Kevin Lynch ,,Image of the city" Linna kuvand ja selle elemendid. Kevin Lynch kirjeldab raamatus "The image of the city", kuidas kolme ameerika linna elanikud oma linna tunnetavad. Ta kasutab 5 peamist mõistet oma mõtete selgitamiseks: rajad, piirid, piirkonnad, sõlmpunktid ja maamärgid. · Rajad ( teed, tänavad) on nagu kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. · Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutused. Need on aiad, kaldaääred, raudteed. · Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on oma kindel iseloom. · Sõlmed on strateegilised punktid nagu teede ja tänavate ristmikud ning tänavanurgad. · Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, mäed, tornid, poed. Rajad Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enam...
kasutuselevõtmisega seotud küsimuste lahendamisest Ohumärguannete tüübid Kuidas ohumärguanded jagunevad? 1. Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. 2. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. 3. Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohumärguannetes kasutatavad värvused - Kollane või oranz, punane, sinine,roheline.
kehale.(vektoriaalne suurus) Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeennseks nim elektrivälja, kus e-vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune, suuruselt ja suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut
süda rohkem verd ühekorraga kehasse paisata. Treenitul inimesel ei tekki lihastes hapnikupuudus nii kiiresti kui treenimata inimesel. Oluline on korrapäraselt treenida, ning treening koormust tõsta järkjärgult. Aga kui üle treenida siis koormab see südant, see võib kaasa tuua südame rütmihäired ehk kui südamesse tuleb rohkem verd kui suudab välja pumbata. VERERINGE JA VERESOONED SUUR VERERINGE- Vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse VÄIKE VERERINGE-Vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse ARTERIAALNE VERI-Hapnikurikas ja vähese süsihappegaasi sisaldav veri, mis vool arterites VENOOSNE VERI- Hapnikuvaene veri ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides ARTER-Veresooned, mis viivad verd südamest organitesse VEEN-Veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse KAPILLAAR- Kõige peenememad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega
kehast eemale. - ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Punktlaengu q pot energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep=qEd, kus d on selle kaengu kaugus energia nulltasemest.|Välja pot-näitab,kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise + laenguga keha pot en. Potentsiaal aga näitab, kui suur
kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu
· Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. · Kasutades Tycho Brahe tehtud väga täpseid Marsi asendi vaatlusi, sõnastas Kepler planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. · Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus · Esitas 1619. aastal.
kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus- kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia. roo= Es homogeenne elektriväli- elektriväli, kus kogu ruumis on E vektor ühesuguse pikkuse ja suunaga. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, mille vahekaugus ei muutu
Evektori suund määrab ka jõujoone suuna, kus väli tugevam, jooned tihedamalt, väljamõeldis, tegelikult neid pole olemas Näitavad *Suunda *Kuju *Tugevust Homogeene väli- jõujooned on paralleelsed sirged, vahekaugus ei muutu (ühtlaselt laetud) Potensiaal ja pinge- suurused mis kirjeldavad elv võimet teha laengu nihutamisel tööd Elv tugevuse E punktlaengu q nihutamisel töö: Elektriväljas töö ei sõltu liikumistee e trajektoori kujust, sõltub jõujoone sihis sooritatud nihkest. Potentsiaalne väli- voli, mille töö ei sõltu liikumistee kujust Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elv tugevusega E: Potensiaal -kui suur on mingis punktis proovikeha potentsiaalne energia, suunata suurus (skalaarne) Punktlaengu elektrivälja potentsiaal Kehade liikumine ei sõltu potenisaali nulltasemest. Pot üksi ei ole oluline, oluline on pot vahe. Pinge on potentsiaalide vahe (alati vaja 2 punkti)
ning muid andmeid korrapäraste intervallide tagant. Kõnealuste edastuste vastuvõtmisel saab raadiolainete levimisulatuses paiknev laevale paigaldatud või kaldal asuv AIS-jaam automaatselt teha kindlaks AISiga varustatud laevade asukohad ja nende identifitseerimisandmed ning neid jälgida radari või sisevee- ECDISe sarnaselt kuvarilt. AIS-süsteemid on mõeldud navigatsiooni ohutuse suurendamiseks laevalt-laevale kasutuses, jälgimiseks (laevaliikluse juhtimise keskused), laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ning õnnetuste puhul päästetööde toetamiseks. Eristada võib järgmisi toimimismooduseid: e) laevalt-laevale toimimine: kõik AISiga varustatud laevad on võimelised vastu võtma püsi- ja muutuvteavet teistelt raadiolainete leviulatuses paiknevatelt AISiga varustatud laevadelt; f) laevalt-kaldale toimimine: AISiga varustatud laevadelt tulevaid andmeid on võimelised vastu võtma ka AISi baasjaamad, mis on ühenduses jõeteabeteenuste
1. Selgita, mis on suur ja väike veeringe? Suureks nim seda, mis hõlmab ka maismaad. Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitu...
Efektid Lisa kõigi slaidide pealkirjadele teksti värvi muutumise efekt (Emphasis) Kõikide slaidide tekstile lisa sisenemisefekt ja muuda sisenemisefekti kestust aeglasemaks Gert Kaasik Lisa kõigile slaididele siirdeefekt (Slide Transitions) 7 Liikumistee efekt Gert Kaasik 8 Gert Kaasik Diagramm 9 Toimingunupud Lisa sellele slaididele 2 toimingunuppu Üks, mis viib esimesele slaidile Ja teine, mis viib järgmisele slaidile Selleks joonista lehe alla serva 2 noolt üks vasakule ja teine paremale (Insert Shapes). Siis klõpsa noolel ja vali Insert Gert Kaasik
kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa orbiiti, on Veenus ja Merkuur. Välisplaneedid, mille orbiit asub väljaspool Maa orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele
märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Ohumärguanded jagunevad: - alalisteks; - ajutisteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee, esmaabi- ja tuletõrjevahendite asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohutusmärgid jagunevad otstarbe järgi: - keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, - evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks, - tuletõjemärkideks.
(e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)
üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus (V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J),potentsiaalne väli on väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, kuna tema kirjeldamisel võib kasut. Potensiaalse en. mõistet.punktlaengu potensiaalse en. arvutamine homogeenses väljas- wp=q*E*d,d-laengu kaugus en. nulltasemest. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. =wp/q,=E*d,=k*q/r, k= 9x109 Nxm2/C2, el.välja kahe punkti potensiaalide vahet nimet. Pingeks, mis näitab, kui suurt tööd teeb el
kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta. Kuu "tahaks" lennata otse, kuid Maa gravitatsioonijõud tõmbab teda tagasi ja muudab liikumistee ringikujuliseks. Newton mõistis sedagi, et täpselt samamoodi "kukuvad" planeedid ümber Päikese, mille tohutu gravitatsioon hoiab neid orbiidil lõksus. Ta arvutas matemaatiliselt välja planeetide täpse kiiruse ja orbiidi kuju. See oli hirmkeeruline ülesanne, mis võttis tal aega aastaid ning mille tarvis ta pidi koguni leiutama uue matemaatikaharu, diferentsiaal-integraalarvutuse Asi oli seda väärt. Tal õnnestus välja selgitadanii see, kuidas gravitatsioon töötab, kui ka
4. Elektrostaatiline, homogeenne, potentsiaalne väli * Elektrostaatiline väli * Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. * Laetud kehade paigalseis on tähtis * Homogeenne elektriväli * Raskusjõu väli. * Välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. * Potentsiaalne väli - * Väli, milles töö ei sõltu liikumistee (trajektoori) kujust 5. Jõujooned * Näitavad : Välja kuju, välja suunda, välja tugevust * Need on abiks elektrivälja kirjeldamisel 6. Potentsiaal, pinge (sammupinge) * Suurused, mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisest tööd * Potentsiaal Suunata suurus. Näitab, kui suur on selles punktis positiivse laenguga keha potentsiaalne energia * Pinge Kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd
vektoriaalse summaga. 7) Elektrivälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 8) Homogeenne väli- Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 9) Elektrivälja pontentsiaal- Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, nimetatakse pontentsiaalseks väljaks. Näitab, kui suur on antud punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe.Pinge on võrdne laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Valemid: E = F/q. - elektrivälja tugevus F=E*q A=F*s*cos-alfa (J) A=E*q*s A=U*q A=q*E*d B=F/I*l (ühik N/A*m) F=B*I*l I=F/B*l U=roo2-roo1(pinge) U=A/q s=d juhtme pikkus l(m) I(A) B(T)
joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest. Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud.
