1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal,
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
..................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks.
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast. Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees
.........................97 Pascal................................................................................................... ......97 C.................................................................................................................99 Qbasic........................................................................................................99 KÜMNES TEEMA: Programmide vormistamine. ...............................................102 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada?.........................................102 4 / 115 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. .....................................................103 3. Taanete kasutamine.............................................................................104 ÜHETEISTKÜMNES TEEMA: programmi dokumenteerimine. kommentaarid....106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel.
Teine peamine projektijuhi ülesanne on hankida projekti teostamise jaoks vajalikud ressursid. Projekti keskkonna loetelu (vt. lk 10) saab kasutada ka projekti ressursside vajaduse analüüsimiseks. Projekti keskkonna kõik tegurid omavad rolli ja mõjutavad vaja minevaid ressursse ning seda projekti valdkonnast hoolimata. Lühinägelik on loota, et näiteks infosüsteemi ümberkorraldamise projekti ainsad kulutused saavad olema seoses riist- ja tarkvara soetamise ning protsesside ümberkujundamisega. Mida varem projektijuht teadvustab, et see projekt on mõjutatud ka organisatsioonikultuurist, organisatsioonistruktuurist ja juba kasutavast tehnikast, seda probleemitumalt projekt õnnestub ning seda varem asub projektijuht mõjutama tippjuhtkonda vajalike ressursside eraldamiseks. Tabel 6 annab ülevaate ressursside hankimise keerukuse põhjustest.
Infokandjate analüüsimisel hinnatakse nende sisu ja vormi, eesmärgipärasust ning mõju firma üldisele imagole. Matkimise abil kontrollitakse suhtluskanalite tegelikku toimimist eri olukordades (nt nii kriisi- kui ka tavaolukorras) 4 Auditi tulemused Kommunikatsiooniaudit selgitab välja erinevused organisatsiooni enesehinnangu ning tema sihtgruppide arvamuste ja hinnangute vahel, otsides erinevuste põhjuseid ja pakkudes saadud tulemusi aluseks võttes lahendusi hinnangute ning maine parandamiseks. Valminud kommunikatsiooniaudit koosneb kahest osast. Esimene on auditi sihtgruppide ning kommu- nikatsioonikanalite kaupa süstematiseeritud hetkeolukorra kokkuvõte. Kokkuvõte struktureeritakse sageli SWOT-põhimõtte (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) alusel. Teine osa on auditi
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
