ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi. Hallhüljes sigib tavaliselt ajujää ja kinnisjää piirialal. Selle jäätüübi levik sõltub talve karmusest. Pehmetel talvedel on hallhüljestele sigimiseks sobivad piirkonnad jäävabad ja hallhülged kogunevad poegima lähedalasuvatele saartele. Hallhülge innaaeg on varakevadel. Isasloomad moodustavad 67 emasloomaga haaremeid. Tiinus kestab aasta, tavaliselt sünnib üks poeg veebruari lõpus, märtsis. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vette lähevad nad umbes 9 kuu pärast. Ilma vanaloomade hooleta pojad hukkuvad. Pärast poegade ilmaletoomist, paaritumist ja karvavahetust, mis kestab aprilli lõpuni, hajuvad hallhülged
Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. Toitumine • Peamiseks toiduks on kalad- tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu , mis inimesed siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse kuhu võivad ka oma elu kaotada. Areng
3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg. Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg. 3.2. Elukoht Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega
Eestis elab kolme liiki hülglasi. Need on: Hallhüljes (Halichoerus grypus) Hallhüljes on kuni 2,6 meetrit pikk ja kaalub kuni 310 kg. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik). Nad paljunevad aeglaselt ja nad on väga tundlikud saastainete suhtes. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt. Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad. Hallhüljes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus. Viigerhüljes (Pusa hispida) Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes
titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Hallhüljes Hallhüljes Foto: Savisaar, R. (2011). http://blog.moment.ee/category/panoramic Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja. Maakeral on kolm erinevat hallhülge asurkonda. Läänemeres elab oma asurkond: Läänemere hallhüljes, kelle peamine elukoht on Läänemere põhjaosa, Botnia lahe lõunaosa ja Soome laht. Aktiivsete ränduritena asustavad hallhülged kogu Läänemerd. Nende lesilad - madalad taimestikuta saared või karid - asuvad peamiselt mere kesk- ja põhjaosas, enamasti kaldast ja inimasustusest eemal. Erinevalt viigerhüljestest on hallhülged seltsingulised loomad, kes kogunevad lesilatesse poegima, karva vahetama või lihtsalt puhkama. Hallhülgeid võib näha ka lahtedes, jõesuudmetes ja mõnikord sadamates, kuid sinna satuvad nad enamasti kevadel ja sügisel, järgnedes kudealadele suunduvatele kaladele.
Kuna ta on suur lind, oma toitu ta ei vali, kes ette jääb, see lõpu leiab. Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde, surnuid kalu, kuid meelsasti ka imetajate raipeid. Tema saagiks lendavad tavaliselt hallhaned, naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured, rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad. Käitumine Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas, keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks. Merikotkas on peaaegu sama tugev kui kaljukotkas, kuid ta võib iga saakloomaa maha murda kui nad saagi peale võitlevad. Sigimine
Maailmas on olemas aga mitut liiki hülgeid ja igale liigile meeldib olla oma kohas näiteks: Havail elav munkhüljes keda kohtab väga harva. Mõned hülged on rändava eluviisiga kuid sageli tulevad nad sigima samasse kohta kus eelmine aasta. Üldiselt elab hülgeid igal pool kus on piisavalt vett ja sobivat kohta sigimiseks. Levila ja alamliigid Eestis elavad hülged on hall- ja viigerhüljes ja neid kohtab Läänemeres, ka Sotimaal elavad hallhülged kuid seal on nende populatsioon palju suurem. Hülgeliike on veel, kõrvuhülged (kotikud, merikarud, merilõvid jt) neil on selgelt eristatavad väliskõrvad. Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid
hüljeste peamine vaenlane jahimehena. Tänapäeval enam hülgejahti eriti ei peeta ning hülgepopulatsioonid on kõikjal maailmas tõusnud alates 80-ndate aastate madalseisust. 9 KOKKUVÕTE Hallhüljes on üks võrdlemisi suur loom. Ta kuulub loivaliste hulka ning ta põhitoiduks on kala. Viimasel ajal on hallhüljes kaluritega pahuksisse sattunud. Hallhülged elavad kolmes suures asurkonnas, nendeks on Lääne-Atlandi, Ida-Atlandi ja Läänemere asurkonnad. Hallhüljes on pikaealine imetaja. 10 KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Hallh%C3%BCljes http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hallhuljes_mihkeltalvi.htm . 11
teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2)Kisklus-üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb,saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi on vähem kui saakloomi.3)Konkurents-Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline.Ühe liigi vaheline konkurents:toidu,kasvuruumi,territooriumi pärast. Populatsioon-ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil,mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.(Hiiumaa rebased,Läänemere hallhülged).Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis.(20 isendit tiigis).Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul.Populatsiooni kasvukõver näitab arvukuse või tiheduse muutust ajas.Eksponentsiaalne kasvukõver nt kui kõik kala järglased jääksid ellu suureneks see liik astronoomiliselt.Logistiline kasvukõver nt tegelikkuses ei realiseeru populatsiooni piiramatu kasv, tekib konkurent ja juurdekasv pidurdub.Kui populatsioonitihedus on
inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989- 2000. (Miksike) Hallhülged elavad kõikjal Atlandi Ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes, mille hulka kuulub ka Läänemeri. (Looduspilt) Hallhüljes on üks meie kahest hülgeliigist. Ta on kuni 3 m pikk ja 300 kilo raske. Hülgepojad on valged, nõnda on neid nende lastetoas - jääpangal - raske märgata. Soojadel talvedel on hülged sunnitud poegima laidudel ja saartel, kus valges kasukas hülgepojad on kerge saak kiskjatele. (Looduseheli) Hallhüljes http://miksike
tulekivi PUUD Mänd, kask Mänd, kask, haab, teised lehtpuud Jalakas, pärn, tamm LEVINUMAD Põhjapõder, mammut põhjapõder, kobras, (viigerhülged) Põder, ürgveis, metssiga, KÜTTIMISOBJEKTID (viigerhülged, hallhülged) KALAD Koha, latikas -//- Haug, ahven, linask KORILUS Juurikad, marjad -//- TEGEVUS Küttimine Küttimine, korilus, kalapüük Küttimine, kalapüük, korilus
lühikese kaelaga. linnaparke ning isegi Harilik siil koduaedasid Kiskjalised Häälitsevad haukuvalt või möögivalt Hallhülge karvastikus domineerivad Hallhülged elavad möirates hallikad toonid. Isased on tavaliselt kõikjal Atlandi Ookeani tumedama põhivärvusega, millest põhjapoolses osas ning eristuvad heledamad laigud. Emaste sellega ühenduses
järglastega. Väga aktiivsed on hirved öösiti. Levinud on enamjaolt saartel ja Läänemaal. Elupaigaks sobivad lagendike ja häiludega metsatukad, kus on rikkam alusmets või alusmetsastik. Eluiga – 20, erandjuhtudel 30 aastat. Vaenlased - hundid, karud ja ilvesed. Inimesed. HALLHÜLJES (Halichoerus grypus) selts loivalised, sugukond hülglased. Hallhüljes on Läänemere imetajatest suurim. 8 Elupaik ja eluviis - Hallhülged asustavad kogu Läänemerd, kuid kitsamas mõttes käsitletakse levilana ala, kus esinevad hüljeste pidevad kogunemis- ja puhkealad ehk lesilad. Läänemeres asuvad need alad tänapäeval valdavalt mere kesk- ja põhjaosas. Peale läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljeste puhkealasid iseloomustavad peamiselt järgmised tunnused: 1) kaugus asustatud rannikust ja laevateedest vähemalt
loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on kalavarude, lindude ning imetajate tunduv vähenemine. Läänemeri on seetõttu üks reostatumaid meresid. 3 SISSEJUHATUS Läänemeri on üks unikaalsemaid mereökosüsteeme maailmas
kaaluga maailma väikseim hüljes.1 1.1.1. Eluviis Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad, kes inimesest eemale hoiavad. Viiger on väga paigatruu, täiskasvanud loomad ei hulgu nii laialdaselt ringi kui hallhülged. Suurtesse karjadesse nad ei kogune ja paate uudistavad nad kaugelt ja ettevaatlikult. Omaette olemise soov ongi tänapäeval viigritele peamiseks mureks, kuna kartliku loomana 1Bio.edu.ee.(2008). Eesti selgroogsed [WWW]. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm (18.10.2010) 5 lahkuvad nad oma lemmikpaikadest, kui nad lähenejat kaugeltki kuulevad või haistavad.
Rahvuspargid ja looduse suurvormid 41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära 42.Balti klint 43.Karst 44.Vooremaa 45.Liivakivipaljandid 46.Matsalu 47.Lahemaa Palju metsloomi, palju tegevusi(kalapüük, ujumine, matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud 48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum: Muuseum asub Tartu-Võru postiteel enam kui 150aastase ajalooga Varbuse postijaamas, mis on tänaseni kõige paremini säilinud kunagine postijaam Eestis. Muuseumi mõte on olla teede, liiklemise ja liikluskultuuri vahendajaks, pöörates
väike-konnakotkas, rabapüü, väikepistrik, rabapistrik. V ilsandi rahvuspark on Lääne-Eesti saarestiku Kaitseala vetes elab rohkesti hülgeid. Paljud esindusala, mille eripära on meri koos Läänemere hallhülged toovad just siinsetel pisikestel saarestikuga mõnusad elupaigad saartel ilmale oma pojad. Tervelt kolmandik merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele rahvuspargi alal leiduvast umbes kuuesajast mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. taimeliigist on mujal Eestis haruldased. Vilsandi omapära aitab mõista siinse kaitseala Rahvuspargi Saaremaa lääneranniku osas leidub kujunemislugu
Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. – ÕIGE 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. – ÕIGE 22.Puiskarjamaad on isegi liigirikkamad kui puisniidud. – VALE Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit. Läänemeri – üllatuste meri 1.Milliseid Eesti rannikuvetes elavaid liike näidati filmis? Emasluts, lest, hallhülged, krüüsel, alk, aulid, räim, koorikloomad, lõhed, tuur, haug, merinõel, vetikad. 1.Milliseid Läänemere liike, kes ei ela Eesti vetes, näidati filmis? Lõunatirk, alk, pringel, meritäht, meriroos 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4
annaabi.ee 