a) Vesi liigub ookeanihoovustes püsivate tuulte ja vee tiheduse varieerumise tõttu. Mõlemaid põhjustab päikesekiirgus, mis soojendab merd eri laiuskraadidel erineval määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi. 4) selgita tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; Kuu ja vähemal määral ka Päikese külgetõmbejõud moonutab planeedi kuju kõige nähtavamalt seeläbi, et paneb liikuma maailmamere vee. Nii tekivad korrapärased veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid
koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired. Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned. Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda. Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja hormoonid; kindlustada pideva ainevahetuse; osaleda jääkainete eemaldamises; ühtlustada
· Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide paiknemine Päike Veenus Merkuur Maa Mars Saturn Neptuun Jupiter Uraan Kepleri I seadus A f M · Planeedi liikumistee e e (orbiit) on ellips, mille l fookuses on Päike. D A periheel ·Afeel Planeedi orbiidi K ja S (Päike) ellipsi fookused kaugeim punkt Päikesest. KM+SM=const ·Periheel P orbiidi lähim DO=a=orbiidi suure pooltelje punkt Päikesest. pikkus OS=c= ellipsi fookuskaugus
Töö elektriväljas 1. Millest on tingitud potensiaalne energia? Keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel 2. Millest sõltub ja ei sõltu töö, raskus ja elektriväljas? Ei sõltu liikumistee ehk trajektoori kujust, sõltub ainult jõujoone sihis sooritatud nihkest 3. Nimeta suurused,mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd. Potensiaal ja pinge 4. Millal on kehal potensiaalne energia? Kui keha asend võimaldab väljal teha keha nihutades tööd 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? Sest,töö varu kulutatakse ära. Välja jõudude mõjul 6. Nimeta tööd valemeid! A=F s cos A=m g h A=q E s 7
kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kiirus 220 km/h tähendab kõige raevukamaid tuuli Päikesesüsteemis. AVASTAMINE Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud. Ta pole palja silmaga nähtav ja avastati pärast seda, kui astronoomid olid Uraani vaadelnud. Nad märkasid, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt. John Couch Adams (1819-1892) Inglismaal ja Urbain Le Verrier Prantsusmaa arvutasid 1846. aastal välja tundmatu planeedi asukoha, mille gravitatsioonijõud tõmbas Uraani. 1846. aastal leidiski saksa astronoom Johann Galle (1812-1910) ennustatud kohas Neptuuni. KUUD JA RÕNGAD 1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. "Voyager 2" avastas 1989. aastal veel kuus kuud
Ülesanne 6 Autod ja traktorid II Sõiduki kiirendus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW520i 92kW pre 1996 a 2. Valida arvutusteks vajalikud lähteandmed kooskõlas valitud sõidukiga ja ülesande tingimustega. Mootori effektiivvõimsus Pe := 92 kW Pe ma := 1730 kg Auto mass := 0.88 Liikumistee haardetegur := 0.013 Veeretakistus kg := 1.202 Õhutihedus 3 m M := 190 N m Mootori moment 4200 rpm juures Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m 2 A := 0.8 H B = 2.068 m Õhutakistustegur cd := 0.4
1) NÕUDED TÖÖVAHENIDTELE 1) Töövahendit võib kasutada ainult selle töötegemiseks ja nendes tingimustes milleks see on ettenähtud . Eritingimustes tuleb rakendada ettevaatusabinõusid 2) Töövahendi asend ja paigaldusviis vahekauguselliikuvate ja liikumatute osde vahel , energiavarustus ning ainete või detailide etteandmisel peab see jääma töötajale ohutuks 3) Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikide kasutamisega seotud aladel , kui puudub ohtus , tuleb töövahend tugevalt alusele kinnitada spetsiaalsete vahenditega . 4) Töövahendil peab olema ühenduskohtadele kantud märgised õigeks ühendamiseks (nt el juhtmed) Samuti manualis peab olema informatsioon ühendamiseks . 5) Kui seadme juurde kuulub hooldusraamat tuleb seda vastavalt täita ja sisse kandma kõik tööd. 6) Töövaheaegadel tuleb peatada seadme energiavarustus. 7) Liikuvaid töövahendeid võib kasutada vaid isik , kes on...
