Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka maailmas on temast mitukümmend veelgi väiksemat riiki Kui mõõta riigi suurust aga rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti ulatus läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km Rahvastiku asustustihedus Eesti linnalistes asulates 1997.a. Maarahvastiku asustustihedus maakondades 1997.a. Võru maakond Rahvaarv 34 764 Pindala 2 305,44 km² Asustustihedus 15,1 elanikku km² kohta Maakonna keskus Võru linn Omavalitsusüksusi 1 linn ja 12 valda Kokkuvõte Kui mõõta riigi suurust rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti rahvastik paikneb võrdlemisi ühtlaselt
kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Silver 9B Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
o Dem. üleminek jõudis Eestis lõpule enne Teist maailmasõda. o Dem.üleminek kulges nn. prantsuse tüübi kohaselt, mis väljendub nõrgas rahvastikuplahvatuses. o Beebibuumpeale Teist maailmasõda. Rahvastiku paiknemine territooriumil sõltub elukeskkonnast Hea elukeskkond on : IdaHiinas, LääneEuroopas, PAmeerika idarannikul Halb elukeskkond: PõhjaAafrika, Siberialad, Polaaralad. Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks: Linnalistes asulates paiknev elanikkond rahvastik tihedalt paigutatud.Tegeletakse teenindavate või tootvate majandusharudega. Maaasulates paiknev elanikkond asustus kõrge, tegeletakse primaarstete majandusharudega. Maaasulad on nt. küla, talu, rantso, mõis, auul. Etnilised protsessid maailmas Rahvus inimeste rühm, kellel on ühine kirjakeel, kultuur ning põhiasualad. Rahvas ühe riigi territooriumil elavad inimesed, kellel säilivad erinevused nii
kasvamas. Väga oluline on aidata tõsta ettevõtlusaktiivsust kõikjal Eestis eriti maapiirkondades. Ettevõtete juurde kasvu tempo on pärast 2005 aastat olnud kiirem maakondades. Kahaneva konkurentsivõimega ettevõtlusharudes on hõive piirkonniti üsna erinev. Suurema töötuse määraga maakondades toimunud siserände tagajärjel on ka mõnevõrra kiirem rahvastiku vähenemine. Töötuse regionaalsed erinevused on majanduskriisi mõjul kahanenud. Linnalistes asulates on rohkem töötuid kui maalistes asulates. Tööjõu haridustaseme erinevused on kasvanud Harju- ja Tartu maakonna kasuks ja ülejäänud maakondade kahjuks. Tööealiste ümber- ja täiendõpe on üheks olulisemaks hoovaks mis on viimastel aastatel suurema töötuse tasemega maakondades olnud. Tööturu olukorra ja tööhõive regionaalsed erinevused sõltuvad suuresti piirkondlike tööjõuareaalide toimimisest. Eesti elanike sissetulekute
Kirde- Eestisse, kus 80% rahvastikust on mitte-eestlased, ja pealinna Tallinnasse, kus mitte- eestlasi on umbes 50%. Kirde-Eestis moodustasid mitte-eestlased 2009. aastal koguni 89% 5 Statistikaamet, tööjõu-uuring 6 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring pikaajalistest töötutest ning Põhja-Eestis ligikaudu 70%7. Kuni 2001. aastani olid nii töötuse maar kui ka pikaajalise töötuse määr kõrgemad maapiirkondades. Järgnenud aastatel levis pikaajaline töötus rohkem linnalistes asulates. Maapiirkondade töötuse vähenemine oli suurel määral seotud enam levinud heitumusega: inimesed loobusid tööotsingutest, sest töökohti oli vähe ning halb transpordiühendus ja lastehoiuvõimaluste puudumine ei võimaldanud kaugemal tööl käia. Eluga tuldi toime tänu põllumajandussaaduste kasvatamisele oma tarbeks ja juhutööde tegemisele. Majandusbuumi aastatel, mil töötus ja heitumus vähenesid, oli pikaajaline töötus jällegi suurem maapiirkonades
(Raska ja Raitviir, 2005). Hõive langes väga kiiresti just põllumajandussfääris, kus kukkus 15 aastaga 25%-lt 7%-ni, see omakorda põhjustas maal sotsiaalseid probleeme.(Raska ja Raitviir, 2005). Töötuse määra uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa- asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.(Statistikaamet, 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas otsesemalt ja kiiremini kui maal, kuid maal ja väikelinnades on tööpuudus enam levinud. (Raska ja Raitviir, 2005)
pärand. Maastik on territoorium, mis on erinevatel aegadel hõlmanud loodust ja inimtegevuse jälgi (20 saj), kuid seda on käsitletud ka üksnes loodusteaduslikust vaatepunktist (NSVL). Maastikukonvent: Maastik- Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele. Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel. maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala; 2. Kuidas maastik tekib? Artikkel: Tekib näiteks erinevate sotsiaalsete ja majanduslike formatsioonide vaheldudes, kus maastik kujuneb kiht-kihi haaval- nt esiajalooline kiht, mõisad ja talud, tänapäevane linnastunud maastik. Maastikukonvent: 3
Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu. Pensioniealiste elanike (65-...) osatähtsus on maakonnas viimase 10 aasta jooksul kasvanud ja on nüüd 15,9%. Eestis keskmiselt on aga kasv olnud kiirem ning ulatub praeguseks 17,1%-ni. Murettekitav on viimaste aastate selge trend elanikkonna vananemisele seda enam, et see ei ole toimunud eluea pikenemise arvel. Eriti paistab selline trend silma maakonna linnalistes asulates. Viimasel 10 aastal Eestis olnud iseloomulik sündivuse ja loomuliku iibe langev trend, mis viimase paari aasta jooksul on siiski taandunud. Kuigi loomulik iive on endiselt negatiivne, on languskõver pööranud ülespoole. Nii sisse- kui väljarände maht maakonna linnalistes asulates on aastas keskmiselt ca 500 inimest, seejuures ületab sisseränd üldjuhul õige pisut väljarändu. Maavaldades on need arvud ligi kaks korda suuremad. Raplamaalased ei ole linnarahvas
rahvastikuks. Rahvastiku paiknemine territooriumil Rahvastiku paiknemine territooriumil sõltub elukeskkonnast. Näiteks hea keskkond on Ida-Hiinas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idarannikul, halb elukeskkond on aga näiteks Põhja-Aafrikas, Siberi aladel, Polaaraladel. Rahvastiku paiknemist territooriumil iseloomustab: a) keskmine tihedus (in/km²) b) asulates paiknev elanikkond Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks: a) Linnalistes asulates paiknev elanikkond--rahvastik on väga tihedalt paigutatud. Tegeldakse teenindavate või tootvate majandusharudega. b) Maa-asulates paiknev elanikkond--Asustus on kõrge, tegeldakse primaarsete majandusharudega. Maa-asulad on näiteks küla, talu, rantso, mõis, auul. Linnastumise etapid: I Eeljärk--Kestis kuni hiliseagraarse ühiskonnani. Peamised linnad olid pealinnad, sadamalinnad ja kaubateede ristumiskohtades olevad linnad. Linna elanikkond moodustas kuni 5%.
kontraurbanisatsioon, aglomeratsioon, megalopolis? Osata tuua näiteid * urbaniseerumine: e linnastumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. * linnastunud riik: riigid, kus linnarahvastiku osatähtsus on üle 50%. * linnastumisaste: linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsus kogu riigi suhtes. * suburbanisatsioon: e eeslinnastumine. Protsess, kus arenevad suure linna lähedal asulad. * kontraurbanisatsioon: vastulinnastumine. Inimesed kolivad linnast maale. * aglomeratsioon: Linnastu e
Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 195690 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale.
