sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga.Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis kaitseb üherakulist ensüümi.Need näärmed toodavad soolhapet ja lim.Mao soolhape on nii tugev,et võib söövitada paberit ja riiet.magu ennast kaitseb soolhappe eest lima,Kuid soolhape võib ka kahjustada magu kui toodetakse liiga vähe lima või on limakiht kahjustada saanud.Soolhape teeb toidu kõrditaoliseks.Maos on pepsiin mis lõhustab valke.Mao lihaselised seinad on koguaeg liikumises ja tänu sellel segunevadki soolhape,pepsiin ja maonõre toiduga.Toit püsib maos 3-4 tundi,kuiv toit püsib maos kauem kui vedel.Maost läheb toidukõrt edasi kaksteistsõrmiksoolde,kus toimub tähtsam osa seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp
Meriroosahvenad, kes veedavad suurema osa oma elust merirooside kombitsate vahel paaridena, ajavad teisi kalu, merirooside toitu nende kombitsate haardesse. Merisooahvenad aitavad meriroose ka meriliblika ära ajamisega, kes on suureks ohuks meriroosile, sest ta sööb viimase kombitsate otsi. Nad on sümbioosis meriroosidega. Meriroosahvenad kasutavad oma rinnauimi aerudena mitte üksnes edasiujudes, vaid põhiliselt tagurpidi liikudes. Tema keha katab kleepuv limakiht, mis tekib siis kui see kala ,,mängib" meriroosidega ujudes meriroosile lähemale, puudutades seda õrnalt ja siis eemale ujudes. Selle limaga muutub kala keha meriroosi mürgi suhtes tundetuks, kuid kui kala satub mõne teise meriroosi liigi juurde ning saab kõrvetada, sureb ta otsekohe. Ainult ühel liigil on immuunsus kaasa sündinud. Nende erksavärviliste kalade perekonda, kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud. Näiteks kloun meriroosahvenal on oranz keha
Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele.
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une aja...
Kalaroad (vasta küsimustele) 1. Millised on värske kala tunnused? * Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumata. * Kala lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad) * Kala silmad on selged ja veidi väljauluatavad, punnis. * Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) * Sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad. * Limakiht on ühtlane. 2. Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? * kalariiv, kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? * Kõhu avamise kaudu- alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Kasutatakse selleks nuga või kaare. * Selja kaudu- avamist kasutatakse sel juhul, kui tahetakse kala täita. Selgroog eemaldatakse täielikult.
Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnituda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale
Limaskesta päriskiht e. proopia Tunica muscularis Söögitorunäärmed Välimine lihaskiht Tunica adventitia Sisemine lihaskiht Meie keha kaitsemehhanismid · Pinna kaitsemehhanismid Nahk Limaskestad · Kaitsev limakiht · Antibakteriaalsed substantsid (näit. ensüüm lüsotsüüm jt) · Happeline keskkond (magu, tupp) · Mittespetsiifiline kaitsereaktsioon Põletik Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed
Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L Rakumembraan *eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast fosfolipiidid, valkud, kolesterool, + + + + süsivesikud
Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad gaasivakuoolid väikeste, tugevalt valgust murdvate kehakestena. 9. RuBisCo on kristalliseerunud ensüüm ribuloos-1,5-bifosfaat karboksüülaas-oksügenaas, mis asub polüeederkehas sinivetika rakus. RuBisCoga tagatakse fotosünteesi
- Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas. Lõhn mere aroom, seisnud hapukas Katsudes kui katsudes jääb lohk sisse siis seisnud Soomused värskel teravalt kinni, seisnud laiali. Kala kainestamine Kohe pärast püüdmist hoida kala paar päeva puhtas vees, et soolestik puhtaks läheks, siis ei teki mudamaitset. Kalade säilitamine Põhitingimused - 0-2 C - Niiskes keskkonnas
varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid, peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu. Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades, limanäärmed toodavad lima, mis vägendab hõõrdumist ja aintab edasi libiseda. Nälkjatel paks kleepuv limakiht vaid, aias väheniidetud ala, Eestis suurim suur teatigu. Meredes on kojata teod, kes hingavad kehast välja ulatuvate lõpustega, väga mürgised Tähtsus: toiduahel, nt teod söövad tigusid, kalad, siilid, kahepaiksed ja roomajad nt söövad tigusid. Karbid filtreerivad vett, veekogude puhastajad. Peajalgsed toituvad vähkidest Inimesele: toit, kojad suveniirideks ja eheteks, pärleid ehtena. CITES, reguleerib ka limuseliikidega kauplemist. Purpurne värv
Hüüfid moodustavad läbipõimunud seeneniidistikke ehk mütseele. Paljunevad eoste abil. Seente roll looduses lagundajad ja teistele toiduks. Seened võivad põhjustada ka haigusi (jalaseen). BAKTER Bakterid on üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Bakteri rakul puudub rakutuum!) Heterotroofid. Bakteril on õhuke kest, mis täidab kaitsefunktsiooni. Bakterit ümbritseb kapsel (kõigil pole) e limakiht, mida on vaja kaitseks et vastu seista loomse organismi kaitsefunktsioonidele. Ribosoomid sünteesivad valke, sisaldavad DNAd ja RNAd, toodavad energiat (bakterirakus pole mitokondreid!). Bakterraku geneetiline materjal asub nukleoidis. Bakterrakk on haploidne (ehk tal on ühekordne kromosoomistik inimesel on kahekordne 23+23). Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määravad raku omadusi.
Raphidiophyceae; (x) Phaeophycea (pruunvetikad) ; () Euglenophyceae; () Chlorophyceae; () Cryptophyceae; () Dinophyceae; () Cyanophyceae Chrysophyceae e krüsofüüdid e koldvetikad ja Synurophyceae Levik enamasti: () meres; (x) magevees; () jääl ja lumel; () mullas; () reostunud vees; () puhtas vees Eluvorm enamasti: (x) monaadid; (x) kokkoidid; (x) koloonialised; () hulkraksed; () niitjad Iseloomulik on: (x) rakku katavad ränisoomused; () rakku katab paks limakiht () rakku katavad orgaanilised soomused; () rakku katab ränipantser; () rakku katavad tselluloosist plaadid; () rakku katab glükoproteiinist paks rakusein Liikide arv: (x) ca 1000; () ca 200; () ca 8000; () ca 100; () ¿ 10000 Miksotroofia: () ei esine kunagi; (x) esineb paljudel liikidel; () esineb ainult mageveeliikidel; () esineb ainult valguse puududes; () esineb ainult mineraaltoitainete puudusel
Runnel) Väljanägemise põhjal võib väljaheited jagada kolme põhirühma: vedelad, pooltahked ja ümarad ning tahked julgad, lisaks veel hulk vahevorme. Vedelate väljaheidete rühma kuuluvad röövlindude väljaheited, mis avalduvad valgete laikudena linnu söögikohtades ja puhkepaikades. Värvuliste poegade väljaheide on segu uriinist ja ekskrementidest, limase kilega kaetud tahkepoolne pall, mille linnupoeg väljutab kohe pärast söömist. Täiskasvanud lindude väljaheidet limakiht ei kata ning see on voolavam kui poegadel. Kanaliste väljaheited on sageli kergelt kaarjad junnikesed, mis eriti talvel on kuivad ja tahked. Värvus varieerub kollakast tumepruunini. Metsistel on umbes sõrmepikkused junnid ning tetredel umbes poole väiksemad ja tihkemad. Siiski on keeruline vaid väljaheidete põhjal lindude liiki määrata. Selleks peab olema piisavalt vilumust. Kokkuvõtteks Pea ükski loom ei liigu looduses sihitult. Rajad eristuvad maastikul enamasti selgelt ja
