Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. ,,omad grupid" kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest. Sõltuvus on psühholoogiline seisund, kus sõltlane tunneb endas ülevaid tundeid või
maadele lootes leida õnne. Siiski naaseb René kodumaale leidmata seda, mida otsis. Ka tänapäeval otsustavad inimesed tihti uue alguse kasuks kuskil võõrsil, aga peavad peagi möönama, et pole välismaal paremat midagi. Siiski on ka üksikuid, kellel õnnestub välismaal alustada uut ja vähemalt esialgu õnnelikku elu. Religiooni osatähtsus inimeste elus on vähenemise trendil. Siiski on veel hulk inimesi, kes otsivad abi jumalalt. ,,Renés" otsib usust lohutust Amélie, kes otsustab nunnaks hakata. Ometi lausub ta oma pühitsemisel: ,,Halastaja Jumal, tee nii, et ma ealeski siit surisängist ei tõuseks...". Seega teadis Amélie, et ei saa enese eest põgeneda isegi mitte jumalasulasena. Tihti loodetakse jumalasõna abil ka oma tegusid õigustada. Näiteks ,,Tõe ja õiguse" Vargamäe Andres otsib pidevalt Piiblist oma õigust Pearu vastu ning üritab endale tõestada, et tema teod on õiged. Romaani lõpus aga Andres
kes esindas vastandlikult mõlemat külge ta annetas raha abivajajatele, olles selle häbitult röövinud rikkamatelt. Kogu meid ümbritseva tohuvabohu selgitamiseks on suurem osa maailmast pöördunud religiooni poole. Kiviajal, kui puudusid suuremad eetilised piirid, polnud vajadust ka jumalate järele. Tsivilisatsioonide tekkides aga tuli kuidagi põhjendada kõike selgitamatut ning aegamööda hakkas usk pakkuma ka lohutust küll kurjad peale surma põrgus piinlevad ning head taevas oma teenitud tasu saavad. Kuid ka jumalad pole veatud, nemadki vihastuvad, teevad vigu ning haiget... kui neisse muidugi uskuda. Vaatamata kõigele, mis on sündinud just tänu religioonile, on see siiski käegakatsumatu ning ei selgita tegelikult midagi. Inimloomus on liiga keeruline, et seda lahti mõistatada taevas elavate nähtamatute üleloomulike olevuste abil.
mõõdutundega, muutub takistuseks aeg. Kirjanik Mats Traadi romaanis "Hirm ja iha" soovib Valve ajastust tingitult elult võimalikku saada. Naistegelane elab ajal, kus tõelus on muutunud vägivalla kangastuseks. Ta elab armastuse ja iha nimel. Kas inimese suurimat kirge võib eneseteostusena käsitleda? Arvan, et võib. Elult tuleb võtta, mida võtta annab. Võõrvõimu alluvuses piineldes otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib ta tunnete ergastamist ja üritab vältida emotsionaalsuse tuhmumist. Inimene ise võib avastada kindla usu endasse. Ühelgi teisel surelikul ei ole õigust indiviidi sisemaailma määratleda. Eneseusk ja -teostus lähtuvad inimese andekusest leida endas soov olla MINA ISE. Enesekindlus helgestab tulevikku, eneseteostus vabastab hinge.
· ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab. · Marx usk on oopium rahvale. Jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all. · Nietzsche Jumal on surnud. · Freud religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus.
erinevaid väärtusi. Kui ma olin noorem, oli raamat minu jaoks hea ajaviitmise viis. Sealt sain palju uut sõnavara, laienes ka mu silmaring maailmas toimuva suhtes. Tänu inglisekeelsetele raamatutele on suurenenud ka minu võõrkeele sõnavara ning paranenud lauseehitus. Hetkel on kirjanduse puhul minu jaoks oluliseim, et raamat mind kõnetaks ning minu mõtetele ja küsimustele vastaks, et ta aitaks mul leppida tegelikkusega ja pakuks lohutust, kui olukord tundub lootusetu. Paljude teoste abil olen õppinud märkama ja vaatama ka asjade teist poolt. Kirjandusel on ka oluline roll kultuuri säilitamise ja edendamise suhtes. Selle abil on võimalik ka kritiseerida aktuaalseid teemasid ning riigikorda, mis tihti rahva halvakspanu osaks satuvad. Loomulikult on võimalik ridade vahele kirjutada ka üleskutseid, mida õiged inimesed ka mõistavad. Tänapäeval on kasvanud ka kirjanduse meelelahutuslik pool. Samuti leidub palju reklaami.
Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on internet, kus
Religioonid on peamiselt põhimõttega, et elu on kannatus ja peale selle kannatlikku ja uskumustele truud läbielamist saabub paradiis. Religiooni kammitsev iseloom avaldub aga selles, et religioon loob inimesele piire seoses inimliku naudinguga ning piiridest väljumine toob kaasa pahameele üleloomuliku jõu poolt. Üheks peamiseks põhjuseks, miks religioonid peale oma pikka eksistentsiaega ei ole veel välja surnud, võib pidada seda, et inimesed leiavad religioonilt suurt lohutust. Usk, et kuskil on keegi, kes jälgib ja soovib head, mõjub inimesele turgutavalt ja lootustandvalt nii rasketes eluperioodides kui ka igapäevaelus. Religiooni mõju inimeste jaoks ei ole aastate jooksul vähenenud, küll aga on tänapäeva muutlikkus maailmas hakatud hindama suuresti ateismi ja inimese nn ,,usku ainult iseendasse". Usk üleloomulikku jõudu misiganes religioonis loob aga inimesele suurema kindlustunde, mida ta võib- olla ei suuda ise endale pakkuda.
oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle suhted vanemate ja lähedastega on halvad, hakkavad otsima lohutust erinevatest sõltuvust tekitavatest ainetest. Nad võivad sattuda halbadesse seltskondadesse ja hakata mõtlema suitsiidlikke mõtteid. Paljudel inimestel tekivad mingis eluetapis suitsiidlikud mõtted. Nad kas ei taha või ei jaksa oma eluga enam mingitel põhjustel toime tulla, ning arvavad, et enesetapp lahendaks nende probleemid. Endale vigastuste tekitamine või endalt elu võtmine ei ole märk julgusest, vaid pigem näitab arglikkust.
Haldjad panevad armuma inimesi ja tekitavad sellega paraja kaose,kuid lõpuks siiski heastavad oma vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistustes.Teoses on ajatud probleemid:ühepoolne armastus,armukolmnurk,armukadedus jne.Need probleemid ei kao kuhugi ja raamatust saab võibolla mõni inimene lohutust,positiivsemat mõttelaadi oma muredele. Ühepoolne armastus kajastub Helena ja Demetriuse vahel.Helena armastab Demetriust,kuid Demetrius pole naisest huvitatud.Ning omakorda Demetrius armastab Hermiat,kuid naine pole mehest huvitatud.Hermia isa isegi ähvardas naist et kui Demetriusega ei abiellu,läheb tal halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades
Veenmiskõne Mina räägin siis teile filmide kasulikusest. Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi. Inimesed vaatavad filme ja justkui sa süvened sellese nii palju, et hakkaksidki endale sellist elu tahtma. Enamik filmi režissööre on teinud sellise filmi nagu nemad soovivad, et nende ideaalne elu oleks. Filmides just kujutab sellist kaasa haaravust ja ideaalset elu millest enamus maailmas ihaldaks
Väärtuste poolest tahan ma raamatust saada teada tõde ja mitte niivõrd ilustatud kujul lugu, sest üks hea raamat peaks näitama, et hea ja halb käivad koos. Minu arust peab kirjandus ka andma meile mingisuguse õppetunni mida võibolla saaksime ka oma elus kasutada. Sõnakunstil on suur mõju. Kirjandus aitab meil tulla toime argieluga viies meid korraks reaalsusest välja, näidata maailma teistsugusena ning aidates leida lohutust. Iga teos võib meile midagi õpetada, oluline on see lihtsalt üles leida.
Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrbes filmiti ka viimast James Bondi filmi 007: Veidi lohutust. Keskonna probleemid Kõrbe peale tung savannidele ! Vee puudus ! Ülekarjatamine ! Põllumuldade väljakurnamine ! Puude ja põõsaste kütteks raiumine ! LÕPP!
kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust. Marx arvab aga, et usk on oopium rahvale. Nietzche seevastu, et Jumal on surnud. Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria.
Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk oli juurdunud kõikvõimsusesse ühiskonnakihtides. Inimesed olid kindlad, et maine ja ajalik elu on ettevalmistatud igaveseks eluks pärast surma. Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile.