Asulaid on võimalik jagada nende põhilise majandusharu järgu näiteks tööstus;kaevandus;põllumajandus;sadama;kuuort;ülikooli jt auslateks. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne
On her (his) be pleased to pour, Long may she (he) reign! May she (he) defend our laws, And ever give us cause, To sing with heart and voice, God save the Queen (King)! Rahvastik Suurbritannia on tihedasti asustatud, enamim inimesi elab linnalistes asulates. Kõige tihedamini on asustatud maa kaguosa Sotimaa mägismaa on tänapäeval hõredamalt asustatud kui 200 aastat tagasi. Iirimaa on siiani agraarmaa, kus paljud iirlased teenivad elatist põllumajandusega. Rahvastiku tihedus on umbes 248 km² Linna ja Maarahvastiku jao kohta London Teised linnad
Teema: Kliima 15. Kasutades UMA ja teisi vahendeid võrdle rahvastiku paiknemist Eestis ja mõnes teises Euroopa riigis. Alates 1990ndatest on eestlaste osatähtsus rahvastikus suurenenud ning 2011. aasta loenduse täpsustatud andmetel on see 69,7 protsenti (1989. aastal oli 61,5 protsenti). Seega elab 2011. aasta loenduse andmetel Eestis 902 547 eestlast. Eestlaste osa tähtsus on suurem maa-asulates (91,4 protsenti), linnalistes asulates on eestlasi keskmiselt 59,5 protsenti. Maakondade rahvuslik koosseis on võrdlemisi erinev: Ida- Virumaal on eestlasi alla 20 protsendi, Harjumaal 62 protsenti, Valgamaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal 80 ja 90 protsenti vahel ning ülejäänud maakondades on eestlaste osatähtsus üle 90 protsendi. Teine suurem rahvusrühm on venelased, keda on 25,2 protsenti rahvastikust. Venelaseks pidas end 326 235 inimest. Arvuliselt kõige vähem venelasi elab Hiiumaal 61 inimest
vaatlusaluse territooriumi kogurahvastikus. Eestimaa põlisrahvastikuks on eestlased, kes praegu moodustavad 64% kogu rahvastikust. Peale eestlaste elab Eestimaal päris palju teisi rahvuseid, eelkõige venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi jt. Selline kirju rahvuslik koosseis on kujunenud pika aja jooksul, kuid valdavalt siiski nõukogude perioodil, mil toimus rahvaste massiline ümberasustamine. Teiste rahvuste esindajad elavad peamiselt linnalistes asulates, eriti palju on neid Tallinnas ning üldse Põhja-ja Kirde-Eestis Paldiskis, Maardus, Sillamäel, Tapal, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas. Maal on eestlaste osakaal suurem. Rahvusliku koosseisu muutumine 19. saj. lõpul ja 20. sajandi algul oli Eesti valdavalt üherahvuseline riik, mille rahvuslik koosseis püsis suuremate muutusteta kuni II Maailmasõjani. II Maailasõja eel ja ajal toimusid suured muutused nii rahvaarvus kui ka rahvuslikus koosseisus:
TÖÖSTUS Nõuk. süsteemis üks arenenumaid ja paljusektoriline- arvestatav tarbekauba ja toiduainete tootmine. Rõhuasetus siiski energeetikakompleksil ja masinaehitusel- viimase puhul tooraine sisse ja toodang enamasti välja. Ka sõjatööstuse ettevõtteid-põhiliselt elektroonika vallas. Kaasnevad probleemid: - keskkonna saastatus, eriti Kirde-ja Põhja Eesti - liiglinnastumine, 80-te aastate lõpuks 72% rahvastikust elas linnalistes asulates (Tallinn koos Maarduga ca 500000 elanikku) - migratsioon, mitu lainet seoses suurettevõtetega, esimene 40-tel/50-tel aastatel Venemaa lähisaladelt; 70-tel seoses olümpiaobjektide jms hakkas tulema juba Kaukaasia jpt päritolu rahvast. Immigrandid koondusid põhiliselt uuslinnaosadesse, saades eelisjärjekorras uued mugavustega korterid, samas põliselanikkonna jaoks korteripuudus. - sotsiaalsed probleemid, kuritegevuse kasv, alkoholism PÕLLUMAJANDUS
