Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valdused, piiskopkond, kuulamisülesanne, juttu, lünktekst, kasitoo, saksakeelne, reval, wesenberg, narwa, hapsal, dorpat, wittenstein14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu.
keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata. Kava: Rootslate tulek, Lääne-Eesti vallutamine ja Lihulasse oma meeste paigutamine, saarlased tulevad läänlastele appi, rootslaste tapmine / põgenemine. 9. Subj: Koostöö puudus. Ei suheldud. Ei tehtud naabritega koostööd. Mitu vastast korraga. Obj: Meeste vähesus, puudus sõjatehnika. 10. Lääne ordu <- Viljandi, Paide, Sakala ja hiljem Järvamaa. Tartu Piiskop <- Tartu. Saare- Lääne piiskopkond <- Läänemaa, saared. Eestimaa hertsogkond <- Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. 11. Kohustus maksta makse maa omanikule. Õigus oma maale ja ta on vaba ees. Kohstus ehitada kirikuid, sildu jms. 12. Dorpat Tartu. Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus.
Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus
suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt esialgu olid sakslaste käed seotud enam kohalike põlisrahvaste alistamisega ja venelased ei pruukinud teab mis ohtu tajuda, sekkudes aga siiski paaril korral võitlustesse Liivimaal. Igatahes, 1224
majanduslik võimsus, vastaste taga oli katoliku kirik, vastased olid diplomaadid. 2) Subjektiivsed põhjused: eestlaste hulgas puudus kokkuhoidvus, eestlastel oli halb läbisaamine naabritega, eestlaste armee ehk malev ei olnud valmis pikaajaliseks võitluseks. 5. Võõrvalitsejad Eesti alal Eesti alade jaotus peale Muistset vabadussõda: Eestimaa hertsogkond (Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Riia piiskop), Tartu piiskopkond (Eestimaa piiskop), Liivi orduriik (Saksamaa). Eestimaa – nii nimetati Põhja-Eestit ehk Taani alasid peale Muistset vabadusvõitlust. Liivimaa – üldnimetus ristisõdijate riikide jaoks (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Maahärra – keskvõimust sõltumatu feodaalriigi valitseja. Harju-Viru rüütelkond - Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil.
Tartu Piiskopkond- Sakala ja Ugandi ühes külgnevate maakondadega sai Eestimaa piiskop Saare-Lääne piiskopkond- Riia piiskop, keskus Lihulas Põhja-Eesti- Stensby lepinguga Taani kuningale ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), keskus Tallinn Mõisted: Eestimaa – Põhja- Eesti, mis oli Taani võimu all Liivimaa – sakslaste võimu all, sinna kuulusid Eestis ja Lätis vallutatud alad Maahärra – sõltumatu valitseja, kes oli maa eesotsas, nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike Harju-Viru – Taani valdus Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad maahärrad, Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast Liivi ordu riik – Eestis oli see suurim sõjaline jõud, mis asus Vana- Liivimaal, eksisteeris aastast 1237. Vana-Liivimaa – Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama
sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad
sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg 3 erinevust muinasaja ja keskaja vahel 1.) Muinasajal olid eestlastel omad jumalad, kellesse nad uskusid ja keda nad kummardasid. Keskajal tuli Katolikusk ja eestlased pidid uskuma ühtsesse ainujumalasse 2.) Muinasaja puudusid linnas, keskajal oli aga linnad juba tekkinud 3.) Muinasajal olid eestlased vabad, keskajal oli, aga teiste rahvaste poole orjastatud
eestlased jäid alla, Lembitu ja Kaupo hukkusid, muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi 1219- taanlased ründasid Põhja-Eestit ja alistasid Tallinna oma võimule 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa 1225-1233- Põhja-Eesti paavstiriik 1227- saarlased alistusid ja lasid end ristida 1238- Stensby leping kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa 1242- Jäälahing Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia Kujunes katoliku ja õigeusu piir 1248- Tallinn sai linnaõiguse 13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada 23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus 1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11
Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus 1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory 11. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad.
olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale
aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. *9 linna- Reval, Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg
-vaenlaste suur ülekaal - relvastuse erinevus osapoolte vahel - venelased ei pidanud sõna ja ei tulnud appi/tulid hilinemisega Kaasnähtused: -Piiskop Albert sai Liivimaa uueks piiskopiks - toimus Ümera lahing - toimus suur ülestõus Tulemused: -Eestit hakati nimetama Maarjamaaks -Eesti ristiusustati ja vallutati - Eesti alale jõudsid lõpuks keskaegsed uuendused ning eestlased arenesid edasi Üleminek muinasajast keskaega Keskaegsed Eesti alal olnud feodaalriigid: 1. Tartu piiskopkond 2. Saare-Lääne piiskopkond 3. Saksa ordu Liivimaa haru 4. Eestimaa hertsogkond Põlisrahva olukord: ·Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeritikaotajate kohustused, aga ka õigused. ·Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli kamaarahva esindajaid) ·Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema.
Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga. Ordu peaülesandeks alistatud põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Eesti haldusjaotus 13. 14. Sajandil Maahärra ehk maaisand keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1
1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu suur osa Eestist Rootsi võimu all. 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani Taani sai sõdades lüüa, pidi valdused loovutama. (nt Saaremaa) 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola Ruhnu saar läks Rootsile, Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. Rootsi võimu ajal olid Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel.
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3
vürstiriigiga. 13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida ja läänekiriku piir. Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega Liivimaa. Üleminek keskajale Maade jagamine 1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate KeskEesti maakondadega Tartu piiskopkond, keskus Tartu. Sakala andis Mõõgavendade ordule, Läänemaa sai Riia piiskop. Virumaast, Järvamaast ja Läänemaast moodustati 1226. Taani ja saksa valduste vahel puhverriik. See langes juba järgmisel aastal ja lisaks vallutas Mõõgavendade ordu Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. 1228. Läänemaast ja Saaremaast SaareLääne piiskopkond, keskusega Lihula. 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus hävitavalt lüüa. MO liitus Saksa orduga Saksa ordu Liivimaa haru. Liitumine oli
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kihelkond - endis
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond
Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike vasallide püüd seda takistada Eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas oma olukorda parandada Eestlaste soov vabaneda ristiusuga seotud koormistest Ülestõusu käik Algas 23.aprillil Jüriööl 1343.a. Harjumaal Vallutati Padise klooster Ülestõusnute vägi piiras ümber Tallinna Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu foogtilt Ülestõus laienes Läänemaale 4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine
*) Teine väikeriik oli Eestimaa hertsogkond, mis polnud mitte iseseisev riik, vaid tegemist oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde.
Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõttu neid nii kiirelt ei võidetud, jäi sellest siiski väheks. Pärast viimast muistse vabadusvõitluse lahingut, kui alistati Saarema, jaotati Eesti: Tartu piiskopkond sai Ida-Eesti, Saare-Lääne piiskopkond sai Lääne-Eesti, Taani hertsogkond sai Põhja-Eesti ja Kesk-ja Lõuna-Eesti jäi Liivi ordule. Liivi ordu kandis algselt nimetust Mõõgavendade ordu, mis loodi selleks, et kergendada Liivimaa alistamist. Aja jooksul sai tänu vallutustele ordust sõjaliselt tugevaim jõud regioonis ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235
Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14. Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis
Halvenes eestlaste õiguslik seisund. Jüriöö ülestõus algas harjumaalt ning lõppes Saaremaal. Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu (5). Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega.. Piiskopiriikides vanim ja kulukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes tähtsuselt Tartu piiskopkond. Saare- Lääne piiskopkonna valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus. Kuramaa piiskopkond oli kõige vaesem ja iseseisvat poliitikat ei ajanud. Liivimaa maapäevad – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Toimusid Volmaris e Valgas. Otsuste tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati järgmisi probeeme: 1) Välispoliitilised küsimused 2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused
Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus: · 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus · 1242.a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida- suunalisest ekspansioonist 7. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti Saksa Ordu oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased,Baltisakslased 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4
3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks.
10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis
olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus
annaabi.ee 
