Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loendid, äärised ja varjustus - MS Word 2003". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loend, vormin, damise, täpp, vorming, nupp, replace, format, kusjuures, laadi, vahekaart, find, tärn, bullet, loetelu, avaneb, liigendus, määrame, rooma, araabia, eespool, seaded, paigutus, position, tervet, vihje, whole, asendada, ctrl, kuva, tekstiga, avanevad, nendest, kustutamisel, numbreid, pildilt, outline, jooksval, täpid, fonti, numbridvaikimisi lahtrivahed ehk vahe lahtrite vahel ja sobitumist andmete mahutamiseks. Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine Kui oled loonud tabeli, pakub MS Word mitmekesiseid võimalusi tabeli vormindamiseks. Kui otsustad kasutada automaatvormindust (menüükäsuga Tabel > Tabeli automaatvorming… ehk ingl. Table > Table AutoFormat… avanev dialoogiaken), saad loodud tabeli vormindada ühekorraga ja vaadata enne laadi rakendamist eelvaadet, et näha, kuidas tabel mingis kindlas laadis vormindatuna välja näeb. Lahtri piirjoonte ja/või sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…). Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu- materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks
Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus- tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol. Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+F abil, peale mida saad nimekirjas navigeerida noolenuppude abil (vihje: kui vajutada korra klahvile Esc, siis deselekteeritakse tekst, aga nupp ise jääb valituks, ja nooleklahvidega liikumisel avatakse ka rippmenüü) ning sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi. Üldlevinud seisukoht on, et ühes kirjatöös ei peeta soovitavaks kasutada rohkem kui kaht erinevat fonti, referaatide ja lõputööde puhul ühte. Järgmise nupp-ripploendi abil määrame teksti suuruse (ingl. Font Size) punktides (pt ehk ingl. point), kus 1pt = 1/72 tolli ≈ 0,3528 mm.
Veergude arv (ingl. Number of columns) – jagab võrdseteks veergudeks; Ridade arv (ingl. Number of rows) – jagab võrdseteks ridadeks; Ühenda lahtrid enne tükeldamist (ingl. Merge cells before split) – kui valitud mitu lahtrit, siis võimalus lasta Word-il ühendada need enne tükeldamist üheks lahtriks. Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine Lahtri piirjoonte ja sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) või parema hiireklõpsuga avanevas kohtmenüüs vastav käsk. Kuna ääriste ja varjustuste lisamist oleme varem õppinud (vt. loengumaterjal „Loendid, äärised ja varjustus“), siis siinkohal sellel pikemalt ei peatu. -3- Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik
Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –
.............12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................................12 Rea- ja lõigu vahe.....................................................................................................................................13 Lõigu vormindamise ripploend ................................................................................................................13 Täpp-, nummerdatud ja mitmetasemeline loend (Avaleht (Home)) .............................................................14 Tabelduskohad .............................................................................................................................................16 All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) .......................................................17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) .............................................................................................
küljest (serval olevat musta ruudukest lohistades) või kõiki külgi korraga (nurgal olevat musta ruudukest lohistades). Kohe peale pildi lisamist tuleks esimesene ära määrata pildi paigutuse tekstis ehk mähkimise. Seda saad teha tööriistareal oleva nupuga, millel koera kujutis, või tee parem hiireklõps pildi peal ja vali hüpik- menüüst käsk Vorminda pilti… (ingl. Format Picture…) ning avanevas dialoogiaknas mine vahelehele Paigutus (ingl. Layout), kus saad endale sobiva mähkimislaadi (ingl. Wrapping style) ja horisontaaljoondust (ingl. Horizontal layout) määrata. Nupuga Täpsemalt… (ingl. Advanced…) avanevas dialoogiaknas saad täpsustada
tõmmetega lahtrite vahejooned. Joone tüüp ja jämedus tuleb valida vastavate rippmenüüde loenditest enne joone tõmbamist. Kogemata valesti joonistatud joone kustutamiseks tuleb klõpsata tabelite nupuriba kustutuskummi nupul (2. nupp) ja lohistada üle joone. 4. Kui on vaja mingi tekstiosa teisendada tabeliks, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks. Valmisteksti tabeldamisel peavad read olema vormistatud sarnaselt, kusjuures veergude andmed peavad üksteisest eraldatud andmeeraldajatega (Tab-klahvi vajutus, koma, semi- koolon, kaldkriips vms.) ja iga rea lõpus peab olema vajutatud sisestus- ehk Enter-klahvi. Tabeli tekst tuleb esile tõsta (ehk märgistada) ja valida menüükäsk, mispeale avaneb paremal pool nähtav dialoogiaken. Rühmad Tabeli suurus (ingl. Table size) ja Automaatsobitus (ingl. AutoFit behavior) on sarnased dialoogiaknas „Tabeli lisamine“ olevatega, ainult selle erinevusega, et ridade
Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabelduskohad ja süvisinitsiaal Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad…. Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
Päised moodustavad kombineerudes lahtri aadressi, mida nimetatakse ka lahtriviiteks. Tabeli salvestamine Kui Te sisestate Excel-is tabelit, siis see tabel paigutatakse arvuti operatiivmällu. See on aga ajutine andmete hoidmise koht. Et Teie poolt sisestatud tabel säiliks, tuleb ta salvestada arvuti kettale. Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As. Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust: 1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse
.............................................................7 1.Sümbolite lisamine...................................................................................................................7 2.Teksti ilmestamine....................................................................................................................7 2.Teksti ilmestamine........................................................................................................................8 1.Fondi ja laadi määramine tekstis..............................................................................................8 2. rasvane kiri (Bold)...............................................................................................................8 2.Teksti ilmestamine....................................................................................................................9 3.Sõrendatud kiri.................................................................................
· Fill - kopeeritakse andmeid või kirjutatakse märgistatud lahtritesse andmeid mingi arvutuseeskirja järgi · Clear - kustutatakse märgistatud tekst · Delete - kustutatakse lahter (lahtrid) või terve rida või veerg · Delete Sheet - töölehe kustutamine · Copy or Move Sheet - töölehe kopeerimine või ümbertõstmine samasse või uude dokumenti · Find - sümbolite järjendi otsimine tekstist · Replace - sümbolite järjendi asendamine teise sümbolite järjendiga · Go To - mingisse dokumendi ossa minemine · Links - saab tabelisse panna viite mingile failile · Object - saab dokumenti lisada mingi teise programmi toodangut View menüüs on järgmised käsud: · Formula Bar - sisestusrea sisse-välja lülitamiseks · Status Bar - olekurea sisse-välja lülitamiseks · Toolbars - nupuridade sisse-välja lülitamiseks
vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil. Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi. Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud, on kogemata kustutatud faile võimalik taastada. Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse
3. ANDMEBAASI TABELID Andmebaasi põhikomponendiks on tabelid, milles andmeid hoitakse. Nupud andmebaasi Andmebaasi- objektitüüpide akna jaoks tööriistariba Loend andmebaasis Andmebaasiakna leiduvate tabeliosa objektide kohta Joonis 3.4 Andmebaasi peaakna tabelivaade Tabeli loomiseks võib kasutada dialoogiakent New Table (joonis 3.2). Selleks, kas:
Kasutusalad ja võimalused Kui mult küsida, et mida Adobe Photoshop võimaldab, siis võin julgelt väita "KÕIKE!". Vähemalt mis puutub multimeediasse ja eriti arvutigraafikasse. Vaatame mõningaid näiteid: Fotograafid - vähe on fotograafe, kes ei kasuta tänapäeval piltide parandamiseks Adobe Photoshop'i. Võimaldades näiteks varjude parandamist, värvikorrektsiooni, eemaldada punaseid silmi, parandada objektiivimoonutusi. Kusjuures Photoshop võimaldab seda kõike teha ilma originaalfaili rikkumata. Ja kui loominguline tuhin peale tuleb, siis saab pilte omavahel kombineerida ja lisada erinevaid efekte. Fotograafid kasutavad kindlasti ka Photoshopiga kaasasolevat Adobe Bridge ning seda suurte koguste piltide haldamiseks. 10 Disainerid - töötamine logodega, firmasümboolikaga,