TÕDE JA ÕIGUS ANTON HANSEN TAMMSAARE ANDRES JA VARGAMÄE Andres planeeris korrastada Vargamäe Eespere talu ja selle hiljem maha müüa. Paas Andrese plaanid nurjusid, sest Eespere talu olukord polnud kiita ja selle tõttu oli rasket tööd palju. Tema idealism ei läinud tegelikkusega kokku. Ideaalide mittetäitumise puhul hakkas ta lohutust leidma piiblist ja ideaalid jäid tagaplaanile. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." http://www.literarycharacters.eu/img/EE- ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." andresandpearu-12.jpg VÕRDLUSMOMENT ALGUS LÕPP · Idealismi hajumine · Kindlad eesmärgid lohutuse otsimine piiblist talu tuleviku
riigimeelsem Byron (1788-1824)- London, ema hoole all, isa jättis maha, 10-a lordi tiitel ja valdused, hea ujuja, lonkas, ratsutaja, Harrow` poistekool, Cambridge`i ülikool, kreeka ja ladina keel, looming: antiik- mütoloogiast tuletatud kujundid, loodus samastub vabadusega, sellele vastandub seltskond, ühiskond oma seisusereeglitega, isandate ja lakeidega, keda ta põlastab, armastus ja sõprus pakuvad küll ajuti lohutust kuid neilgi püsib kaduviku sünge vari, ,,Inglise bardid ja soti kriitikud", ,,Jõudetunnid", ,,Childe Haroldi palverännak", Ida poeemid Shelley (1792-1822): Sussesi mk, aadlisoost, mässu- ja revolutsioonimeelne, ballaadlikud luuletused, 19-a abiellus tüdrukuga, unistas intellekti püsivast ja süvenevast liidust ilu ja armastusega, poliitilised luuletused, ,,Kuninganna Mab", ,,Anarhia mask", ,,Ateismi paratamatus"
Aga milliseks kujuneks teos siis, kui mrs Ramsay räägiks mehele täpselt ära, mis ta temast arvab, milline on tema arvates meessugu üldse, ja milleks on naised? Kõik oleks hoopis teisiti: kas ei suudaks mees taluda oma naise mõtteid tema kohta, või ei suudaks enam mrs Ramsay elada teadmisega, et tegelikult on tema mõtteliselt mehest üle, et viimane sõltub temast siiski palju ja vajab taolist emotsionaalset tuge ja lohutust nagu mõni laps. Tuletorni juurde minek, mis esialgu tundub teose juures põhiline, jääb aga pidevalt tagaplaanile, kuna kunagi ei ole ilm piisavalt ilus. Pere noorim laps, James, aga loodab ja loodab, et ta kunagi sinna saaks. James oli perekonna kaheksast lapsest kõige 1 õrnahingelisem, tal oli oma arvamus iga inimese jaoks; kui ema talle juttu ette luges,
Tänapäeval Jaapani riigi vapp Sümboliseerib pikka iga ,õpetatust ja rahulolu. Oktagramm - on pütagoorlikud nimetused arvule kaheksa ehk oktaadile, mida sümboliseeris oktagramm. See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina.Osad allikad väidavad, et tegu on hoopis nõia märgiga. Pandora laegas - Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga keelatud asi. Riigiõun - Riigiõun (pall, mis tipneb ristiga) sümboliseerib ülemvõimu territooriumi üle. Ka riigiõun oli ammusest ajast üheks võimu sümboliks. Sirkel ja vinkel - vabamüürluse embleem. Tunnusmärgid on müürsepa igapäevased tööriistad sirkel ja vinkel. Koos aitavad need kujundada paremaid kodanikke. Vinkel on loozi meistri tunnusmärk
armastuse. Sonja arvetes ei ole keegi teinud midagi halba niisama, vaid see on ainus võimalus. Ta ei keera selga Raskolnikovile , kuigi mõrvatu oli ka tema enda sõber. Ta mõtleb välja tema õigustamiseks erinevaid vabandusi, vastust mitte kunagi saades. Sonja tunneb talle sügavalt kaasa ning püüab teda lohutada, öeldes, et maalimas pole kedagi õnnetumat. Ta teab ise väga hästi, kui palju on vaja peale kuritööd lohutust. Sonja ei taha kellelegi etteheiteid teha, ka oma isale, kes talt kogu raha võtab. Ta usub, et rahu jõuab Raskolnikovini siis, kui ta on üles tunnistanud. Veendes teda ülestunnistuse poole ning teab, et see kergendaks süükoormat ja hingepiinu. Sonja poleks kindlasti nii lahke, kui ta ise poleks läbi elanud jubedaid süümepiinu ja palju kannatada saanud kuritöö eest. Arvan, et Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks seisnebki selles, et ta on nii prostituut kui ka lunastaja
osavalt ära inimeste kergeusklikkust ja lollust. Täht M on peategelaste märk, mis kujutab endas inimese muutumist, samas on tõlgendatav ka kui surma ja taassünni sümbol. Valguse ja pimeduse varieeruvus on Bulgakovi teose puhul selgelt aimatav. Tema tegelastest õhkub tumedust, aga ka soojendavat tõde ning rikkalikke erinevusi, mis terve romaani jooksul ükstist tasakaalustavad. Pilatuse haarab varjuriik tänu Ješua süüdimõistmisele, Meister leiab lohutust Margaritas ja Woland pööras inimeste lolluse enda kasuks.
kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda kehastas Juhan Ulfsak, erineb teistest selle poolest. Üksinda elus rabelevate tegelaste ümber pole kunagi armastavat perekonda, kedagi kellele toetuda. Elu vintsutustega peavad nad iseseisvalt hakkama saama. Tiina Tauraite kujutatud naine leidis, pärast abikaasaga tülitsemist, lohutust vaid võõra mehe käte vahelt. Ka Mirtel Pohla tegelaskuju hülgas oma kallima ning üritas teisega õnnelik olla. Muidugi ei saa siin mainimata jätta Taavi Eelmaa kehastatud sveitserit, kes märkmikusse kõik oma sängivallutused kirja pani. Alati leitakse lohutus järgmisest suhtest. Mitte kunagi perekonnalt, mitte kunagi sõpradelt. Pidevalt otsitakse väljapääsu oma tõelisest elust, midagi millele keskenduda, et eemale pääseda
Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Noorena oli Liiv üksildust armastav poiss, kes paistis silma küll pikkusega, kuid samas ka kõhnusega, sellepärast ei olnud ta eriti sportlik ja teda narriti teiste koolikaaslaste poolt. Sellele aitas kaasa ka see, et Liiv oli pärit vaesest perest ja ta kandis kulunud rõivaid ja pastlaid. Kuna ta ei olnud seltskonnas väga populaarne otsis ta lohutust loodusest, mida ta sai poisina karjas käies. See arendas tema armastust koduümbruse maastiku vastu. Oma karjaaega meenutab kirjanik veel 1891. aastal järgmistes tundelistes lausetes: ,,Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trötsisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu."
Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu. Tähtis osa suhtlemiseprotsessist on kuulamine. Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust. Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada. Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või
Ehedaimaks näiteks võiks olla Pablo Picasso, kes peale Esimest maailmasõda muutus paadunud patsifistiks. Tema teoses ,,Guernica" kajastuvad sõjakoledused ja verevalamise mõttetus. Antud temaatikaga maalid näitavad, kuidas surm mängib elavatega oma suva järgi, sidudes nad kõik oma tantsu kütkeisse, kusjuures ei loe inimeste seisus, vaimne ega füüsiline rikkus. Kujutatud on erinevate ühiskonnakihtide esindajate tantsurivi vaheldumisi surnute või surma karakteriga. Surm toob lohutust vaestele ja hüljatutele, võrdsustades kõik ja tasudes ülekohtu eest. Ma arvan, et surmatantsumaalid olid ja on pelgalt nende loojate nähtud ühiskonnaelus toimunud traagiliste sündmuste peegeldus. Surmatantsumaalide mõju vaatajale on aja jooksul muutunud, kuna eelkõige mõjutab inimese vaatenurka ja arusaama kultuuriline taust ning igas kultuuriruumis on kunsti jaoks oma võti. See on sisuliselt sama, nagu eestlane läheks elama
Vanus on kõigest number! Jutustan teile loo Annast! Anna kaotas oma mehe sõjas ja sünnitusel suri tema tütar. Anna oli verinoor kui ta leseks jäi! Kõigest 21 aastane. Elu oli tema vastu väga karm olnud. Eks olnud tal kosilasi aga millegi pärast ei jäänud keegi tema juurde püsima. Hoolimata sellest, et tal oli selja taga palju kaotusi, ei vajunud Anna masendusse. Püüdis lohutust leida loomadest ja loodusest. Aastad läksid, ette lõi 51. Kõik otsustas Anna, nii ikka ei saa. Anna läks taas õppima. Omandas hariduse. Õppis sotsiaaltööd. Kuid kahjuks tööd ta oma eriala peal ei saanud. Ega keegi ka temasse ei uskunud. Nii kaua erakuna elanud naine ei olnud kellelegi atraktiivne. Hoolimata mitmetest äraütlemistest, otsustas Anna siiski, et ükski äraütlemine teda ei mõjuta. Aga kust alustada? Ta võttis taaskord ette koolitee. Õppides nüüd ettevõtlust!
