Tallinna Polütehnikum
Arvutid ja Arvutivõrgud
PRINTERITE TÜÜBIDReferaat
Juhendaja :
Printerite tüübidPrinterid saab väga
laias laastus jaotata
löökprinteriteks ja
löögita printeriteks. Täpsemalt
saab neid jagada järgmiselt:
LöökprinteridKõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende
hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga
kasutusest kadunud.
1) Maatriksprinter e. nõelprinterMaatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid,
kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest
elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub
paber. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga
printer . Seda kasutatakse kohtades,
kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide
printimisel.
Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa,
kandes värvi prindipea edasi-tagasi
liikumisega risti tõmmatavale paberile.
2) Õisprinter ( Daisy -wheel)Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille
moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus
asetseva sümboliga.
1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel
keeratakse
ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese
löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad
kettad . Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on
võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised
printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad.
Löögita printeridLöögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või –
keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi
pihustamine jne).
1) TermoprinteridTermoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud
kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse
tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Termoprinterite boonuseks on see, et need
on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides,
kassaaparaatides, faksides jne.
2) JugaprinteridJugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad
vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside
kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest
tähemärkide või joonise
kujundid ..
3) TindiprinteridTindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku.
Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on
see, et
kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult
kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes
või kahes vahetatavas tindianumas.
4) Plotter Plotter on suureformaadiline
tindiprinter . Seda kasutatakse peamiselt
jooniste trükkimiseks.
Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk.
5) LaserprinteridLaserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis
infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse
laserkiire abil elektrilaengutena
metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele
värv kinnistatakse kuumutamisega.
6) Ofset-printerSelline laserprinter, kui
trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule
ja sealt paberile.
7) LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on
odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.
Document Outline
- 1) Maatriksprinter e. nõelprinter
- 2) Õisprinter (Daisy-wheel)
- Löögita printerid
- 2) Jugaprinterid
- 3) Tindiprinterid
- 4) Plotter
- 5) Laserprinterid
- 6) Ofset-printer
Kõik kommentaarid