väljatugevuste vektoriaalse summaga Elektrivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat · Homogeenne elektriväli jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Töö elektriväljas A = q E s ( q laeng, s nihe, E elektrivälja tugevus) · Potentsiaalne väli väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust · Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel Näite ülesanne Taskulambipirni hõõgniit on 6,2mm pikkune ja elektrivälja tugevus on temas 700N/C. Leiame, kui palju tööd teeb elektriväli laengukandjate nihutamisel hõõgniidis 1h jooksul, kui I=0,26A
S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed -klapid, mis takistavad vere tagasivoolu 2 VERERINGET SUUR e KEHAVERERINGE
Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, kodumajapidamises Maailmamere tähtsus- toiduallikas- kalad, mereloomad, liikumistee, kaubateed, rannikud, kui puhkealad, soola tootmine, sademed olulised põllumajandusele, mageda vee tootmine. Maavarad- gaas, nafta. Elektritootmine- tuul, lained, looded. Organismide elupaik toodab hapnikku füktoplanktoni abil. Maailmamere mõju kliimale- kujundab kliimat: salvestab päikeseenergiat, põhjustab tuuli, pilvi, sademeid. Mereline kliima- väiksema temperatuuri amplituudiga, niiskem. Läänemeri- madal, sisemeri, riimveeline, reostunud-
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi hoovus, mille mõju ulatub Novaja Zemlja saarteni. Teisel pool Atlandit jahutab aga külm Labradori hoovus Kanada idarannikut. Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2. Looded - tõus ja mõõn, kallutused, peamiselt Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõu mõjul tekkivad maailmamere pinna muutused. Maailmamere looded on aga ookeanide rannikutel hästi jälgitavad tõusu ja mõõnana
veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal, siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada, kuigi üks liigub rohkem maad (täpsemalt, pöörleb suurema kiirusega) kui teine. Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega, siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde sooritamiseks libisema sõidetaval pinnal (kummi ringi laskma) Milleks on keskdiferentsiaal kasulik?
parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine.EL-i kalanduspoliitika näeb ette et kalalaevastik peaks olema piisav olemasolevate kalavarude püüdmiseks ning vastavalt euroopa komisjoni määrustele peavad kõik EL-i vetes kalastavad laevad olema varustatud satelliitjälgimise süsteemiga, mille kaudu jõuab info laeva asukohast kaldal asuvasse vastuvõtujaama, kus arvuti fikseerib kaardil laeva liikumistee. 12. Analüüsi õpiku jooniste ja tabelite abil maailma kalanduse dünaamikat.- Kalapüük on kuni 1990 aastateni suuresti kasvanud, kuid peale seda pigem veidi langenud või jäänud püsima. Õnneks on hakatud aga tegelema kalakasvatusega, et kalavarusid kuskilt hankida. Kõige rohkem on kalavarusid Vaikses ookeanis ja suurema kalapüügimahuga riigid asuvad ka just selle ookeani rannikul. Suurte kalapüügimahtudega riikideks loetakse nt Islandit, Norrat ja Peruud. 13
2)Keha võõrad rakud, ei tohi kokku puutuda verega Sarnasused Puudub jagunemise võime, kromosoomide arv poole võrra väiksem keharakkude arvust, kõik sugurakud erinevad üksteisest geneetiliselt materjalilt 17. Esmased sugutunnused – looteeas Teisesed sugutunnused – suguküpsuse saabudes 18. Mehe ja naise suguelundite joonised (sperma liikumistee munajuhasse) 19. Inimese liikumine kahel jäsemel (jalgadel) 19.1 Suurem koormus tagajäsemetel 19.2 Esijäsemed ehk käed on vabad tööks, haaramiseks 19.3 Vaateväli on suurem 19.4 S-kujuline selgroog Positiivne: Suur vaateväli, käed on vabad tööks Negatiivne: Alajäsemetel suur koormus, liikumiskiirus võrreldes teiste selgroogsetega väiksem 20. Sünteesi- ja lõhustamisreaktsioonid
vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju? Potentsiaalses väljas ei sõltu töö liikumistee kujust. 19. Kuidas leida elektrivälja tööd? (valem) A= q E s A- elektrivälja töö, q- laeng, E- elektrivälja tugevus, s- nihe 20. Kuidas leida punktlaengu potentsiaalset energiat elektriväljas? (valem) Wp= q E d q- laeng, E- elektrivälja tugevus, d- vahekaugus 21. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. (valem) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 22. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks
oma sisemuses... · Tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · Arvatakse, et suured m.a.-d tekivad, kui rasked tähed supernoova ajal kokku vajuvad ja ümbritseva... · Singulaarsus ümbritseb sündmuste horisonti. · M. a. keskel on aegruumi singulaarsus. · Arvatakse, et singulaarsus on... 10. Keppleri seadused Tuletas seadused isiklike ning oma õpetaja Tycho Brahe vaatluste põhjal 1. Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike 2. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
Solenoid- on silindriline heeliks, kus peenike juhe on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Enamasti on solenoid keritud metallsüdamikule Elektriline pinge- iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise Potentsiaalväli, potentsiaal (ϕ) - väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Φ näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Elektronvolt- töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengut omava osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on üks volt Elektromagnetväli- väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest
See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, et rihm tõuseb sama kõrgele kui originaal variaatoriga. Asja võti sport ja originaal variaatori vahel on rullide liikumistee kaldes. Nüüd siis rullide erinevatest raskustest. See on tegelikult üsna lihtne. Mida raskemad on rullid, seda suurema jõuga suruvad rullid tagumise taldriku esimese vastu. Kui rullid on liiga rasked, siis suruvad nad rihma liiga kõrgele ja liiga kiiresti. Kasutaksin võrdluseks 10 käigulist ratast. 10 nda käiguga kohalt startides on üsna raske liikuma saada. Aga esimese käiguga on asi poole edulisem. Põhimõte on sama. Kui su rullikud on liiga kerged
peaks purskama, kuigi esialgu pole võimalikust purskest veel mingit märki. 3776 meetrine Fuji mägi pole juba kolm sajandit pursanud, kuid 2001 aastal ilmnenud märgid kasvanud aktiivsusest ajendasid valitsust looma komisjoni, et välja töötada evakuatsiooniplaan. Komisjon on juba välja töötanud viisid inimeste mäe lähedusest evakueerimiseks, leidnud võimalikud varjupaigad ja ennustanud laava, tuha, gaaside ja kivide võimaliku liikumistee vulkaanipurske korral. Kuigi pole mingeid märke sellest, et purset on kohe oodata, tuleb siiski välja selgitada, mida sel juhul teha tuleks, kommenteeris üks valitsusametnik kriisiplaani koostamist. Fuji mägi purskas viimati 1707. aastal, kuid valitsus sattus 2000. aastal ärevusse, kuna mäel toimuvate väikeste maavärinate arv kümnekordistus. 3 Kasutatud kirjandus: http://uudised.err.ee
Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Milline on elektrivälja suund? Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Kõikide laetud kehade ümber on elektriväli. Mis on homogeenne väli ? Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Mis on potentsiaalne väli? väli, mille töö ei sõltu liikumistee kujust Kus tekib magnetväli ? Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Mida saab leida Ampere jõu järgi. Kuidas leida Ampere jõu suunda? ( Tee joonis Amperi jõu suuna selgitamiseks ) on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. jõu suund sõltub magnetvälja suunast. jõu suuna määrab vasaku käe reegel. s Fa Kirjuta Ampere seaduse vaalem koos tähtede selgitustega.