on selleks füüsiliselt ja materiaalselt võimelised. · Islami usutunnistuseks on, ,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah." See ütlus tähendab: ,,Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allahi) , ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet)." · Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutid. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja hilisõhtul. · Zakaati andmine tähendab ,,määratud protsendi andmist teatud varadelt teatud klassidesse kuuluvatele puudust kannatavatele inimestele". Inimene võib anda ka vabatahtlikku almust või raha heategevuseks nii palju kui soovib. · Igal aastal ramadaanikuul, paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist,
Suurem osa mõjutavad sõbrad just kooliajal inimest. Mõju tuleneb sellest,et kooliajal võib muutuda inimese iseloom, vaated ja palju muud, seda tänu sõpradele. Paulo Goelho on öelnud,et :" Tõelised sõbrad on me kõrval siis, kui meil midagi korda läheb. Nad toetavad meid, rõõmustavad meie võitude üle. Valesõbrad on need, kes ainult siis, kui on raske, ilmuvad kohale, kurb nägu peas, "solidaarsusest", kuid tegelikult pakub meie kannatus neile oma õnnetus elus vaid lohutust. Minu arvates on see õige tsitaat, sest oma elus tean ma mitmeid selliseid juhtumeid ,kus oled hea oma sõprade vastu , aitad ja abistad neid, aga on selliseid kordi,kus on sul endal abi vaja ja see sõber ütleb sellepeale ,et :" Oi mul on seda vaja teha või mul oli juba see planeeritud", ühesõnaga ta ei saa sind aidata. Olenemata olukorrast või probleemist, see on seltskond inimesi ,keda ma nimetaks valesõbradeks. Kuid kõik inimesed ei ole ühesugused. On olemas
ajama sigu ja lehmi, et need Pearu rukki sisse ei läheks. Pearu tunnistas, et Krõõt on väga tubli ja väärt naine. Pearu tundis end Krõõda pärast isegi halvasti ja piinlikult, kui oli aia ära lõhkunud. Nägi alati inimestes head ja lootis parimat, nii Mai lahkumises kui ka Pearu leppima tulekus. Kui Andresega esimest korda tülli läks nuttis ta valge kirstu juures, sest oli selle oma ema käest saanud ning tal oli tunne nagu oleks ta oma ema käest lohutust saanud. Nuttis, kui tema teine laps oli ka tütar, mitte poeg, kes oleks talu pärinud, sest ei tahtnud Andresele pettumust valmistada ega halb naine olla. Oli väga töökas ja iseseisev isegi oma teise lapse sünnitas ja pesi täiesti ilma abita. Tal oli vähe sõbrannasid, ainult palgatud talutüdrukud: Mai ja hiljem eriti Mari (oli täielikult kodule ja perele pühendunud). On väga rahumeelne, andis Andresele nõu ,,Targem annab järele", et see jätaks
oludest läbi tegelaste elu ja mõtete. Raamatud aitavad tänapäeva demokraatliku maailmaga harjunud inimestel mõista, mida tähendab hirmuvalitsus ja vaimne terror, ilma ise seda läbi elamata. Raamatud ei tohiks mitte kunagi olla tsenseeritud, sest need esindavad sõna- ja trükivabadust. Peale selle on raamatud olulised ajalooallikad, mis harivad, lahutavad lugeja meelt või pakuvad talle hoopis lohutust. Inimene kes on lugenud teost "Tappa laulurästast" loobub rassilistest eelarvamustest. "Kuristik rukkis" aitab noortel leida oma koha maailmas. "Meister ja Margarita" toob lugeja ette tõelise armastuse. Ainuke kuritegu, mis on hullem kui raamatute põletamine, on nende mitte lugemine.
Mis on luule? Luuletus ja luule tähendavad igaühe jaoks midagi erinevat. Ühe jaoks on need lihtsalt paberile ritta seatud tähtsusetud sõnad, teine aga leiab neist lohutust, ühtekuuluvustunnet või koguni elu mõtet. Ometigi on üritanud nii mõnedki kirjanikud luulet sõnadega lahti seletada. ,,Eales ei ole me rohkem me ise, eales nii vabad ja ometi põhjatult üksi kui unes ja luules ja võib-olla armastuses" nii on luulet kirjeldanud Doris Kareva. Ta on piltlikult toonud võrdusmärgi luule, unenägude ja armastuse vahel, mida kõike ühendab nende seletamatus. Nii
pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) mõnes mõttes on ju hea see religiooni lohutav funktsioon, kui seda poleks, siis ma leian et needsamad alandlikud ja rõhutud otsiksid oma lohutust ikkagi kusagilt või looksid, leiaksid oma lohutuse allika millestki must, mingil muul moel(see võib omakorda muutuda religioosseks). Isegi kui seda võibki nimetada illusiooniks, mida religioon inimesele pakub, et tegelikkuse puudjääke täita ja kui need illusioonid või uskumused aitavad inimesel ka tegelikult teatud probleeme elus lahendada, siis miks ei võiks religioon selle koha pealt olla positiivne? Inimene niikuinii otsib kusagilt endale tuge, olgu see religioon või midagi muud
