Füüsika kordamine - elekter (0)

Elektrilaeng-​ laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus  Elementaarlaeng-​ on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng  Juhid- ​ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur  Dielektrikud ehk mittejuhid-​ sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid  Pooljuhid- ​laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti 
vabadeks muuta  Elektrivool- ​laengukandjate suunatud liikumine  Elektrivoolu suund- ​kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund  Elektrivoolu tugevus-​ näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget  Coulomb’i seadus- ​näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel  Ampere’i seadus- ​kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui 
on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud  Magnetväli-​ laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli  Magneetumine- ​nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise 
tekitama magnetvälja  Elektriväli, selle valem ja ühik- ​Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev 
väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. ​Ühik​: q (1 kulon) ​valem​: E= F/q  Elektrivälja tugevus- ​näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga 
kehale  Vasaku käe reegel-​ kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli 
on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda  Magnetinduktsioon, selle valem ja ühik-​ B näitab magnetjõudu Fm, mis mõjub ühikulise 
võluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. ​Ühik​: 1(T) 
tesla. ​Valem​: B=F/I*l sinα  Elektrivälja jõujoonte suund-​  mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki 
selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt.    Homogeenne elektriväli/magnetväli- ​homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis 
ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille 
vahekaugus ei muutu  Parema käe rusikareegel- ​kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu 
suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda  Solenoid- ​on silindriline heeliks, kus peenike juhe on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele 
karkassile keritud. Enamasti on solenoid keritud metallsüdamikule  Elektriline pinge- ​iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning 
näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise 


Potentsiaalväli, potentsiaal ( ϕ) - ​väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Φ näitab kui suur  on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia  Elektronvolt- ​töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengut omava osakese (elektroni) viimisel 
ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on üks volt  Elektromagnetväli- ​väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda 
mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest  Tagasiside- ​nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste 
selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavat esimest suurust  Elektromagnetilise induktsiooni nähtus-​ magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja  Induktsioonivool- ​juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes​ induktsioonivoolu​, mille 
suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule  Pööriselektriväli- ​tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa 
kinnised jooned ehk pöörised  Elektromotoorjõud- ​võrdne kõrvaljõudude tööga A​k ​ ühikulise suurusega laengu ühekordsel  läbiviimisel kogu vooluringist   ϐ=A​k ​/q  Induktsiooni elektromotoorjõud- ​kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks 
kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nim ​induktsiooni 
elektromotoorjõud  Magnetvoog- ​näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle 
pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas  Faraday induktsiooniseadus- ​kasutades magnetvoo mõistet, võib Faraday katsete ülemuse 
üldistada kujul mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo 
muutumise kiirusega    Lenz’i reegel-​ ​on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks 
Endainduktsioon- ​on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida põhjustab voolutugevuse 
muutumine vooluringis endas. Voolu I muutumisel    Induktiivsus- ​näitab meile, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikulise 
voolu muutus  Mahtuvus- ​näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline 
pinge  Kondensaator- ​kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks  Elektrivälja energia- ​laetud keha võib elektriväljas omaenda energiat  Magnetvälja energia- ​mõtleme energiat, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha