RAUD VIII B rühmas ja 4. perioodis 26 prootonit ja elektroni ning 30 neutronit Fe : +26/2)8)14)2) Tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1539 °C Toodangult esikohal Kõige kättesaadavam metall Leidumine Üks levinumaid metalle Maal Sisalduselt maakoores neljandal kohal Rauarikkad planeedid on Merkuur ja Marss Meteotiidid, magmakivimid Savides, liivades ja kivimites Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel Eemaldada saab fosforhappega Ennetada saab pinda värviga või tsingiga
Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuridel. Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutuni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril ( Google Maps)
Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30% CaO lubjakivis (CaCO3) kuni 55%, liivas 0,5...2%, karb. mullas >7%, keskm. lõimisega muldades 4...7%, rähkses mullas kuni 25% Fe2O3 keskm. lõimistega muldades - 2...4%, savimullas - 9...10% K2O (üldkaaliumi, sellest taimedele ainult väike osa kättesaadav) keskm. lõimistes 2...4%, savides 7...8%, liivades <1% MgO (1...2%) liivades < 1%, dolomiitpaes kuni 25% P2O5 - keskmistes lõimistes 0,15...0,25%, liivades kuni 0,02% Põhja-Eesti fosforirikkas vööndis 1...1,5% TiO2 - 0,2...0,7% (peamiselt primaarse mineraali ilmeniidi koostises) MnO kuni 0,1% Mulla füüsikalised omadused: Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta
1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind 33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 34. Mullavee liigid Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub
Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed – Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Perioodilisussüsteem ● Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis.
See osa mullaveest vastab kapillaarsele veemahutavusele. 2. mittekapillaarne poorsus on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Taoline jaotus (veega või õhuga täidetud poorid) on äärmiselt tinglik, sest see ei sõltu ainult pooride läbimõõdust vaid ka niiskumise iseloomust ja kõrgusest kapillaarvöötmes. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus (90...97% Pü-st) ja liivades mittekapillaarne poorsus (ca 70% Pü-st). 24 Mullaharimise, väetamise (eriti org.väet.), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. S m2/g
.......................6 Raua füsioloogiline toime....................................................................................... 7 Huvitavaid fakte raua kohta................................................................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Sissejuhatus Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus Raua omadused Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga.
tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuur setes muldades. 34. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.
Mõningatel Sauga ja Pärnu jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus Läänemere veetase oluliselt alanes võimalik, et langes isegi praegusest meretasemest madalamale. Siis oli Pärnu jõgikond ilmselt liigniiske ala, kus algas turba tekkimine. Sellele viitab kohati kuni 0,8 meetri paksune kokku pressitud turba kiht jääjärveliste savide ja mereliste liivade piiril ja teine märksa õhem turbakiht kõrgemal merelistes liivades. Turbakiht ei suurenda siiski lihkeohtlikkust. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale
ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld
Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. 39. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest ning
mille tulemusena liivast eralduvad näiteks raud ja mangaan ning just need elemendid jõuavad esimestena kaevudesse, orgaaniline aine ise aga aastakümneid hiljem. . Kogu Põhja-Eestis ja saartel on meie aluspõhjaks pinnasekihtide all karbonaatsed kivimid. Lubjakivid on lõhelised ja ka vees lahustuvad, sellist nähtust nimetatakse karstumiseks. Tulemuseks on, et lubjakivides on vee leviku suunda ette ennustada väga palju keerulisem kui liivades. Samuti võib reostus lõhesid mööda levida mitu suurusjärku kiiremini kui liivades. Suuremal alal kokkuvõtvalt on leviku suund määratav, iga üksiku objekti puhul aga on reostuse leviku täpne määramine vägagi raske kui mitte võimatu. Orgaanilise aine levik järgib mitte põhjavee liikumise suunda, vaid kihtide kallakust ning võib läbi lõhede tungida ka sügavamale. Samal ajal ta osaliselt lahustub ja selle reostuse levik järgib jällegi põhjavee liikumise suunda.
Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt
Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. Nad peavad olema omavahel tasakaalus. 31. Mulla eripind. Mulla eripind (S) on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites
tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld
M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus
Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse rabast kokku voolav vesi, kus moodustab ligi poole rabaaluste vete äravoolust. Viimane aga Kerttu Luik YASB-51 072877 6 SISUKORD on toiteks Valg- ja Mustjärvele, sest Meenikunno on nn. rippuva raba tüüpi, kus raba
Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises
Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2...64 mm. Varem Eestis kehtinud klassifikatsiooni järgi oli kruusafraktsiooni läbimõõdu ülempiiriks 10 mm. Purdsette terasuurus, mida nimetatakse kruusaks, on erinevates maades erinev. Kruusast peenem purdsete on liiv. Liiv Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümikset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis
Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual o n tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises
Igas vööndis esineb ka liigniisketes tingimustes tekkinud turvasmuldi. Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked. Bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust, seepärast on tundravööndis mulla teke ja mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine väga aeglased. Toimub gleistumine protsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas, mulla mineraalhorisondid tõmbuvad sinakashalliks
siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 94% Närbuspunkt niiskus- on mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad Kapillaarvee katkemise niiskus- rippuva kapillaarveega täidetud kapilaari mingisse ossa tungib õhk. Esineb liivsavides Väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades 12% ja savides üle 23% Kapillaarne veemahutavus- kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk Täielik e. Maksimaalne veemahutavus- suurim vee hulk,mis mullas võib leiduda. Kõik poorid on veega küllastunud 36. Taimede poolt omastatav vesi. aktiivveemahutavus 37. Aktiivveemahutavus. Aktiivveemahutavus- näitab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab
16)vibro sügav tihendamine on kõige efektiivsem sõmerate pinnaste ja kuni 25% tolmu sisaldavate pinnaste tihendamiseks. - kraana otsas rippuv seade lastakse alla mulde pinnale seade süvistab oma kaalu ja vibratsiooni tulemusel mulde pinnasesse tihendades seadet ümbritsevat pinnast kuni 2,5m raadiuses. -jämedate maerjalide ja lõhatud kalju pinnasest mullete tihendamine teostatakse raskete tihendus masniatega. - ühtlase terastikuga liivades mullete tihendamine on soovitav teostada talve tingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskus sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök-või tamp masinatega. 17) Tihendamisel tekkivad problemid on : - ületihendamine materjal on tugevam kui nõutud on raisatud võimsust ja katki surutud materjal(katki surutud materjali korral tuleb kiht kobestada ja uuesti tihendada nõutud tiheduseni) -alatihendamine võib tähendada puuduvat tulli kordus läbikut
0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete
põhjavesi, mis on mineraalainerikka kui seisev põhjavesi 3)üla ja pinnavesi-erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus. tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem 33. Mulla veemahutavuse liigid. veemahutavus-mulla võime vett kinni pidada 1)maksimaalne adsorbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures,pm kõige väiksem veehulk mullas 2)maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 3)närbumispunkti niiskus-mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad
........ mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) 9 3) Üldine boorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne boorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne boorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind. Vesi mullas ja vee omadused Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas jää
horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 41. Toetuva kapillaarvee tõus. ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m; saviliivades 1...1,5 m; keskm. liivsavides 2,5...3 m; rasketes liivsavides 3...3,5 m; rasketes savides 4...6 m. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. 42. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim
toodud joonisel 2.9. Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. 13 Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). Meniski poolt terale mõjuv jõud põhjustab teradevahelise
raskusjõu mõjul vertikaalsuunas allapoole. Gravitatsioonivesi paikneb kasvupinnase mittekapillaarsetes poorides ehk makropoorides, mille läbimõõt on suurem kui 10 µm. Gravitatsioonivesi on taimedele hõlpsasti kättesaadav. Seega tagab piisavalt suur makropooride hulk taimede juurtele ühelt poolt hea niiskusrežiimi ning teiselt poolt soodsa gaasivahetuskeskkonna. Suurim on makropooride summaarne maht ühtlase terasuurusega liivades ning vähim savides. Kasvupinnase veeläbilaskevõime on otseses sõltuvuses makropooride ehk mittekapillaarsete pooride suhtelisest mahust pinnases. Vee imendumist kasvupinnasesse takistab ka poorides olev õhk; tänu „õhukorkidele“ ei tungi kuivale pinnasele langenud sademetevesi või kastmisvesi kohe pooridesse, vaid jääb loikudena maapinnale. 1.3.2. Kapillaarvesi Kapillaarvesi on vesi, mis püsib või liigub pinnase kapillaarsetes poorides kapillaarjõudude toimel;
Gleistumine järgib juurekäike, vee liikumisteid lõhedes Ea(albic)- horisont lähtekivimist kergema lõimisega savi lagunenud, kvarts alles Gleistumine on silmaga eristatav seal, kus on ühendeid, mis O2 ära annavad, liivades ei ole Keemilistest el. on Ea C-st vaesem näha Ea alla tekib tihedam kiht (mitte alati tumedam) illuviaalkiht Al ja Fe kogunevad sügavamale: Gleistumine võib olla tingitud nii üla- kui ka põhjaveest G, g; G, g
Nasmyth auruvasar. 80 lööki minutis. Newcastle sild 700 kN vaiad. 1846 suruõhuhaamer. Clark ja Motley. 1870 mr. Shaw toruvasar. Philadelphia. Kasutusel Inglismaal metrooehitusel. Vaia kandevõime rammimisandmete põhjal. 1913 Gersevanovi valem. Puurvaiad- algus 1930. 32. Vaiad ja Eestile iseloomulikud geoloogilised lõiked. Geoloogiliste lõigete kohal tuleb seletada, millised tüüppinnased meil Eestis on. Vaiadest võime kasutada järgnevalt: lühikesied vaiu liivades, pöördvaiu savipinnase keskel ja pidevaiad , mida lüüakse liiva või moreenini. Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Näiteks kõrge pinnasevee taseme korral saab vältida kaeviku rajamist allapoole pinnasevee taset. Reeglina koosneb vaivundament
Pinnastes on liikumine alati laminaarne, sest vee muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult liikumise kiirus ja pooride suurus on väikesed. Turbulentne saab olla vaid väga kompressioonimooduliga mo=(e1-e2)/(2-1) või kokkusurutavus hõõrdejõud kontaktpunktides puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. jämedateralistes pinnastes ja kaljupinnase lõhedes. Laminaarse voolamise mooduliga mv=(2-1)/(2-1). Sidemed jag on iseloomu järgi: a) kapillaarjõududest põhjustatud s-d; b) puhul kehtib pinnastes Darcy valem: v=k*i, (läbi pinnase filtreeruv vee hulk, tsementatsioonis-d; c) vesi-kolloidsed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste mis voolab läbi pinnaühiku ajaühikus), kus i on hüdrauline gradient ja k
Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). J o o n is 2 .1 0 M e n is k te r a d e
Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Sügavates põhjaveekihtides olevas vees on sageli lahustunud mineraalainete sisaldus suurenenud (2 grammi või rohkemgi ühes liitris vees) ja seetõttu nimetatakse seda vett mineraalveeks. Põhjavee jaotumine maa sees Kõige ülemistes pinnakatte setetes (kruusades, liivades ja moreenis) esinevat põhjavett nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem. Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti. Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve. Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m
annaabi.ee 