viibitud aeg Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis Tagasipõrgete arv (bounce rate) Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega Tehnilised parameetrid Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta Saabumistee (referer) Milliselt leheküljelt külastaja saabus Otsisõnad Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati Liikumistee analüüs Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) 16. Mis meetod on card-sorting, kuidas seda kodulehe loomisel kasutatakse ja mis eeliseid see annab? 17. Kodulehe mudeli (prototüübi) ehitamine. Miks seda tehakse? Millised meetodid on võimalikud? 18. Vabade domeenide mõju globaalse brändinime leidmisele. 19. Conversion rate
1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...
pakendatud Selveri Köögi toidud . Kaupluses on kasutisel veel kuumlett kus tehakse Selveri oma tooteid ja pagriletis küpsetatakse sooje saiakesi . Laos asub veel neli suurt külmkappi (piimatoodete kapp , liha ja kalatoodete kapp ja kaks sügavkülmkappi ). Ettevõttessese on palgatud ka turvafirma . Turvaseadmetest oli Põlva Selveris kasutusel : videokaamerad ja peeglid . Lisaks veel töötajatele oli ettenähtud kaelas kantavad kiibid , et nende liikumistee oleks näha . 6.Praktika kokkuvõte Ma sain praktiliselt väga palju oskusi ja teadmisi , ning kogemuse reaalselt kaupluses tööl käimisest. Praktikaga jäin suhteliselt rahule , sest mul oli hea praktikajuhendaja , kellelt sai kõike küsida ja kes aitas mind kui ma midagi üles ei leidnud . Kokkuvõtteks ütleksin, et head asjad kaalusid üle halva . Kasutatud materjal : www.selver.eu ja Põlva Selveri erakogu .
PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSEESKIRJA RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSEESKIRJA RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, TÖÖRUUMI VÕI LIIKUMISTEE MITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUMI VÕI TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAMISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) Tööline kasutas ronimiseks remonditavat metallväravat veendumata selle ohutuses ja stabiilsuses. 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA
kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. 20. Transpordi osa logistikas Transpordilogistika tegevusvaldkonnad ja funktsioonid Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Tegevusvaldkonnad: sobiva transpordiliigi valik, sobivaima veovahendi valik, kauba liikumistee kujundamine; kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine, kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine, kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel. Lisab toodetele ruumilist-ajalist väärtust, ühenduslüliks erinevate logistiliste valdkondade vahel. Mõjutab teisi valdkondi: varude taset, laomajanduse kulusid, osutatava teenuse taset ja firma finants tulemusi. 21. Transpordiliigid
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alum...
Päikese- 4) valgus Kaseurvad Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? Kooslus Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS 8. MAI 2003 VARIANT B ÕPILASE NIMI ____________________________ POISS VÕI TÜDRUK KOOL ___________________________________ MAAKOND ______________________LINN___________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA ___________ TASEMETÖÖ HINNE ___________________
Päikese- 4) valgus Kaseurvad Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? Kooslus Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS 8. MAI 2003 VARIANT B ÕPILASE NIMI ____________________________ POISS VÕI TÜDRUK KOOL ___________________________________ MAAKOND ______________________LINN___________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA ___________ TASEMETÖÖ HINNE ___________________
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
