peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine. Minu arvates on eesti keel ldse oma olemuselt vga vastuvtlik vrmjudele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale. Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr. 5), tuginedes Helga Nu ja Jri Viikbergi andmetele. Soovin vaid tpsustada mistet slng - paljud lingvistid samastavad seda metafooride loomisega, keele loovusega.
Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le;
Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad
keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea kasutada näiteks keele õpetamisel. PSL huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Verifitseerimine- ¤ PSL rakendusvõimalused eripedagoogikas/logopeedias. assotsiatiivne eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogidele, sest selle läbi on võimalik välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine),
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja Âprotsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Paljud lingvistid on nõus sellega, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on loomuliku keele üldistusvõime. Paljud inimesed teavad sadu tuhandeid sõnu ja mõisteid, kuid kasutavad ise aktiivselt kümneid tuhandeid. II Morfoloogia Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest  morfeemidest  lähtuvalt. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Sõna
suudetud välja pakkuda. Peamiselt lähtutakse sõna "russ" välisest sarnasusest sõnaga "ruotsi", mis omakorda on tuletatud rootsi sõnaga "rodd" sõudmine, "roddare" sõudja, millega tähistati viikingeid. Seda versiooni kinnitavad kaudsed Bütsantsi allikad, nimetades russe nende kasutuses olevate kergete laevadega - dromoonide järgi kreekakeelse nimega "dromiidid" ehk kahe aerureaga kahemastiline bütsantsi sõjalaev, seega samuti sõudjateks. Mõned lingvistid on aga seisukohal, et sõna "russ" võis tekkida Rootsi lõunapoolse ranniku Roslageni nimest. Rjurikud Mida aeg edasi, seda kindlamaks saavad ajaloolased, et Rjurik ja ta 2 venda ei ole õige väide. Arvatakse, et kroonik kasutas ilmselt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud tõlget. Õige variant oleks siis : Rjurik tuli Novgorodi oma saatjaskonnaga, kuhu kuulusid sugulased, sõjamehed ja lähikondlased. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiudNovgorodi lähistelt. Need tõestavad,
tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid
on omane mõneti erinev keelepruuk, mida tuleb pidada loomulikuks ja üldseaduse kohaseks". Siiski, släng on tähelepanu väärt, siin on veel palju, mida oleks vaja tõestada. Tõsi küll, et algul slängi peeti seotud kurjategijate sõnavaraga. Tänapäeval nagu Tõnu Tender kirjutab (1994: 292) on see mõiste ennast laienenud ning seejärel aina rohkem väärib uurimist. Siinjuures on oma arvamused avaldunud Valter Tauri ja Viktor Masing, kelle arvates peaksid lingvistid rohkem tähelepanu pöörama argoole, sel juhul kirjakeel jääb püsima normeerituks ja kõike arengutendentse arvestades. Tõnu Tender oma kirjutises ,,Eesti släng: olemus ja uurimuslugu" (1994: 292) ütles, et peale praktiliste põhjuste annab slängi uurimine väärtusliku informatsiooni keeleteadlastele, sotsiolingvistidele, leksikoloogidele, keele muutumise uurijatele ja semantikutele. Üks esimesi, kes on tundnud huvi slängi vastu oli Tõnu Tender. Ta on
psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista. Aju-uuringute tulemused annavad meile veel liiga vähe, et neist midagi järeldada, on primitiivsel tasandil. Lingvistid ei saa enamiku primitiivsete tulemustega midagi teha. Samas peegelneuronite avastamine oli abiks lingvistidele. Peegelneuronid on omased nii inimestele kui ka ahvidele (monkey see, monkey do = õpitakse kopeerimise teel). Kui oled selgeks õppinud kopeerides, siis saad seda teistega koos teha ja mõistad ümbritsevat, empaatiavõime. Peegelneuronid peegeldavad tegevust. Neuronid tõlgivad seda, kuidas me maailma mõistame. Katkised peegelneuronid põhjustavad autismi (?). Keelega
lingvistika, antropoloogiline lingvistika, dialektoloogia, matemaatiline- ja arvutiling- vistika, stilistika [2]. Lingvistikat võib jagada: 1. kirjeldav lingvistika — uurib keelt teatud ajahetkel, 2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3]. Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika. Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist? Eskimotel on lume kohta palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist? Edward Sapir2 ja Benjamini Lee Whorf3 uurisid Hopi indiaanlasi, kellel polnud minevikku, olevikku ega tulevikku (oli vaid, on praegu, on tulemas).
osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs)  Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964  alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1
apellatiiv  termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame ,,sõna" meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on? Vastus antakse apellatiivina, sest pärisnime ilmselt ei ole. Vaadates ajaloos tagasi eristuse kujunemist, siis saab öelda, et vaidlus läheb vanasse Kreekasse ja see pole siiani lõppenud, põhiküsimused on samad. Küsimusi esitavad loogikud, filosoofid või lingvistid, neil on erinev vaade nimest kui sellisest. Päriselt ei mõtle üht ja sama asja, olgugi, et nimetame ühtmoodi. Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed. Põhiline vaidlus sõnade ja nimede olemuse üle oli sellel teemal, et kas sõnad on looduse poolt määratud või kokkuleppelised. Need, kes leidsid, et sõnad on kokkuleppelised, väideti, et nimesid saab kokku leppida, on olemas samanimelisi inimesi, mis ei toeta looduse poolt saamise hüpoteesi.
tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Mis on nimi? Nimi on üksikindiviidi juurde kuuluv oluline mina  tunnet formeeriv tunnus. 7. Mis on grammatika? Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis
· Läti keele seadus riigikeelna 1935 · 1940.a lingvistiline assimilatsioon · Etnilise elanikkonna muutus, vene keele peale rõhk, riigi keele staatuse äravõtmine · 1988. A hääletas 354 00 inimest läti riigikeele staatuse poolt · 1989. Riigikeeleks läti keel TÄHTSAMAS · Karlis Milenbahs LÄTI · Janis Endzelins LINGVISTID LIIVI KEEL · Soome-ugri läänemeresoome keel · Teise keelena räägib 20 inimest · Liivi keel ei ole LV võõrkeel LÄTI · 33 tähte TÄHESTIK · Markon pikkade täishäälikute märkimiseks · Palataliseeritud · 7 käänet o Nominativs (kas?  kes?mis?) o Genitivs (ka?  kelle?mille?)
lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem
lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem
lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem. Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem
Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA
Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA
osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs)  Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964  alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1
mõistel võivad olla hägusad piirid, ei tekita see inimestele suhtluses probleeme, järeldus, et keeleüksuste tähendus võrdub selle kasutusega) 28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted  Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate  autori ja adressaadi  suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted  presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning  maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil
Konnoteerima – antakse edasi sisu, nii et kuulaja oskab väljendi põhjal teha järeldusi asja omaduste kohta Denoteerima – tähistamine ehk sildistamine, mis ei anna edasi väljendi sisu, vaid toob seda teistest esile, ei too iseloomustavaid tunnuseid. Milli argument: pärisnimed ei konnoteeri, sest päriselus pole neil tähendust, vaid need denoteerivad ja näitavad asja. Nimi näitab asja. Objekti kohta öeldakse „denotaat“, mida tähistatakse nimega. Lingvistid uskusid, et nimi pole tähendusetu, vaid lõpmatu tähendusega sisuga. Lingvist Joseph väitis, et üldnimel on rohkem tähendust kui pärisnimel. Pärisnimi ei anna küll edasi indiviidi omadusi, kuid ei välista neid. Russell arutles, et nimel on seos objektiga. Pärisnimed on mõnikord mõttetud, kui nende nimelist objekti pole olemas, nt Sokrates on nimi, aga Hamlet (kuna teda pole kunagi reaalselt eksisteerinud) pole nimi, vaid on sõna, millega Shakespeare tähistas Taanimaa printsi
suhteid, vaid peavad loomulikuks. Enamikule inimestele on ebaselge võimu ja keelekasutuse seos, kuigi keel on võimus keskmes, sest võimulolijad räägivad ja kirjutavad. Suhted kujunevad vastavalt võimuvahekordadele (ajakirjanik vs poliitik, arst vs patsient, õppejõud vs tudeng). Kriitilisus ei või tähendada hinnanguid enne analüüsi. Kui ajakirjanduskeelt kritiseerida, tuleb seda kõigepealt kirjeldada, sest alles siis saab hinnangut anda. Kriitilised lingvistid seadsid eesmärgi uurida, missugune on ideoloogiline keelekasutus, mis vahendeid kasutab ja kuidas seda on võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud
väiksed ja teadvustamatud, et see probleemistik ei hakka omama keelestatreegia seisukohast tähtsust. Kuid see on ainult üks hüpotees. Kuidas läheb asi tegelikult, saame öelda ainult peale vastavaid uuringuid.) Viiendaks, eriti oluline oleks uurida Tallinna keelt ja tallinlaste keelelisi hoiakuid, kuna on küllalt usutav, et just nemad määravad tugevalt eesti keele muutumise suunad. Selleks on otstarbekas luua rühm, milles osaleksid nii Tartu kui Tallinna lingvistid. Uuringud omakorda eeldavad seda, et meil on olemas sobivad keeleainese kogud ja võimalused neid kogusid koguda. Sotsiolingvistiliste uurimuste jaoks ei piisa tavaliselt klassikalisest keelekorpusest vaid on vaja lisaks koguda materjali just enda püstitatud hüpoteeside testimiseks. Selliste materjalide kogumine eeldab tavaliselt küllalt suurt kogujate rühma, milleks on kasulik ja mõttekas kasutada üliõpilasi. See aga omakorda eeldab vastavate
mõtlevad). See jättis Rouchile sügava mulje, tal tekkis huvi. Prantsusmaal hakkas antropoloogiat õppima. Marcel Griault (1898-1956). Oli antropoloogia doktor Prantsusmaal, oli Marcel Maussi õpilane, julgustas õpilasi välitöid tegema, ise neid ei teinud. Julgustas erinevate suguvõsade vahel abielluma. Marcel Griault hakkas korraldama välitöid, viis läbi komplekssekspeditsiooni - välitööst võtavad osa erinevate elualade inimesed (lingvistid, tehnikud, loodusteadlased, antropoloogid jne). Oluline ekspeditsioon oli Dakar-Djibouti kompleksekspeditsioon (1931-33), eesmärk koguda muuseumile esemeid. 3000 eset, 6000 fotot, 1600 m filmi, 1500 lk-d märkmeid. Selle materjali põhjal monteeriti ka filme nt ,,Dogonite maal". Edasi uuriski aastakümneid dogoneid. Hoolimata, et korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ise ühe kindla rahva uurimist  selleks, et uurida mingit rahvast peab uurija läbima
Küll aga arvestatakse eksperimendi korraldamisel ja tulemuste analüüsil psühholingvistika metodoloogiat (mida otsime?). Paljudel juhtudel pakuvad ühe ja sama eksperimendi tulemused huvi mitmele teadusele. Kuid seejuures tulemuste järjestamine nende tähtsuse järgi on erinev. Võtame näiteks vabade assotsiatsioonide eksperimendi: katses osalejale esitatakse stiimulsõna, tal tuleb sellele vastata esimese meelde tulnud sõnaga. Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on näiteks otstarbekas kasutada keele õpetamisel. Psühholoogid uurivad samade andmete põhjal semantilisi välju ja püüavad nende põhjal välja selgitada inimteadmiste struktuuri. Psühholingvistikat huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Nimelt vastab inimene harilikult kas paradigmaatiliselt (koer-kass, punane-sinine) või süntagmaatiliselt (koer-haugub, punane-kleit). On selgunud, et
Hiindlastel 50 000 iga päev kasutuses. Oleneb, kas haritud in või vähem KEEL JA KÕNE haritud in. Sümbolid on nimetatud, iggale on nimi antud. Keskus on teporaalsagaras. Kui nimesid ei leia, sis temporaalsagarst probleem. Tegusna ei leia siis frontaalsagar. Lingvistid mõtlevad teisiti kui neronoloogid, abstraktne kokkulepitud märkide süsteem. Uusi Frontaalsagar ona ction, tegevuse piirkond, otusstab, mõtleb, paneb keäd ja jalad liikuma ja sõnu tekib juurde ja lepitakse kokku, et kasutame teatud tähenduses. Kindlatel reeglitel tegeleb sõnadega
Florian Sobanski hinnangul (2001: 171) on põhjasölkuppe umbes 1900 ja kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. KEEL Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. See on ainuke keel, mis on säilinud sellest rühmast, teised nagu näiteks motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud (vastavalt 19. saj keskel ja 20. saj lõpus). Murdeerinevused on väga suured. Lingvistid jagavad need enamasti kolmeks murdeks: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), mille rääkijad üksteist hästi ei mõista tulenevalt asustusala hajususest. Osa teadlasi peab neid murdeid eraldi keelteks (Janhunen 1993). Seetõttu on kogu sölkupi keele 1700-inimeseline (1989. aasta rahvaloenduse andmetel emakeelsus 47,6%, umbes sama paljud pidasid emakeeleks vene keelt) kõnelejaskond fragmenteeritud ja see vaid kiirendab üleminekut vene keele kasutamisele
annaabi.ee 
