8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3
Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud
1558 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silmas eeskätt poolaleedut). Teine
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magami...
1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt ➔ Halduskorraldus: • Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangud.
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile.
Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile
Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Eestimaa läks kolme võimualla: Põhja-Eestis Rootsi võim; Lõuna-Eestis Poola võim ja Saaremaal Taani kuninga võimu all. 43Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute peamine tulemus? JAM ZAPOLSKI- lõpetas sõja Poola ja Venemaa vahel PLJUSSA- Rahu Rootsi ja Venemaa vahel lõpetas Liivisõja. 543Iseloomusta ja hinda Poola võimu Lõ-Eestis 1583-1625 Maa jaotati vojevoodkondadeks Pärnu; Tartu ; Poola huvi on katoliikluse taastamine teostatakse vastu reformatsiooni, seda juhtisid jesuiidid. 534Mis põhjustel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Võidu eeldused olid *Padruni ja täägi kasutuselevõtt *Liinitaktika *Eesti talupoegade soosing nägid rootslastes oma inimesi. 543Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte
ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august venelased vallutavad Viljandi. oktoober suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1562-Gotthard Kettlerist saab Kuramaa hertsog. Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu. Liivisõja tulemused: Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud, sest keskenduti linnuste kaitsmisele, maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud, kõik välilahingud kaotati. Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni. Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni.Vana-Liivimaale loodi ajutiselt
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli
o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa
Aadlike ega mõisnikke ei huvitanud Liivimaa Rootsi ja Taani, enamus territooriumi oli Vene probleemid ja kui hakati tasumata raha juba kokku kontrolli all. saama, otsustas Ivan Julm, et vallutamine on Rootsi, Taani ja Poola-Leedu omavahelised kasulikum, kui makstav tasu. võitlused Liivisõja algus Mõisameeste üksused- aadlikud, orduteenijad, 1558 palgasõdurid ja seiklejad, pakkusid sõja teenust erinevatele pooltele Venemaa rünnak, eesmärgiga vallutada Rootsi-Taani sõda Esimesena hakati pommitama Narvat ja meelitasid
5) Eestlastel polnud tugevaid sisesuhteid, iga maakond ajas oma rida. 6) Vene vägi ei jõudnud õigeks ajaks kohale. 7)Eestlastel polnud oma riiki, ei saanud panna kokku sõjaväge ! Vana-Liivimaa piiride kujunemine Liivimaa- Lõuna-Eesti + Põhja-Läti. Tekkis vaidlus Valga linna üle (Valga/Valka) Keskaeg (Vana Liivi aeg, Feodaalse killustatuse aeg) * 13-16 sajand (1227- Vabadusvõitluse lõpp -1558- Liivisõja algus) * Modena Wilhelm paavsti saadik, määras käindlaks piirid Liiviordu ja Taanivalduste vahel. 1. Kaart skeem (Halduskorraldus keskajal, 9 suuremat linna, vabadusvõitluse tähtsamad lahingud) 2. Nimetan talupoega 1) õigused(3); 2) kohustused(3). Õigused: Relvakandmise õigus, isiklikvabadus, maakasutus õigus Kohustused: Kümnis, linnuste, kirkute, teede
seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi. Seega võib öelda, et teos annab üldise ülevaate antud perioodist, kuid toetudes vähestele faktidele ei saa me järeldada, et nii elasid Eesti talupojad enne Liivisõja sündmusi 1558-1561. Kokkuvõtte lisand Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Autor väidab, et esimene teade teoorjuse nõudmise kohta eesti talupoegadelt pärineb 1284a., kui kirik nõudis adramaa talunikult kündma 1 päev ja 2 päeva lõikama vilja, kuid siis kohe väidab, et teokohustuste kujunemise konkreetne käik
Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest. Talurahva hariduslik olukord oli nõrk
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde
......................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivisõja (1558-1583) ja sellele järgnenud sõdade tulemusena. · 1561. aastal alistus Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, sai Rootsi endale kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal kogu Eesti mandriala läks Rootsile · 1645. aastal sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu · 1660. aastal sai Rootsi endale Ruhnu saare Rootsi ajal jagati Eesti kaheks: Eestimaa kubermang Tallinn ja Liivimaa kubermang Riia.
meelevald). 13. sajandi alguses tekkisid algelised maakondade liidud. HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558) 1227 - lõppes muistne vabadusvõitlus. 1558 - algas Liivisõda. Eesti ala jaoutati Sakslaste ja Taanlaste vahel. Sakslasi esindas alguses mõõgavendade ordu, hiljem Liiviordu. Mõõgavendade ordu loodi Riias 1202. Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus. Ordu jäänused läksid liiviordusse. Liiviordu loodi 1237, ning likvideeriti 1561 Liivisõja käigus. 1227 - Taanlased said Põhja-Eesti Tallinnaga. Järvama jäi Ordu võimu alla tingimusel, et maakonda ei ehitata ilma Taani nõusolekuta ühtegi linnust. Kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses püüdsid 2 paavsti legaati: Modena Wilhelm ja Alna Baldwin, moodustada vaheriiki Viru, Järva ja Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias
hävitamine · 1578 - Poola väed alustasid ulatuslikku peale tungi venelaste vastu, rootsi vallutab põhja- eesti · 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski) · 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid · Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi-
A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid. Asustus 18 saj: Sarnaselt Liivisõja ajale kahanes Eesti rahva arv ka Põhjasõja ajal rohkem, kui poole võrra. LääneEestis suri ¾ inimestest. Osa piirkondi jäid täiesti inimtühjaks. 17101711 katk, mille tulemusel elanike arv vähenes veelgi. Suurim demograafiline lengus eesti ajaloos. Seoses elamistingimuste paranemisega muutus LõunaEesti. Eestlased moodustasid 95% rahvastikust. Peipsi äärde tuli juurde venelasi. RannaRootslaste asustus säilis. Saksa talupoegade kolonisatsioon siia ebaõnnestus
äride järgi. Paljud tänavad on saanud nime ka kirikute ja kloostrite asukohale viidates, näiteks Munga tänav suundus dominikaanlaste kloostri juurde (Pullerits, 2005). Tartu uusajal 1558-18 sajand 1558 a. alustas Vene tsaar Liivi sõda, milles sundis alistuma ka Tartu. Segastel sõjaaastatel vahetus linnas pidevalt võim. 1571 aastal kavandati vandenõuga riigipööret, kuid see kukkus läbi ja kannatajaks jäid tartlased, kelle linna rüüstati 3 päeva (Pullerits, 2005). Liivisõja aegsel rahutul ajal katkes ka transiitkaubandus. Hiljem enam veeteed Tartust Viljandisse taastada ei suudetud. Tartu kui kaubanduslinna tähtsus ja rikkus oli sellega seoses kadunud (Salupere, 2004). 1582 aastal läks Tartu Poola võimu alla ja Tartusse toodi elama asunikke väljaspoolt,umbes 240 valdajale (poolakad, sakslased ja teised rahvused) jagati linnas maju, krunte ja aedu. 1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud
2. Liivi ordu osalemine Venemaa-vastases majandusembargos. 3. Venemaa poolt välja mõeldud TARTU MAKS. 4. Taheti lääne merd 5. Liivimaal puudus sõjavägi 1. Kas Venemaale oli 1558.a. hea aeg rünnata Liivimaad? Põhjenda Jah, sest ordu ei suuda liivimaad kaitsta. Idast venemaale vaenlasi enam ei tulnud. 2. Ivan IV Julm?; Hertsog Magnus? Stefan Batory? Ivab Julm-esimene vene tsaar keda loetakse vene suurriigi loojaks,liivisõja algataja. Hertsog Magnus-liivimaa kuningas, kes juhtis vene vägesid eestis, aga ei suutnud vallutada Tallinnat, Stefan Batory- 3. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Liivimaa, Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. Kutsuti taani rootsi. 4. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? Kuningas Magnus. Marionetriik. Pealinn põltsamaa ja venemaast sõltuv. Sõjas puuduvad püsivad liitlased- esmalt sõdivad Poola ja Rootsi omavahel, hiljem viimased koos Venemaa vastu. 5
.......................................................................7 Liivisõda...................................................................................................................................8 Liivisõda(2)...............................................................................................................................9 Liivisõda(3)..............................................................................................................................10 Liivisõja pildid.........................................................................................................................11 Vabadussõda............................................................................................................................12 1918...........................................................................................................................................13 1919................................................................................