Gripiviiruse sisenemine rakku Gripiviiruse nukleokapsiidis on ssRNA ja RNA polümeraas, ning membraanümbrises on kaks viiruse glükoproteiidi neuraminidaas (NA) e sialidaas ja hemaglutiniin (HA). C viirused ei muteeru, B-d muteeruvad aeglaselt ja A-d iga aasta. Viirusel tuleb läbida rakke ümbritsev lima, mis koosneb siaalhapet sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. 3 HA abil seostub viiris rakumembraanis oleva siaalhappejäägiga, rakumembraan ümbritseb viiruse ja eraldub, moodustades rakus endosoomi. Viiruse RNA ja RNA-polümeraas väljuvad endosoomist ja sisenevad raku tuuma, kus sünteesitakse viiruse RNA ja mRNA. Seejärel moodustub kapsiid, mis väljub rakust. HA seostub glükokonjugaatide
Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus K kasv M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide U uriin T töö mida tehakse 26)Immuunsüsteem Kolm kaitseliini • Nahk Mitmekihiline Higi-ja rasunäärmed Bakterid • Limaskestad Õhuke rakukiht ja seda kattev limakiht • Õgirakud haaravad mikroobi endasse ja hävitavad rakus olevate ainetega • Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad mikroobiga nakatunu • Mittespetsiifiline immuunvastus tekitab põletiku • Lümfotsüüdid Kuuluvad valgelibelede hulka Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise Antikeha – immuunsüsteemi valk, mis reageerib teda esile kutsunud antigeeniga Kaasasündinud immuunsus Looteeast alates, mittespetsiifiline immuunvastus
loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei sobi mage Läänemere vesi paljudele kammkarpidele, rõõneskarpidele ja osale pärlikarpidele. Teo tunneb ära spiraalselt keerdunud koja järgi. Vaid vähestel pole koda, nt nälkjatel, nende keha katab vaid paks limakiht. Kojast sirutavad teod välja kombitsatega pea ja laia tallaga jala.Meretigudel koda paksem ja tugevam kui magevee- ja maismaatigudel. Enamikul liikidel on ka jalg ja koda, mis on lubiainest ning seda eritavad mantlirakud. Koda kaitseb röövlooma eest, samas on mõnel see seesmiseks toeseks (kalmaaridel, seepiatel) või on täiesti kadunud (nälkjad, kaheksajalad). Teod elavad pmst igalpool ,aga raba ei sobi-liiga happeline keskkond ja see ei sobi lubikoja moodustamiseks
katmikalal kui ka hoidlates ja ladudes 4. Teod kahjustavad peaaegu kõiki põllu- ja aiakultuure, kuid võivad olla kahjuriteks ka kasvuhoonetes. Neil on lülistumata keha, mis on kaetud limanäärmetega nahaga. Keha kõhtmine külg on moodustunud lihaselisest jalast, millest erituval limal loom ennast edasi liigutab. Mõnedel tigudel on koda, kuhu ta varjub ohu või talve eest. Teod toituvad pehmetest taimelehtedest. Taimedele, kus teod on käinud, jääb hangunud limakiht. Teod on sugukaksikud ehk hermafrodiidid. Paaritumisel vahetavad nad isassugurakke. Munad munetakse enamasti mulda. 5. Hulkjalgsed nendest on vaid üksikud kohanenud taimsele toidule. Levinumad on tuhatjalaliste seltsi esindajad. Nende keha on pikk, silinderjas ja lülistunud. Kolmel esimesel kehalülil on igal üks paar jalgu, tagumised üks kuni kolm lüli aga on jalgadeta, ülejäänud lülidel on kaks paari jalgu.