sajandisse, üksikuid leide võib teatud reservatsiooniga lugeda ka 12. sajandi teise poole kuuluvaks. Sellele vaatamata väitsid tollaste kaevamiste juhid, et Toompeal tekkis asula 10. sajandil; samaaegselt tekkis praeguse Raekoja platsi kohale turukoht, mis sai oma heakorrastuse nähtavasti 12.sajandil; hiljemalt 10.-11. sajandil hakkas Raekoja platsi ümbruses kujunema eesti käsitööliste ja kaupmeeste linna tüüpi asula. Nagu enamikes Eesti linnalistes asulates, on ka Tallinnas kõige levinum ja rohkearvulisem leiuliik keraamika, mille alusel tegidki tollaste kaevamiste juhid oma ajamäärangud. Aastatel 1971-1972 oli Jaan Tammel seoses oma diplomitööga võimalus Toompea ja Raekoja platsi leiumaterjal uuesti teaduslikult läbi töötada. Ta leidis, et käsitsi valmistatud keraamikast oli leiuaines vaid üheksa kildu, mis sarnanesid mujal Eesti ala linnustest ja kalmetest leitud II aastatuhande algussajandite käsitsi valmistatud keraamikaga
Asulaid on võimalik jagada ka nende põhilise majandusharu järgi, nt kaevandus-, põllumajandus-, kuurort-, sadama-, ülikooli- jt asulateks. Asulad erinevad mitte ainult funktsioonide poolest, vaid ka elanike arvult, hoonete arhidektuurilt ja majanduskultuurilt ning hoonete tiheduselt. Maa-asulate puhul võib eristada tihe- või hajaasustust, linnad on üldjuhul tiheasustusega. Linnastumis- e. urbanisatsiooniaste linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linn kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused. Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust nimetatakse linnastunud riikideks. Suurriikidest on linnastumistase Hiinas 33%, Venemaal 73% ja USA's 77%. 100% linnastumisega on linnriigid (Singapur, Vatikan). Eestis on linnastumistase 70%. 80 a tagasi oli see suhe vastupidine.
Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis. Kriteeriumid: Valdade (193) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maa-asulate (173) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maaliste maakondade – alla 50% linnalistes asulates; suurim linn alla 20 000 el. - (11) osatähtsus; Alla 20 km2 asustustihedusega omavalitsusüksuste osatähtsus, % Maa-asulate + alla 50% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Maa-asulate + alla 25% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Primaarsektori domineerimisega omavalitsusüksuste osatähtsus, % MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011)
Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal.
aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.[10]. Sooline koostis on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930. aastal oli 1000 mehe kohta 1130 naist, 1957. aastal 1279 naist. Poisse sündis küll alati rohkem, kuid 2025 eluaastaks tasakaal võrdsustub. Sõjajärgsetel aastatel oli vahe eriti tuntav, kuid 1970 aasta rahvaloenduse järgi oli kuni 29-aastaseid mehi rohkem kui naisi. Linnalistes asulates oli naiste ülekaal suurem kui maal.[11]. Stalini aeg 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas.