Andres mõistab küll oma traagikat, kuid tehtud vigu ei anna enam parandada. Peremees juurib küll välja puu, mille otsa Juss end poos, ja istutab asemele pihlaka, kuid seeläbi ei suuda ta siiski välja rookida valusaid tagajärgi. Jussi surm jääb Vargamäele alles, hävitab naeru ja elurõõmu ning toob vaid kannatusi. Samuti mõistab peremees viimaks, et võitlus maaga toob heal juhul vaid viigi, kuid mitte kunagi võitu. On see siis viimane püüe traagikat eitada või hoopis lohutust leida, kuid esimest korda elus teeb Andres tühja tööd vanaduspõlves kuuski tulevasele põllumaale istutades. Traagilisi hetki on iga inimese elus. Mõni neist on oma traagikas ise süüdi, teine lihtsalt püüab parimat ja ikkagi tõmbab probleeme ligi. Vargamäe Andres oli natukene mõlemat. Ta küll soovis ainult head, kuid kurnas nii ennast kui ka kõiki ümbritsevaid oma nõudmistega ära. Õigel ajal jaole saamisega oleks võinud probleemi leevendada, kuid tema kasvatas seda kui
Mõnes mõttes on paljude inimeste jaoks on Jumala usu teema konservatiivseks muutunud ning inimestel oleks vaja kas midagi muud, mida uskuda või siis inimesed vajavad lihtsalt ainult realasust või on inimeste arvamus liiga hooletuks muutunud, et üldse midagi uskuda. Arvan, et infoühiskonna teke võimaldabki inimeste ükskõiksuse ning see peatab igasuguse usu. Varem, mil polnud tänapäeva mõttes mitte midagi, mil inimesed vajasid abi, lootust ning lohutust mõjutasid jeesuse imeteod inimeste mõtteid. Inimesed uskusid ning see tõi nö kergenduse nende hingele. Kuna üle pikaaja pole Jeesusest mitte ühtki jälge olnud suundus suur hulk inimesi jmala usust eemale. Usun, et ka maailmasõjad võisid olla selle põhjuseks. Meil, siin maal, tekkis infoühiskond, mis on meie kõigi jaoks nii innovaatiline, et me oleme oma pead selle sisse „ära kaotanud“. Me ei vaja usku ega midagi muud, me leiame kõik
Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari süüdistatakse Jussi surmas ning teda nähakse läbi, et too soovib saada ainult talu perenaiseks. Kõige selle tõttu kaob Vargamäe talus õnn ja rõõm. Üha enam matab Andres end töösse ning lõpuks hakkas ta otsima lohutust ja luges Piiblist Hiiobi lugu. Kui ta seda luges mõtles ta oma elu üle järele. Lõpuks kordas ta poja sõnu:“Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“ Marile läks see väga südamesse. elu Andrese kõrval on samuti kannastuste ning töörohke. Kõik mis ta tegemata oli jätnud, panustas ta Krõõda lastesse. Andrese elu polnud lihtne, ta kaotas naise, keda ta kõige rohkem armastas
Ta arvas veel, et tegelikult ei peaks seda edetabelit täie tõsidusega võtma ja tuleks juua ikka nii nagu endale on parem ja viisakam. See tähendab seda, et parem oleks napsitada mõõdukas koguses, et saaks oma teatud valusid leevendada või siis, et oleks ka humoorikas ja teistel lõbus. Kõige halvem variant on see, kui rüübatakse ennast vägijoogist täis ja minnakse jõudu näitama teiste inimeste peal või siis kahjustades sellega teiste vara. Arvan, et selle kirjutise sisu võiks lohutust pakkuda kõikidele nendele, kes tunnevad piinlikust oma riigi suhtes, et see kuulsus on võib-olla tulnud just tänu selle edetabeli või siis kõik, kes tunnevad ennast süüdlastena, et nad on võib-olla natuke rohkem alkoholi tarbinud kui peaks, mille tulemusena on Eesti nii kõrgel kohal selles tabelis. Eks need nii-öelda kuldkõrid teavad isegi, et on liiale läinud aga Eesti Vabariigis on alkoholiaktsiis suhteliselt madal ning ega see alkoholiseaduski pole kõige rangem.
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse
armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas linn (lk 27) Tüüpiline tekstinäide kahelt realt leiab usu, lunastuse, lootuse ja lohutuse, koos koma ja mõttekriipsuga: ,,ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust lootust ja lohutust" (lk 89) Uudsena tundus mulle et sellise silmapaistva luuletaja luules leidub võõrsõnu: ,,Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv."(lk 86) ning arhailisi sõnu: ,,Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest". (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade ,,kokkupakitud" vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. ,,Hingringi" kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras
Rootsi, mille tõttu ema haigestus ja suri. Hiljem vanaema kibestumus kaob. Kadri kolib isaga ilusasse korterisse ja alustab õnnelikuna uut elu. Kõik raamatu alguses Kadrit vaevanud probleemid leiavad lahenduse: Kadrist saab tubli õpilane, tema kehv silmanägemine tehakse lõikuse abil korda, ta leiab endale sõbrad, isa tuleb välismaalt tagasi, rahaprobleemid lahenevad tänu töökale isale, vanaema annab isale andeks ja muutub ise Kadri vastu lahkemaks. Kadri, kes loo alguses vajas lohutust ja abi, on lõpuks ise teiste toetaja ja nõuandja. ,,Kadri" on väga mõtlemapanev ja õpetlik teos, aitab mõista, et oma elu saab ise paremaks muuta, kui vaid tahta ja püüda, alati on võimalik paremaks inimeseks saada. Raamat pani mind elu üle järele mõtlema. Leidsin, et kõige olulisem siin ilmas on headus, helluse ja armastuseta ei saa ükski laps õnnelikuks. Raamat on väga hea, soovitan seda ka täiskasvanutel lugeda, kui nad selle lapsepõlves juhuslikult tegemata on jätnud.
armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas – linn (lk 27) Tüüpiline tekstinäide kahelt realt leiab usu, lunastuse, lootuse ja lohutuse, koos koma ja mõttekriipsuga: „ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust lootust ja lohutust” (lk 89) Uudsena tundus mulle et sellise silmapaistva luuletaja luules leidub võõrsõnu: „Tuhaks saab valu ja viha ja iha imperatiiv.”(lk 86) ning arhailisi sõnu: „Uus hoop lõi mul pimeda jõuga harda karika kildudeks käest”. (lk 16) Kareva iga luuletus on minu jaoks kui katse, kuidas edasi anda teade „kokkupakitud” vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. „Hingringi” kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras
Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist. Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde. 1. Piibel Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele. Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid jutustusi inimeste elust, nende otsingutest, kordaminekutest, ebaõnnestumistest ja pääsemisest tänu Jumala abile, leiame rõõmu, lohutust ja julgustust. Piibel on Jumala tegutsemise lugu selles maailmas. Piibel ei ole
Enamasti tuleneb see kas perekonnast , kus vanemad annavad negatiivset eeskuju või muudest probleemidest , mida laps arvab , et saab joomisega lahedada . Tihti tuleb ette ka olukordi , kus antakse mõju kaaslase poolt . Arvan ka , et noori ajendab jooma see , et tahetakse proovida midagi uut ja põnevat , samas on neil ka lõbujanu . Nagu on ka ütlus , et keelatud vili on kõige maitsvam nii puudutab see ka seda teemat . Samas mõned leiavad ka joomises lohutust .Tihti juuakse ka depressiooni tagajärjel . Selle tagajärjed võivad noortele olla väga kohutavad . Näiteks jäädakse vahele politseile , tehakse endile viga , põhjustatakse avarii või midagi mud taolist . Noori aitaks päästa hukast huviringid ja muu taoline , mis pakuks neile põnevust ja annaks mingisuguseid tulemusi nende arenemisel . Samas aga väiksemates kohtades pole noortel piisavalt võimalusi ja siis võivad nad halvale teele sattuda .
K. puhul näiteks Leni, Block ja ka Titorelli. Kafka on selles teoses võrdlemisi nö pilganud ka kohturaamatuid ja seadusi. Teoses olid need salajased, süüalused ei võinud neid näha, ehkki need olid üleni tolmu alla mattunud ning seal midagi väga olulist kirjas polnudki. Olulist rolli protsessi juures mängisid tegelikult ka kõrvalised isikud. Sh näiteks naabrid, kes olid akendel ja jälgisid K. toas toimuvat. Samuti ka naised, kes mingis mõttes kindlasti K-le lohutust pakkusid. Alguses preili Brüstner ja hiljem juba veidi pikemat aega ja lähedasemat tuge pakkuv Huldi põetaja Leni. Huld küll ei arvanud temast hästi ning seda (ja põhjusi) teada saades (mis leidsid kinnitust K enda näol) ei tahtnud ka K enam Leniga tegemist teha. Lähedaste, toetajate poole pealt, mängis olulist rolli veel K. onu Karl, kes muretses tema pärast ning tutvustaski K-d ja Huldi. Huld oli juba sellise staaziga, et valis
sõpru arukalt, siis meie käsi käib halvasti. Vastupidiselt halvale seltkonnale on väga tähtis ja väärtuslik see, kui meil on tõelisi sõpru, kes toovad meis esile meie parimad omadused. Terved sõprussuhted on meie vaimseks ja füüsiliseks heaoluks väga tähtsad. Sõprust on seostatud armastuse, läheduse, usalduslikkuse ja kaaslusega. Sellise sõbra kaastundlik pilk ja julgustus võib meie meeleolu tublisti parandada. Ja kuna "sõpra tuntakse hädas", saame ka me ise pakkuda lohutust ja julgustust neile, kes on hädas või masendunud. Juba nii saame natuke head teha. Samas ei saa me unustada, kui palju on tegelikult meie ümber inimesi, kes siiralt on valmis aitama abivajajaid. Sellised inimesed peavad meeles mõtet, et andmine toob rohkem rõõmu kui saamine. Loodud on mitmeid organisatsioone, mis aitavad piirkondi, kus inimestel on suuremad vaesuse-, nälja- ja epideemiahädad. On ka inimesi, kes on valmis aitama teisi
Üldine eluolu muutus suuresti kergemeelsemaks, sest inimesed proovisid sõjakoledusi unustada. Loobuti viktoriaanlikust kombekusest ja enam ei järgitud nii piinlikult etiketti. Inimesed otsisid lõbustusi ja nalju ning maailmakuulsust kogus oma komöödiatega näiteks Charlie Chaplin. Ajapikku muutusid nii kunst, kirjandus, teadus, mood ja muusika, eriti laialdaselt levis dzässmuusika. Inimesed lugesid romaane ja kuulasid raadiot- kõik meelelahutusvormid arenesid ja rahvas otsis sellest lohutust unustamaks minevikku. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil arenes tehnika tohutult. Tänavapilti ilmus aina rohkem autosid, film sai juurde sünkroonse heli ja pilt muudeti seejuures isegi värviliseks. Elekter jätkas oma suurt võidukäiku ning peagi jõudis elekter igasse kodusse. Üks tehnikaimede murdepunkt toimus aastal 1927, kui ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Üsna varsti muutusid
üksindustunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad
me erinevalt ka seda maailma, kus me elame. „See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.“ Erich Maria Remarque'i „Läänerindel muutusteta“ suutis tekitada palju emotisoone ja ja uusi elulisi mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest rõõmu tunda ja lohutust leida. Kui kogu maailm ümberringi kokku variseb, siis leidub alati midagi, mille nimel edasi pingutada ja võidelda. Ehtne näide sellest, et lootus sureb viimasena. Nad olid mehed, kellel puudusid unistused ja plaanid, sest nad elasid hetkes. Pärast kokkupuudet surmaga ei uskunud nad jutte inimlikkusest ega polnud naiivsed. See raamat pani palju elu üle järele mõtlema, sest tegelikult me keegi ei tea, kui kauaks meid siin ilmas on.