sümbolid ja erimärgid on keelatud Igas programmeerimiskeeles on keele poolt reserveeritud muutujad, mida kasutaja ei saa enam luua. Php omad leiad siit. Muutujale väärtuse omistamine Muutujaid PHP's on kaheksa erinevat tüüpi, aga vaatame neist praegu kolme: tekstid (strings) - tekstilised väärtused, mis lisatakse jutumärkide vahele täisarvud(integers) - tavalised arvud, nii positiivsed kui negatiivsed murdarvud (double) - komaga arvud, kusjuures koma tähistatakse punktiga ? 1 7 Pane tähele, et arve ei lisata jutumärkide vahele! Muutujate väljastamine Muutuja väärtuste kuvamiseks kasutame PHP funktsiooni echo. ? 1 2
LIMITS Järgnevalt on vaja määrata joonestusvälja suurus. Selleks on käsk LIMITS Kui arvuti näitab joonise vasaku alanurga koordinaatideks < 0.0000, 0.0000 >, siis vajutada lihtsalt ↵, kui ei, siis sisestada 0,0 ↵ (sisestada just nii: “null koma null”, arvuti loeb täisarvud (Integer) reaalarvudeks Real), millel ei ole kümnendkohti (FORTRAN näiteks seda ei tee, või kui teeb, siis tuleb selleks käsus FORMAT see väga täpselt ette anda)) NB! AutoCAD loeb sõnavahesõrmisele vajutamist sama- väärseks vajutusega ↵ , seega koordinaatide sisestamisel ei tohi koma järele tühikut sisestada, kuigi kõikidel näidetel tekstides on seda selguse mõttes kasutatud. Vahemärkusena olgu öeldud, et käsuga LIMITS saab anda põhimuutujale LIMCHECK (kontrollib joonise mahtumist etteantud piiridesse) uued väärtused: LIMITS / ON puhul LIMCHECK = 1, kuna LIMITS / OFF puhul on LIMCHECK = 0
Paljalt andmete näitamiseks on aga loodud element nimega Label. Selle siis lehele lohistamegi ning tulemuseks on järgnev koodilõik:
Et millegi peale oleks võimalik arvutama hakata, selleks tasub lehele lisada nupp element tüübist Button. Ning et vastusesildile ei jääks sõna ,,Label" vaid midagi selgitavamat, siis määrasin sinna teksti ,,Teadmata", samuti nupule teksti ,,Arvuta".e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid, mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti. Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt:
Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C- programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiivi nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse. using System; class Massiiv1{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3];
Output-aknast saab tabeleid ja graafikuid Word’i tõsta need valides ja siis Copy ning Word’is Paste. Sagedustabeli koostamine- vanuse puhul, kui väärtusi kiiga palju, siis ei kasutata sagedustabelit Seal esitatakse tunnuse väärtused (valid), nende esinemissagedus (frequence) ning protsendid (percent). Sagedustabeli järjestamiseks sagduste järgi: uus tabel: analyze/ferquences . tunnus perekonnaseis varialbel väljale ning klõpsame nupule format. Descending counts linnuke. Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse
ühendub parempoolne ots getel andmevahetuskiirustel.) Traat nr. 1 on juhtmel värvi- tud punaseks; nii emaplaadil kui ka salvestusseadmetel on tähistatud traadi nr. 1 asukoht (salvestusseadmetel jääb traat nr. 1 reeglina toitepesa poole). Standardiga on ette nähtud kaabli pikkuseks kuni 46 cm ning liidese kiiruse huvides pole soovitav seda ületada. ATA rööpliidese ühel kaablil kasutatakse ülimalt kaht salvestusseadet, kusjuures emaplaadi külge ühendatakse kaabli pikem ots. Silluste (jumper) abil saab salvestusseadmete juures määrata, kumb neist on esmane (master, primary) ja kumb teisene (slave, secondary). Sillusel on ka positsioon ,,Cable select" (CS); kui mõlemal seadmel on sillus positsioonis CS, siis määratakse emaplaadist kaugem seade esmaseks ja lähem teiseseks. SCSI SCSI-liidese abil ühendatakse lisaks kõvaketaste- le ka laserplaadiseadmeid, lindiseadmeid ja skannereid.
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
......................................................................... 900 57.1. Kvaliteedijuhtimine ........................................................................................................... 901 57.2. Dokumentatsioon kui professionaalse kiirabitöö tunnus................................................... 903 Kasutatud kirjandus:....................................................................................................................... 908 VÕTMESÕNADE LOEND ........................................................................................................... 909 9 Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks Erakorralise meditsiini tehniku põhiroll on olla valmis abistama hätta sattunud inimest, leevendama ta kannatusi, edendada tervist, mitte põhjustada oma tegevusega kahju ning aidata kaasa kiirabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