kultusele Hassuna kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 60005250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub Iraagis Tigrise jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsestAssüüria Nineve linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega Hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku. Samarra kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 60004800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125 km Bagdadist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne hierarhia. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntum mälestis onSamarra keraamika, mida
Majandustegevuse struktuur (sektorid ) + näited : Majandustegevust hakati jagama kolmeks sektoriks :primaarseks( põllu- ja metsamajandus , kalandus), sekundaarseks ( töötlev tööstus , ehitus ) ja tertsiaalseks sektoriks ( teenindussfäär ) , kvaternaar sektor ( infoteenindus ) ASULASTIK : Asulate areng ja linnastumine : Linnastumine: ehk urbanisatsiooniastemeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes . Milles seisneb linnalise ja maalise asula erinevus ? Asulad erinevad linnast , elenike arv on linnas suurem . Hoonete väljanägemine on erinev ning ka tööhõive on erinev . Näiteks Maal on põlluharimine kuid linnas teenindus . Joonis : lk 92 skeem . LINNASTUMISE ETAPID : Esimene etap :(XIX) 19. sajand linnastumine Euroopas , Põhja Ameerikas ( London )
Eestis) - nimelt esimese järgu kaupmehed, kutsetunnistusega käsitöölised ja kõrgharidusega spetsialistid. Kogudused tekkisid lisaks Tallinnale (1830) ka Tartus (l867), Pärnus (1869), Va1gas (1871), ViIjandis (l876), Narvas (1877), Kuressaares (1882), Rakveres (1887) ja Võrus (1887). Seega moodustus kujunev Eesti juutkond eriilmelistest solsiaalsetest ja etnokultuurilistest gruppidest (litvakid ja kuramaalased). Juudi asustus juurdus vanades linnalistes asulates, andes lisa sealsele keskklassile. Valdavalt linliku elulaadi on juudid Eestis säilitanud tänini (1989. aastal elas maal vaid 67 juuti). Siin ei tekkinud Ida-Euroopas laialt levinud stetleid. Pideva sisserände tõttu (loomulik iive oli teisejärgulise tähtsusega) kasvas Eesti juutkond ajavahemikul 1867-1897 ligikaudu 6 korda, kuid jäi ka edaspidi Balti regioonis kõige väiksemaks (vrd: 1934. aastal Eestis 4400, Lätis 95 000 ja Leedus 150 000 juuti).
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega
Keskkonnakoormust tingiv elukorraldus ja seadusandlus Prügimajandus: jäätmete sorteerimine tundub mõttetu, kui sorteeritud prügi arve ei ole oluliselt väiksem sorteerimata prügist Toit: pakendite vältimine on raskendatud tervisekaitse kaalutlustel Transport: lennutranspordi kättesaadavus ja odavus võrreldes mõne teise ja säästlikuma transpordiliigiga; autoteede ja kergliikluse arendamise proportsioonid. Elukoha mõju Linnalistes asulates väiksem energiatarve kui maa-asulates; transpordi ja eluaseme energiatarve moodustab vaid poole kogutarbimisest. Transpordikäitumine Transport põhjustab 23% kogu kasvuhoonegaaside emissioonist EL-is. Transport on ainuke energiakasutussektor, kus emissioonid on pidevas kasvamises. EL-i eesmärk on vähendada CO2 heite vähenemist 60% võrra aastaks 2050. Eesmärgi saavutamiseks on vaja mõista tegureid, mis soodustavad või piiravad autokasutust.
Sekundaar(töötlev tööstus; ehitus) Tertsiaar(teenindussfäär) Kvaternaarne(postindustriaalset tootmisviis ja infoühiskond) Mis on linnastumine? Ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning need osatähtsuse suurenemine; rahvastiku rände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumise etappid. Linnastumis ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsustkogu riigi rahvaarvu suhtes. Mis on migratsioon? Ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Mis on emigratsioon? Riigist väljaränne. Mis on immigratsioon? Riiki sisseränne Assimilatsiooni mõiste. Vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusesse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusel. Rahvusvaheliste rännete lained. Mis on etnos?
