Hallhüljes Sissejuhatus Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar
Hallhüljes Meie Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala. Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu.
Toitumine 7. Sigimine 8. Areng 9. Ohustus ja kaitse 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud materjalid 2 ´ SISSEJUHATUS Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170310 kg ja emastel 105186 kg. 4 LEVIK, ELUPAIK Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad
Lühireferaat Hallhüljes 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus Hallhüljes ja ladinakeelne nimetus halicherus grypus. 2. Elupaik Eestis on elupaigaks Läänemere ulgosa, saarte ja laidude ümbrus. Mujal on elupaigaks Atlandi ookeani põhjaosa. 3. Looma kirjeldus Pikkus 1,5 kuni 2,5 meetrit ja kaal kuni 300 kilogrammi. Emased on isastest terve tsentneri võrra saledamad. Koon on pikk ja sirge. Karvastik suuremalt osalt hall. 4. Toitumine Hallhüljes toitub kaladest
Vasakpoolne joonis kujutab viigerhüljest, parempoolne hallhüljest. Erineva pikkusega koonu järgi saabki neid liike kõige lihtsamini eristada. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Looduses on teda näinud vähesed kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Peale Läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi.
Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad
arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. ... magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus
arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. … magavad 1.siil 2.pähklinäpp Mis on talveuni? talveund? 3.nahkhiir Talveuni on imetajate sügav tardumusseisund, ajal kus
Turba Gümnaasium HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus H...
eristatavad väliskõrvad. Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks levikualaks on Valge mere kael
elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Peale läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), mereselgrootuid ja taimi
Protsess on aga sedavõrd aeglane, et täielik veevahetus toimub ümbes 30 aastaga. Sellest tulenevalt on Läänemeri reostustega kergelt haavatav, eriti kui arvestada, et merd ümbritseb 9 riiki. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeri on noor meri ning tema mageduse tõttu vähese liigirikkusega. Ka mereimetajate liike on Läänemeres vähe. Hülgeliike on kolm: hallhüljes, viiger ja randal. Suuri vaalalisi ei esine. Ainuke alaliselt Läänemeres elav vaalaliik on pringel. Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel Pringel (Phocoena phocoena) on ainus läänemeres elutsev vaalaline. Põhjapoolkera meredes on ta laialt levinud, ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena
Linnu üldpikkus on 5870 cm, tiibade siruulatus 132145 cm. Valgepõsk-lagled on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega. Lindudel on valge peaosa ja must pea, kael ning ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, tiivad ja seljaosa on hõbejas-hallid. Hallhüljes on üks kolmest Eestis elavast hülglasest. (teised on viigerhüljes ja randal). Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Peale läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhe, heeringas jne), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end söömiseajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, kuna hallhüljes on endiselt looduskaitse all.
ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Looduses on teda näinud vähesed, kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased,
Hülglaste hääl sarnaneb haukumisele või möirgamisele. Hüljeste toidulaud Hülglased söövad kalu ja koorikloomi. Kaladest eelistavad nad turska, räime, meritinti, siiga ja ahvenat. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, siis lõhuvad nad sageli kalurite võrkusid. Seepärast jäävad nad ka sageli võrkudesse kinni. Eesti hülged Eestis elab kolme liiki hülglasi. Need on: Hallhüljes (Halichoerus grypus) Hallhüljes on kuni 2,6 meetrit pikk ja kaalub kuni 310 kg. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik). Nad paljunevad aeglaselt ja nad on väga tundlikud saastainete suhtes. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt. Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad. Hallhüljes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga?
...........................................19 Kokkuvõte......................................................................................................................................23 Kasutatud allikad............................................................................................................................24 Jooniste loetel Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida............................................................................................9 Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus...................................................................................11 Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina.................................................................................................12 Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida............................................................................................8 Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus.............................................................................
nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. Probleemi leevendamiseks tuleks kontrollida laevasid Läänemerel ja põldusid mere ääres. Trahve jäätmete merre viskamise eest tuleks suurendada. Minu arvates on probleem väga tõsine, kui meri, kus me ujumas käima ja kalu püüame, üks
Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. K Saarmas - Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe (Eesti Selgroogsed).
LÄÄNEMERE ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades
mehed tormi kätte jäid. 4 Millised näevad hülged välja? Selleks, et teada saada millised hülged välja näevad, milliseid liike on Läänemeres olemas, kui suur on nende populatsioon kasutasin uurimiseks raamatut ,,Kihnlaste elatusalad´´. Sealt leidsin kolm hülgeliiki. Läänemeres on olnud kolme liiki hülgeid: viiger, hallhüljes ja randal. Nendest on olnud kihnlaste peamiseks püügiloomaks viigerhüljes, vähemal määral hallhüljes. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Viigerhüljes (mustu) on lühikese pea ning nõgusa, suhteliselt terava koonuga väheldane hülglane. Täiskasvanute üldpikkus on keskmiselt 130-150 cm, raskus 50-60 kg. Selja ja külgede karvkate on tumedatooniline, enamasti tumepruun kuni peaaegu must. Tumedal taustal paiknevad, tihti omavahel liitudes, valkjad piklikud rõngaslaigud. Kõhupool on
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala haug 4. LM sügavaim koht: Landsorti (õ) 11. milline laht on läänemeres suurim emameri botnia liivi 5
ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Ujuvad osavasti loibadega sõudes Naha all on paks rasvakiht Toitub kaladest Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul. Hallhüljes Elab kaugematel rahudel ja avamerel Sünnitab poja triivival jääpangal Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim: täiskasvanud isasloomade pikkus võib olla üle kolme meetri ja kaal 300 kg. Hallhülge karvkatte värvus ja varjund võib olla väga erinev. Isasloomadel on tavaliselt tumepruun-hallikas karv üksikute heledamate laikudega, emased on aga harilikult helehalli-pruunika tooniga, eest heledamad, tumedate tähnide ja
suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Emasloomad on väisemad. Elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased). Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus – märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine. Endiselt looduskaitse all. Viigerhüljes - Halichoerus Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on korraga üks poeg, haruharva rohkem. Looduslikke vaenlasi tal Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Rebane - Vulpes
Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus liiv Tuntumad vaatamisväärsused Bornholmi saar Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus. Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses. Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis. Hamleti e. Kronborgi loss Helsingöris. TÄNAN KUULAMAST!