Kuid need organismid, millel puuduvad kohastumused vees hõljumiseks, vajuvad varem või hiljem veekogu põhja. Planktoniorganismide vajumiskiirust arvestatakse Stokesi valemi alusel: a vajumiskiirus, q keha ristlõige, g gravitatsioonikonstant, r kera raadius, S keha tihedus, S vedeliku tihedus, - viskoossuskoefitsent. Vee viskoossus väheneb temperatuuri tõusmisel (1 kraadi korral 2,5%). Vajumise aeglustamiseks kujuneb mõnel organismil paks limakiht, teistel jätked jm. Taolisi temperatuurist ja tihedusest tingitud muutusi välimuses nim tsüklomorfoosideks, neid esineb paljudel planktoniorganismidel. Valgusreziim. Valgustingimused on vees palju halvemad kui õhkkeskkonnas ja suured on nende kvalitatiivsed erinevused. Osa veekogule langevast valgusest peegeldub pinnal, osa lahustub komponentideks ja neeldub. Olenevalt lainepikkusest neeldub valgus vees erinevalt. (15. Tabel)
1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond)
alfa-amülaas jne) Funktsioonid-suu limaskesta niisutamine kõnelemisel, toidu niisutamine ja libestamine, toitainete lõhustamise alustamine, kaitse mikroobide eest hammastele jne. Neelamise etapid- Esimeses lükatakse toidukämp tahapoole, teises etapis on toidukämp neelus ja kolmandas toimetab söögitoru selle peristaltiliste lainete abil makku. 57.Magu(eraldi lehel mao joonis) Mao osad- maolävis, maopõhi, maokeha, maolukuti. Maolimaskesta kaitsemehhanismid-paks 1mm kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ja kiiresti uuenev pinnaepiteel. Maonäärmete ehitus-koosneb maolohukesest, näärmete kitsustest, maopõhja näärmetest, näärmete lõpposast ning on kaetud limaskestaga. Seedimine maos ja selle regulatsioon-toidu segamisel maomahlaga tekib kört, mis võib seal püsida 2- 3h. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe, CH rikas toit läbib magu kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao ülaosas algab peristiline laine iga minut 3-4 korda
ajuareaalides töödeldavat informatsiooni välisärritite kohta ja vallandavad aistinguid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, millest väljuvad 2 jätket dendriit ja akson. Haistmisepiteeli katvas limakihis asuvad aktiivseteks liigutusteks võimelised karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised
· Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm
· Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm
alla 3.0 • Seesmine faktor (intrinsic factor) – Sekreteeritakse parietaalrakkude poolt – Seondub peensooles B12 vitamiini külge ja kaitseb seda ensümaatilise lammutamise eest – Kompleks imendub peensoole alumises osas – Vitamiin B12 sisaldub lihas, munas, piimatoodetes. On vajalik erütrotsüütide küpsemiseks, müeliinkesta tekkeks. Miks magu iseennast ei seedi? • Mao sisepinda katab 5-200μm paksune leeliseline limakiht, mida toodavad limaskesta epiteelirakud • Epiteelirakke uuendatakse pidevalt (eluiga vaid paar päeva). Maonäärmed sisaldavad ka tüvirakke. • Maohaavandite tekkele on eelsoodumuseks faktorid, mis põhjustavad kas limatootmise vähenemist või happetootmise suurenemist. Kofeiin, nikotiin, alkohol, NSAIDid (ibuprofeen), salitsülaadid (aspiriin). Helicobacter pylori. Seedimise faasid Kefaalne faas – Algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, toidu
Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse. Meretaimede produktiivsus võib olla suurem antud piirkonna maismaataimede omast. Piirkonnas, kus domineerivad lehtadrud on aastane produktsioon 2kg C/m2 aastas. Troopilistes piirkondades võib kasvada kuni 6kg'ni, mis on enam kui troopilistes vihmametsades. Fotosüntees väheneb niiskuskao juures. Rohevetikate puhul (Ulva) jätkub fotosüntees kuni veekadu on alla 35%. Neil puudub ka kaitsev limakiht, mis on pruunvetikate tallusel. Põisadru on suuteline fotosünteesima, kuni koeveesisaldus langeb alla 30%. Nn uputatud taimedel on aastatuhandete vältel välja kujunenud erilised kohastumused. Osadel pruunvetikatel on pneumotsüst (?) (põieke), läbimõõduga kuni 15cm. Hoiab vetikat parimas asendis, et saada max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid
Üle 95% triglütseriididest (kuid vaid 20...50% kolesteroolist) imendub duodenumis ja jejunumi algusosas. CCK toimel vabaneb ka sapp, mis emulgeerib rasvu muudab neid rohkem seedeensüümidele kättesaadavamateks. Emulgeerimisprotsessis osalevad sapphaped, nende solad ning ka 2-monoglütseriidid. Resorptsioonil peab segamitsell läbima järgmised barjäärid: a) liikumatu veekiht raku pealispinnal (suur takistus pikaahelalistele rasvhapetele ja monoglütseriididele) b) limakiht harjasäärise membraanil (transporditakistus) c) enterotsüütide lipiidmembraan (rasvhapped ja monoglütseriidid lähevad enterotsüüti, mitsellide koostisosised, mis ei tungi soolerakku, vabanevad ja on valmis uusi rasv- koostisosiseid vastu võtma). Pärast rakumembraani läbimist toimetatakse monoglütseriidid ja rasvhapped madalmolekulaarse valgu poolt endoplasmaatilisse retiikulumi, kus toimub triglütseriidide ja lipiidide resüntees
6. Mida nimetatakse biofilmiks? Õhuke limakiht, milles elavad mikroorganismid. Biofilm tekib, kui mikroorganismid saavad segamatul tegutseda soodsas keskkonnas. Seda võib nimetada ka „katuks“,
sile vastuvõtlikkus on eri kalatõugudel erinev. Puhtatõulised doonau karpkalad invadeeruvad sagedamini ja tugevamalt kui näiteks amuuri sasaanid või nende ristandid. Seletatakse seda sellega, et amuuri sasaanid ja nende ristandid jätkavad sügisel toitumist tunduvalt kauem kui puhtatõulised karpkalad. Kala intensiivsel tabandumisel eraldub kehapinnale ja lõpustele rikkalikult lima, mis algul esineb üksikute sinakashallide laikudena, hiljem katab kogu kehapinna. Paks limakiht lõpustel ja 9 kehal häirib hingamist ning vereringet, mis põhjustab kala hukku mise. Haiged kalad muutuvad rahutuks, kogunevad tiigi sissevoolule, hüppavad sageli veest välja ning neid võib jääaukudes ja tiigi sissevoolul püüda käega. Episootiaid soodustab ka tiigi halb hüdrokeemiline reziim, eriti vee madal pH
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi.
·Neuraalneregul: PS kiirendab, SP aeglustab. ·Enterogastrilinerefleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat. ·Humoraalne: gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärimismaonäärmeid eritama pepsinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP (vasoactive intestinal peptide; gastric inhibitory peptide) erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: ·Paks (üle 1mm) kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin
keskkond. Happekindlad mikroobid (nt tuberkuloosi tekitaja võib röga allaneelamisel seal kaua säilida) jäävad seal ellu. Peensoole mikroflooral on tähtis osa seedimisprotsessis, ainevahetuses ja organismi kaitsefunktsioonis. e. Normaalse mikrofloora esindajad toimivad antagonistlikult patogeensete mikroobide suhtes. Eriti olulised on soole- ja tupekepikesed. f. Uriinil on mikroobe uhtev toime, samuti uriini pH toimib keemilise barjäärina. g. Limaskesti katab limakiht, mis takistab mikroorganismide jõudmist epiteelini. h. Immunogloboliin A (IgA) antikeha, mis eritub naha ja limaskestade pinnale erinevate sekreetide koostises (nt sülg, rinnapiim, lima) ja kaitseb limaskesti, reageerides viiruste, bakterite jm antigeenidega. i. Põletik on peamine kohalik organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on piirata ja likvideerida patogeense faktori kahjustavat toimet. Põletikule
Kala on terve (st muljumata), tal on värske lõhn. Kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad on selged ja veidi väljaulatuvad (punnis). Kala liha on elastne. Kui seda sõrmedega muljuda, ei jää sellest lihasse lohku. Kala liha on selgroo ja küljeluude küljes kõvasti kinni. Lamedad kalad on keskelt kõrged. Ümarad kalad on laiaselgsed. Limakiht on kalal ühtlane. Kui limakiht on paisunud, tuhm või ebaühtlane, siis pole kala värske. Kala säilitatakse 0º C lähedal jääpurul või jääpuru sees. Pea meeles: 147 1. Mida kiiremini on kalad pärast püüdmist pandud külma, seda kauem saab neid säilitada. 2. Kala lihaskiududesse jäänud veri hakkab seal kiiresti riknema.
annaabi.ee 