Maalistes asulates on suures ülekaalus põllumehed, vahel ka kalurid. Et need tegevused vajavad palju maad, ei saa põllumehi ühte asulasse koguneda eriti palju. Sellepärast on maalised asulad enamasti üsna väikesed. Seda eriti Eestis, meil on vaid paar-kolm maalist asulat, kus elab üle 1000 inimese. Põllumeeste või kalurite hulgas võib maalistes asulates elada ka üksikuid teiste elualade esindajaid, näiteks poodnik, kooliõpetaja, sideametnik, politseinik jt. Linnalistes asulates, mida harilikult nimetatakse lihtsalt linnadeks, on suures ülekaalus inimesed, kes ei tegele ei põllumajanduse ega kalapüügiga. Nende töö ei vaja kuigi palju maad ja seepärast võib neid ühte asulasse koonduda ka väga palju. Linnad on harilikult (aga mitte ilmtingimata!) väga arvuka elanikkonnaga. Neile on tavaline ka paljukorruseline hoonestus, tihe tänavavõrk ja muud sellised iseärasused
Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1789.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel vaba riik. USA rahvastik on koosseisult ja jaotumiselt väga kirju. Valgeid on 81,7% (s.h latiinod) ja mustanahalisi 12,9%. USAs on 52% protestante, 24% katoliiklasi ja 2% mormoone. 82,1% rahvastikust räägib inglise keelt ja 10,7% hispaania keelt. Keskmine asustustihedus on 30 in/km2. U. ¾ rahvastikust elab linnades ja linnalistes asulates, mis moodustavad 2% riigi territooriumist. Tänapäeva peamised linnastud on tekkinud valglinnastumise tulemusena. USA ala ulatub lähisarktilisest vöötmest troopikavöötmeni. Suurimad pinnavormid on Kordiljeerid, Apalatsid, keskosa tasandikud, Atlandi ookeani rannikumadalik ning mäestike vaheline platoode ja nõgude ala. Poole USA territooriumist hõlmavad tasandikud ja madalad mäestikud. Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika
päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. 3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu korralduse institutsionaalseid protsesse (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem
raskusastmega, kas on läbitav lapsekäruga või ratastooliga ja millise ajaga peaks arvestama. Enamus inimesi eelistavad pigem kulgeda piki etteantud marsruuti (pole ohtusid) kui minna kaardi järgi maamärki või vaatekohta avastama. Põhjamaades on metsades peamisteks rajatisteks suusarajad sinna juurde kuuluvate juurdepääsuteede ja parklatega. Radade kvaliteet varieerub märkimisväärselt. On väga hästi ettevalmistatud radu (peamiselt linnalistes piirkondades), mis sobivad laiale kasutajaskonnale (sealhulgas liikumispiirangutega inimesed), teised on lihtsamad. Põhjamaades on pikk ja järjepidev vabaõhupuhkuse traditsioon, eriti matkamise osas. Maapiirkondades ja kaugel- asetsevates paikades on rajad sageli pigem kasutamise/sisse tallamise/matkamise tulemus, mitte selle eeldus. Viimaste kümnendite jooksul on paljud olemasolevad rajad varustatud viitadega, et innustada uusi kasutajarühmi ja aidata neil tunda ennast turvaliselt.
Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal- kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. Tekib ka riik. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. 1 Varem kasutati mõistet poliitiline filosoofia. Nüüd on nt raamatu Jonathan Wolff, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (2005) tõlgid kasutanud sõna poliitikafilosoofia. Analoogiline mõiste on nt ka religioonifilosoofia (mitte religioosne filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel.
Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded 215. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõtted. Funktsionaalsed tsoonid ja nende liigendamine Funktsionaalne tsoneerimine on õiguslik meede maakasutuse kontrollimiseks, mille puhul reguleeritakse suuremate maa-alade ehitada lubatavate hoonete laadi või ehitustihedust. Funktsionaalsete tsoneerimist rakendatakse peamiselt linnalistes alades jagades maa-ala tsoonideks, millele on omistatud kindlad tingimused, kuidas maad on võimalik kasutada ja hooneid rajada. Kombinatsioonis teiste linnaplaneerimistehnoloogiatega on tsoneerimine üks peamistest instrumentidest, millega saavutatakse linnaruumi füüsiline korrastatus. Tsoneering näitab linnaplaanil üldistatud kujul milliste funktsioonidega alad kusagil paiknevad, määrab kindlaks transpordikoridoride orienteeruvad asukohad,
annaabi.ee 