alles Peeter I ajal, Ivan IV ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega. Liivimaa nõrkus: 15561557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et Liivi ordu, Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis Poola-Leeduga rahu juba enne sõjategevuse algust. Liivisja põhjuseid on mitmeid. KaKodadjuutoritüli oli üks Liivisõja põhjus, kuna see näitas kui nõrgestatud ja lõhenenud siinne olukord on. Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla. 16. saj alguseks oli juba selge et Liivimaa senine korraldus enam kuigi kaua ei kesta ja suurimaks vaenlaseks polnud enam keskaegsed vürstkonnad, vaid suurriigid nagu Poola, Rootsi ja venemaa. Pärast Liivi Sõda jagati Liivimma Suurriikide vahel ära. Eesti rahvastik ja asustuspilt XIIIXVI saj. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj. -Maaharimisriistad
*oskva allutas endale kogu selleaegse Venemaa territooriumi *1481 Ründas Ivan III Eestit(vastupanu ei osutatud) *1492 Rajasid venelased Ivangrovodi kindluse *1494 Sai Liivimaa ordu meistriks Wolter von Plettenberg *Sündis Narvas, oli võimukas ordumeister, mõistis venemaalt tulenevat ohtu *1501 ründas Plettenberg pihkvat(80 000 meest), tagajärg: haiguste, ja liitlaste puudumise pärast alistati *1503 sõlmiti Venemaaga kuueks aastaks vaherahu(pikendati kuni liivisõja algus 1558) *Pletternberg keelas talurahval relvade kandmis *Relvastuse keeld oli samm pärisorjuse kehtestamise poole Eesti jagatud kolme kuningriigi vahel Rootsi võim põhja eestis. *Peale liivi sõda läksid Rootsi võimu alla * Läänemaa * Harjumaa * Järvamaa * Virumaa * Tallinn Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond *Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega.
sarnasega. 13 Meeskohus ehk maakohus - tegeles talupoegade ja mitteaadlike kuritegude lahendamisega. Ülemkohus (Keskusega Tallinnas) ehk õuekohus (Keskusega Tartus) - Tegeles aadlike kuritegudega või lihtrahvapoolt sooritatud keeruliste kuritegudega. 1629 Johan Skytte - Liiwimaa esimene Kindral-kuberner. Viis seal läbi rootsistamist. 1631 asutas Tartusse gümnaasiumi. Sellest kasvas välja Akadeemia Gustaviana. Liivisõja ja katkude tulemusena oli eesti rahvaarv 17. sajandi keskpaigaks kahanenud 100'000 inimeseni. 30-datel aastatel hakkati uusi talusid uuesti asustama. Eestisse hakkas sisserändama palju venelasi - vanausulised, keda Venemaal taga kiusati. Samas rädas sisse ka palju soomlasi ja lätlasi. 1695 - eesti rahvaarv 350'000 inimest. 1656-1661 Väike Rootsi-Vene Sõda. Lõppes tulemusteta Kärde rahulepingu allakirjutamisel.
purustati pihkva väed ja asuti piirama pihvkat ennast, kuid see järel tagasid teda tagasi löögid , poola-leedust abiväed jäid tulemata, ja tulid tema vägedesse nakkushaigused. Pidi oma väed tagasi tooma jäi pihvka vallutamata. 1502 suundus uuesti Pihvka vastu , saavutas edu , Moskva suurvürst saatis appi Moskva abiväe kus see löödi puruks Smolino lahingus. Ta ei hävitanud seda vürstiriiki , kuid see antud löök oli tugev et järgnevalt kuni liivisõja puhkemiseni enam ei üritatud liivimaa aladele rüüsteretki korralda. Linnad Ennekõike kujunesid linna üksikute ja tähtsamate sõjaliste tugipunktide juurde. Algusest peale kivilinnused, olid vaja meistreid. Ja meeskonna teenindamiseks oli vaja käsitöölisi ja kaupmehi , ja nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera.
otsustavad poolt vahetadOtsustati Poola poole üle minna ja kaasa võtta Tartu linn. 21.okt 1571 a leiab aset ülestõus tartus. Pühap päev, suur osa inim oli kirikutes teenistustel. Inn õnnestus haarata kaheks tunniks ülestõusjate kätte, kuid siis venelased haaravad taas võimu, Kruse ja taubelt lähevad kinni. Neid aidanud 2 sakslast hukatakse, sellele järgneb tartu linlaste karistamine. Tartu kolmas küüditamine. Deporteeriti linlased venemaale, kõigil liivisõja aastatel on inim pidevalt venemaale saadetud ja raske on öelda palju neid sinna saadeti aga u 10 000 inim, linlaste osa väiksem, rohkem eesti ja läti tp. Osa mässajaid said põgenema aga põgenikud jooksid rootsi vene piirile , kus nad kinni peeti ning ka rootslased ei suhtunud neisse hästi. 1572 jaanuaris magnus läks Kuressaarde, kirj Maximillian II kirja, kus õigustas kogu oma senist tegevust. Sealt pärit mitmed müüdid,
annaabi.ee 