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt. Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik)
Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad ka...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
· Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi.
viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. 5 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja
Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees
järgi · see on vähese soolsusega riimveeline Litoriinamerest tunduvalt madalama veetasemaga (0-13 m kõrgusele üle merepinna) meri · kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. · rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis kohata ka kuusemetsi. Läänemeri muutub ka veel praegu. Toimub maapinna kerkimine, mis on Põhjalahe piirkonnas ligi 1 m / 100 a. Eesti rannik kerkib ca 3 mm aastas. Läänemere lõunaosa vajub. Läänemere imetajad · Hallhüljes (Halichoerus grypus) on looduskaitse all olev Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isasloomapikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, ka sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Elab avamerel. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis.
tegelikult ohustatud. Enamus neist on selgrootud, kõige vähem on ohustatud vetikaliike. Ohustatud selgroogsed Eestis on täielikult (või arvatavasti) hävinud kolm selgroogsete liiki, need on: Atlandi tuur, punakurk-kaur ja habekakk. Mõned enam tuntud liigid, mis on sammuti selgroogsetest ohustatud on: Naarits, säga, lõhe, meriforell, jõeforell, must toonekurg, lendorav, jäälind, kaljukotkas, kassikakk, rohekärnkonn, kivisisalik, hallhüljes. 3. Ohustatud selgrootud Selgrootutest loomadest on täiesti (või arvatavasti) hävinenud tervelt 42 liiki. Mõned neist on: suur-võrajooksik, mäestiku-juureürask, põderpõrnikas, sale pisisõudik, nahksikk, keldrijooksik, tundrasikk. Lisaks nendele vähestele liikidele on punasesse raamatusse kantud terve hulk teisi ohustatud loomi, kes on looduskaitse all. Ohustatud loomad kõikjal maailmas
Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi. Samuti on riigi poolt kehtestatud saastemaksud, mis on saastetasu saatseainete heitmisel õhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Kehtestatud on ka looduskaitse loodusvaradele hoidumaks neid negatiivsest inimmõjust. Looduskaitse all on kotkad(Kaljukotkas, Kalakotkas, Madukotkas, Merikotkas, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas), saarmas, hallhüljes · Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma. · Inimtegevuse mõjul surevad liigid välja tuhat korda kiiremini kui looduslikes tingimustes. · Inimene on ainus liik, kes on võimeline muutma planeedi ökosüsteeme. · Suurema osa metsatulekahjusid on inimene tahtlikult tekitanud.
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju li...
viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi.
6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10
Vaalalised Tüvepikkus on Peamiselt Pringel 1,3–1,9 m. väikesed kalad. Phocoena Mass 35-90 kg phocoena Loivalised Tüvepikkus 120- Väiksem kui Innaaeg märtsist Elupaigaks hästi Peamise toidu Kaitsealuste Suviti Viigerhüljes 180 cm hallhüljes. maini liigendatud moodustavad liikide II moodustavad Pusa hispida Mass 40 kg rannikmeri. kalad. Veel kategooria. lesilaid. emastel, isastel söövad vähke ja 100 kg limuseid.
Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki. III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: hallhüljes, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. Samuti on III kategooriasse arvatud pähklinäpp, kasetriibik ja lagrits. Varasemast III kategooriast on välja arvatud hulk linnuliike, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud või olnud stabiilne, nagu kühmnokk-luik, meriski, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt.
Pruunkaru karu karulased kiskjalised Euroopa kobras kobras kobraslased närilised Mäger mäger kärplased kiskjalised Lendorav lendorav lendoravlased närilised Rändrott rott hiirlased närilised kiskjalised Hallhüljes hallhüljes hülglased alamselts:loivalised Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised Metsnugis nugis kärplased kiskjalised Punarebane rebane koerlased kiskjalised Kääbus-nahkhiir nahkhiir nahkhiirlased käsitiivalised Põder põder hirvlased sõralised
tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel
hävimisohus olevad liigid, kelle säilimine on kaheldav. N: ebapärlikarp, lendorav, must-toonekurg. · II kategooria- piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ja levila aheneb. N: Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, roosa riisikas. · III kategooria- praegu veel suhtelisels tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. N: hallhüljes, valge-toonekurg, sookurg, vesipapp. Säästev areng ja keskkonnapoliitika: 1. Agenda 21 on ülemaailmne säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Selle eesmärk on tähtsustada keskkonnasõbraliku tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Agenda 21 ja Läänemeremaade poolt allkirjastatud Läänemere Agenda on olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
