Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Liustikud – Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad.
Liustikujõe - ning -järvesetetena. liitub lõuna pool vooremaastik, mida iseloomustavad põhiliselt loode-kagu suunas Liustikusetetes (moreenis) kohati suure osatähtsusega kristalsete kivimite materjali orienteeritud pikad kitsad, ovaalse põhikujuga kõrgustikud e. voored.
Liustike sulamine on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest kõrgema temperatuuri korral on sulamine tavapärasest kiirem ning seetõttu on jõevool ka tavapärasest veerohkem.
Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast
Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed (f) Võõrliigid võivad ohustada kohalikke liike- need välja tõrjuda, mõjutada nende arvukust, koosluste liustikutekkelised – glatsiaalsed (e) struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust.
Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal.
Liustikujõe - ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni). Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada.
Liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk.
Liustiketekkeline 5 - 50m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme kilomeetri pikkune kõrgendik, mis on tekkinud jää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel.
Liustikku tuul - Tekkib kõrgmägedes olevatel liustikkel, kus õhk võrreldes ümbritsevate aladega on jahedam ja hakkab pikki liustikke alla laskuma.
Liustikutuul - tekib kõrgmägedes olevatel liustikel, kus õhk on ümbritsevate aladega võrreldes jahedam ja hakkab piki liustikku alla liikuma.
Liustikud on jääajal ära kandnud enamik Lapimaa pealiskorra settekivimitest ja kulutanud tugevaid aluskorra kivimied ümaraks ja madalaks.
Liustikutekkelised setted – Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega.
Liustikujää kuhje - kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood
Liustikujõesetted ehk glatsiofluviaalsed setted – liustiku all, sees, peal või selle serva ees voolanud jões kuhjunud kihilised setted.
Liustike sulamine - mägede liustikud sulavad ja nende arv väheneb,mis mõjutab veevarusid jõgedes ja lähedal asuvaid ökosüsteeme.
Liustikke on u. 1000 km2. Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes.
Liustikujõeline tähendab nii liustiku peal, all, sees kui ka liustiku ees voolavat vett, mis on liustiku sulamise tulemuseks.
Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest.
Liustikujõgede setted on harilikult põimkihiline kruus ning jämedateraline liiv, mida kasutatakse ehituses ning teede katteks.
Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon.
Liustikutekkelised setted ehk moreen – sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne.
Liustikutuul - Tuul, mis tekib siis, kui liustiku kohal olev jahe õhk hakkab ümbritsevate alade poole liikuma.
Liustikujärvesetted ehk limnoglatsiaalsed setted – jääpaisjärvede ja teiste jääjärvede setted, nt viirsavi.
Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja rannikulähedasi saari.
Liustikud - mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu)
Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi.
Liustikele on seal tulemäed ja kuumaveeallikad, mistõttu kutsutakse Islandit ka jää ja tule
Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid.
Liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk.
Liustikukliima – kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää.
Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole.
Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid
Liustikujõeline liiva - kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast.
Liustikud - raskusjõu mõjul aeglaselt liikuv suur jäälasund.
Liustikukliima - kujundavad cA või cAA mandrijää merejää - temp.
Liustikud on väga lühikese ajaga väga efektiivsed kulutajad.
Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku
Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv.
Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks.
Liustik - külmadel aladel olev igilumi ja -jää.
Liustikujää – hästi kokkupressitud firnide hulk
Liustikujõelised setted – veerised, kruusaterad, jämeliiv.
Liustikujõed –  kruus, jämedateraline liiv
Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid
Liustikujõgede setted – kruus, jämedateraline liiv.
Liustik u - kujulise ruhioru e troogi.
Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid
Liustik on suur liikuv jääkeha.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun