - Tihti kaasneb vaimne või füüsiline puue - Ravi ei ole, saab kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida. Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised (toob ajufunktsioonis pöördumatud muutused) ja sensitiivsed perioodid (kogemus mingil perioodil mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab teatud võimetel areneda)
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
