Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liisa Piirisalu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüljes, hülged, viigerhüljes, hallhüljes, lest, imetaja, kehamass, kalad, rüsijää, merede, emased, poegadele, kotkad, jääkaru, elavate, 4500, imetajaid, loivalised, imetajad, liiku, rannavees, randalhüljes, naaseb, poegimise, kevaditi, 7600, eluviisiga, 250kg, gröönimaa, tursk, püüdes, vastsündinud, ujuda, sureks, reostamine, laevaliiklusHÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka
.............................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus.............................................................................................................................5 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale............................................................................................. 7 Viigerhüljes.........................................................................................................................................8 Hallhüljes ........................................................................................................................................... 9 Vaenlased..............................................................
Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. Hülge kombed Hülged suudavad isegi vees magada. Hülged magavadki kas veepinnal hõljudes või kuival. Hülge ninasõõrmed ja silmad ulatuvad ujumisel veest välja. Nad peesitavad tihti päikese käes, et ennast soojendada. Kuid neil on niigi hea soojustus ja nad võivad üle kuumeneda. Kui see juhtub, lehvitavad hülged tagaloibasid või kaevavad need liiva sisse.
Hallhüljes Meie Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala. Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu.
Protsess on aga sedavõrd aeglane, et täielik veevahetus toimub ümbes 30 aastaga. Sellest tulenevalt on Läänemeri reostustega kergelt haavatav, eriti kui arvestada, et merd ümbritseb 9 riiki. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeri on noor meri ning tema mageduse tõttu vähese liigirikkusega. Ka mereimetajate liike on Läänemeres vähe. Hülgeliike on kolm: hallhüljes, viiger ja randal. Suuri vaalalisi ei esine. Ainuke alaliselt Läänemeres elav vaalaliik on pringel. Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel Pringel (Phocoena phocoena) on ainus läänemeres elutsev vaalaline. Põhjapoolkera meredes on ta laialt levinud, ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354
Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Toitu hankides sukeldub ta tavaliselt 2060 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele. Paljunemine ja toit: Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis ning emane kannab poega 1011 kuud. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Eluolu: Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda. Ta elab kas üksi või väikestes, 210 isendist koosnevais rühmades. Samas võivad nad rännakuteks või headesse toitumispiirkondadesse sattudes koguneda vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast.Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki.
Kolmnurkne ala kindlustab juhuslikkuse. o Talviste pabulahunnikute loendus – põdra, metskitse ja hirve puhul. Loendatakse kevadel. Põder pabuldab keskmiselt 14 korda päevas. Talve jooksul 2800 hunnikut. Avioloendus – ulukeid loendatakse lennuki pealt. Eestis määratletakse kahte liiki ulukeid, keda sel moel loendatakse: viigerhüljes ja hallhüljes. Loendatakse loomi endid või kasutatakse soojuskaameraid. Kvartalloendus Petersoni meetod Jne Ulukiseire Eestis Põhiline info jahimeestelt – vähem või rohkem subjektiivne hinnang oma jahipiirkonna ulukite arvukusele. Vastuste saamine sõltus ka sellest, kuidas küsimusi küsiti. 9 Aeg-ajalt/kohati – ajuloendus, hirvlaste pabulaloendus Ruutloendus alates 2006 aastast.
pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Kael pöördub hästi. Karu on levinud kõikjal mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas. Toitumine - Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, kalad, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama.
annaabi.ee 