tegi ta mõtlemata Mari soovidele rumala lepingu. Lisaks sellele, et Prillup jäi ilma heast ja tublist naisesest, kaotas ta ka oma eneseväärikuse. Kergekäeliselt sõlmitud lepingul olid omad tagajärjed, millega Prillup tegelikult üldsegi rahul polnud. Ta sai küll selle, mida ammu soovis ja ihkas, kuid sattus kõrtsis teiste pilkamise ja norimise alla. Pidev viltu vaatamine ja jutud, mis levisid, tegid Prillupi olemise raskeks ja ta leidis järjest rohkem lohutust alkoholist. Kõrtsis käimine ja joomine saidki Prillupile lõpuks saatuslikuks, sest ta külmus oma joobes oleku tõttu surnuks. Kuigi algselt oli Prillup rahaahne ja tema ainsaks sooviks oli ükskord maad omada ja rikas olla, siis lõpuks kahetses ta oma tegu Mariga ja hakkas rohkem hindama pere, armastust ja kodu. Prillup sai aru, et oma suure rikastumiskire tõttu oli ta unustanud, kui oluline väärtus on inimväärikus
kellega hakkab neil midagi susisema.Kuid Peeter lahkub Eestist ja Karin hakkab teda igatsema.Ning ta otsustab,et see oli lihtsalt ilus koos veedetud suvi mitte midagi muud. Annika ona aga koduperenaine kellel on kaks last ja mees Rain.Algul on tal ilus elu ja ta arvab,et ta ei vaja midagi muud,kuid hiljem hakkab mõistma,et see polegi nii.Ta mõistab,et tema mees polegi see kelleks ta teda pidas.Näiteks hakkab Rain Annikat peksma ja naine otsib lohutust oma töökaaslasest Laurist.Neil tekib tugev side ja kuna ka Lauri naine ei vasta ta nõudmistele siis nende tunded tugevnevad.Kuid Raini käitumine muutub aina hullemaks nii,et Annika peab kodunt koos lastega põgenema.Lõpuks aga viskab ta Raini oma elust välja lootes,et peale seda läheb elu paremaks aga kahjuks mitte.Isa teatab talle,et ema viidi haiglasse rinnavähiga. Cärolyn on noor tüdruk kelle ema Rita on alkohoolik ja tüdruk peab ise hakkama saama oma eluga
Sõbrad mõjutavad ka väga palju alkohoolsete jookide tarbimist. Kui kambast kõik joovad ja üks ei joo, siis vaadatakse teda halvustavalt. Kui aga sõpruskonnast ainult üks joob, siis just tema käitumist taunitakse ja ei peeta õigeks. Ühiskonna ja tutvusringkonna suhtumine ongi põhiline inimese harjumuste ja tegemiste mõjutaja. Inimesed, kellel on muresid tekkinud liiga palju, et ise nendega hakkama saada, otsivad sageli lohutust alkoholist. See leevendab vaimset valu ja aitab unustada probleemid. Kuid see on ainult senikaua nii, kuni alkoholi mõju kestab. Niipea kui see läbi saab, on veel raskem olla. Näiteks Fr. Tuglase novellis ''Popi ja Huhhuu'' leinasid peategelased oma peremeest, hakkasid jooma ning said alkoholi tõttu lõpuks surma. Inimesed peaksid aru saama, et alkohol ei ole lahendus ja nad peaks pöörduma oma muredega abi ja tuge saama lähedastelt inimestelt, näiteks perekonnalt ja sõpradelt.
annaabi.ee 
