Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge
Add link

Liikumine - sarnased materjalid

matka, hikud, telgedel, seej, itis, liikumisi, kalamees, tuldud
112
docx

Megamaailma füüsika

.... MAA............................................................................................................ 20 6.2. KUU............................................................................................................ 22 7. MAA JA KUU PERIOODILINE LIIKUMINE..............................................................24 7.1. MAA PÖÖRLEMINE...................................................................................... 24 7.2. MAA TIIRLEMINE......................................................................................... 25 7.2. E...

Füüsika - Keskkool
20 allalaadimist
30
docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

...se muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas). ...

Füüsika -
33 allalaadimist
9
docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

...e. Seejuures on tal palju abi mudelitest kui lihtsustustest. Mudeli saab luua mistahes makrokehast, vee molekulist, lihtaine aatomist, elektromagnetlainest või koguni Päikesesüsteemist ja tervest meie Galaktikast. Modelleerida saab aga ka füüsikalisi nähtusi nagu elektrivool, auto liikumine maanteel või valguse murdumine vihmapiisas. GLOOBUS, MOLEKULI MUDEL. 20. Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? Me ütleme selle kohta, et rebane ja viinamarjad paiknevad ruumis erinevates kohtades. Seda ruumi, kus kehad asuvad, saab kirjeldada just erinevate pikk...

Füüsika - Keskkool
69 allalaadimist
105
doc

Füüsika konspekt

...e, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik. Niisiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut. Jõudu edaspidiseks! 2 3 4 5 RINGLIIKUMINE 1.1. ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE Ühtlane liikumine mööda ringjoont (tiirlemine) on üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi. Keha liikumist mööda ringjoont iseloomustavad kõige paremini nurksuurused: pöördenurk ja nurkkiirus. Nu...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
271 allalaadimist
2
docx

Füüsika essee mõistete põhjal

...simese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku järgi tuleb teine vektor nihutada nii, et mõlema alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline vektor. Liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel. Liikumine on suhteline, sest keha liigub mingi teise keha suhtes. Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu suhtes või inimene kõnnib maja suhtes. Keha liikumisi on palju ja nad on erineva...

Füüsika - Keskkool
29 allalaadimist
10
odt

Füüsika mõisted

...teerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid: *väljad- mitteainelised objektid- heli, soojus * kehad- ainelised objektid- inimene, päike, kivi Füüsikalised nähtused – füüsikaliste objektidega toimuvad muutused ( kha liikumine, ahju soojenemmine). Füüsikalised suurused- füüsikalised nähtused ja objektid erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest. * nimelised omadused-sugu, maitse , silmade värv * järjestavad omadused- haiguse astmed, juuksevörvise skaala * kvanti...

Füüsika - Keskkool
8 allalaadimist
34
pdf

Füüsika põhivara I

...ida mõõda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist kulgliikumiseks ja kõverjooneliseks liikumiseks. Kulgliikumise korral jääb kehaga jäigalt seotud sirge alati paralleelseks iseendaga. Kõverjoonelise liikumise üks liik on ringjooneline liikumine. Liikumist kirjeldavad teepikkus ja nihe. Teepikkus on keha poolt läbitud vahemaa mõõdetuna mõõda trajektoori, Nihe on kaugus keha algasukohast lõppasukohta. Teepikkus on skalaarne suurus, nihe on vektor. Kinemaatika põhisuurusteks on punktide kiirused ja kiirendused, aga ka punktide ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
14 allalaadimist
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

...edid). Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine. Lisaks pöörlemise ümber oma telje, tiirleb Maa ümber Päikese, tehes täistiiru ühe aastaga. Aastaks loetakse ajavahemikku ühest kevadpunktist (kus ekliptika lõikub taevaekvaatoriga) järgmiseni. Nii nagu ööpäevgi, pole ka aastad ühesuguse pikkusega, kuid k...

Megamaailma füüsika - Keskkool
18 allalaadimist
2
pdf

Megamaailm

...ateljega ühes tasandis, jagab taevasfääri pooleks 5. Kääne ­ tähe nurkkaugus taevaekvaatorist = + - 90° otsetõus ­ nurk kahe tasandi vahel = 0h ­ 24h 6. Taevakeha kõrgus on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h=90 - + 7. Tähtede liikumise trajektoorid ekvaatoril olles: liikumine toimub poolkaare kujul poolusel olles: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist 8. Kulminatsioon on tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv kui on näha ainult ülemine kulminatsioon, loojumatu kui näha mõlemd kulminatsioonid. 9. Ekliptika on Päikese aastane näiline teekond tähistaeva...

Füüsika - Keskkool
19 allalaadimist
24
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

... tekkepõhjused. V: Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisrežiimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. liikumisrežiim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 19. Atmosfääri üldine tsirku...

Keskkonafüüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
22 allalaadimist
12
docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

...ed ja nende tekkepõhjused. Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfää...

Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
181 allalaadimist
3
docx

FLA kursus

...rida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on oluline (kiirus, jõud)? 23 Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus. 24 Milline on matemaatika ja füüsika suhe? 25 Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. 26 Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada? 27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? 28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? 29 Milles on aine ja välja erinevus? 30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega? 31 Mis põhjustab muutusi liikumises? ...

Füüsika - Keskkool
79 allalaadimist
4
doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

... põhjused ­ Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap...

Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
199 allalaadimist
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

...tilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus muudab suunda ja suurust. Atmosfääri T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. ...

Füüsika - Eesti Maaülikool
103 allalaadimist
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

... on troposfääri osa, mis on maapinnale kõige lähemal. See kiht on otseselt mõjutatud õhu turbulentsest liikumisest ööpäeviti. Keskmine atmosfääri temperatuur Maa pinnal on 14...15 °C (287...288 K) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumisreziimid Laminaarne liikumine ­ liikumisreziim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne liikumine ­ liikumisreziim, kus vedeliku või gaasiosakeste (kihtide) trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised Atmosfääris liikumist põhjustavad jõud · Gradientjõud põhjustatud õhurõhkude erin...

Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
108 allalaadimist
11
docx

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused

...lises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Re 8. Hüdrosüsteemi struktuur Esiteks toimub hüdrosüsteemis mehaanilise energia muundamine hüdrauliliseks. See energia kantakse üle hüdrauliliselt, kasutades selleks tag...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
88 allalaadimist
34
docx

Füüsika eksami konspekt

.... Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas). dv a= =Con...

Füüsika -
28 allalaadimist
20
pdf

Füüsika eksam

...keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. ...

Füüsika -
88 allalaadimist
20
docx

Taevakehade füüsikalised omadused ning nende määramine

...on tuul, vesi, jää, meteoriidikraatrid ja vulkaanid. ( 1.) Maa läbimõõt on 12740 km ja massiks on 1 ning tihedus on 5,517. ( 2.) Maa atmosfäär sisaldab 78% lämastikku, 21% hapniku ja teisi gaase. Atmosfääri rõhk on Maal sada korda suurem kui Marsil. Maal toimub pidev suurte maakoore osade liikumine, mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. ( 3.) Marss Marss on Maast palju väiksem.Marsil on hõre atmosfäär. Üksikasjalikumalt uuriti Marssi 1970. aastatel automaatjaamade Viking abil. Laskunud planeedi pinnale, pildistasid nad Marsi punakat k...

Füüsika - Keskkool
44 allalaadimist
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

... võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll, kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju materjalide kestvusele, sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele, tarindi niiskumine ja kuivamine, lisasoojustamise mõju analüüs, soojusläbivus erinevatel aasta- aegadel, sisekliima tingimused, energiaarvutused. Uuring labori tingimustes – laboris imiteeritakse ...

Ehitusfüüsika - Tallinna Tehnikaülikool
200 allalaadimist
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine ­ keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordin...

Füüsika - Keskkool
59 allalaadimist
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

...on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Kuna mõju saab avalduda ainult mitme keha korral, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodu...

Füüsika - Keskkool
12 allalaadimist
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

...Termodünaamika II printsiip................................................................................ 9 4.5. Teisi jäävusi ja printsiipe....................................................................................10 5. Liikumine, selle põhjused ja tagajärjed.................................................................... 11 5.1. Liikumise kirjeldamine ...................................................................................... 11 5.2. Newtoni seadused.........................................................................................

Füüsikaline maailmapilt - Kutsekool
55 allalaadimist
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

...heduste). Hoonepiirete õhupidavus mõjutab järgmiseid tegureid:  hoonete energiatõhusus;  niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine;  hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitatavate lõhnade liikumine korterite vahel;  piirde pindade alajahtumine;  sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus;  ventilatsioonisüsteemide toimivus;  müraprobleemid;  tuleohutus. Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli ning mõjutab otseselt elamu k...

Ehitusfüüsika - Tallinna Tehnikaülikool
47 allalaadimist
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

...­ seda neelavad tugevasti õhus olevad veeaur ja süsihappegaas - Vee auramine maapinnalt ­ koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud soojuse näol; auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, soojendades ümbritsevat õhku - Advektsioon - ehk õhumasside horisontaalne liikumine 19) Õhutemperatuuri muutumine vertikaalsuunas ­ mida kõrgemale õhk tõuseb, seda rohkem ta jahtub. Laskumisel jälle soojeneb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient­ temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märgadia...

Füüsika - Eesti Maaülikool
94 allalaadimist
7
pdf

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded

... B = -4i + 2 j - k 8. Antud on kaks vektorit. Esimese vektori pikkus on 6 ja ta on suunatud piki x-telge. Teise vektori pikkus on 4, ta asub xy-tasandil ja moodustab x-teljega nurga 30° (vastupäeva). Leida nende vektorite vektorkorrutis. SIRGLIIKUMINE 9. Mootorrattur möödub linna piiri tähisest ja liigub edasi kiirendusega 4.0 m/s2. Hetkel, milleks loeme t = 0, on ta 5.0 m kaugusel tähisest ja liigub kiirusega 15 m/s. a) Leida ratturi asukoht ja kiirus hetkel t = 2.0 s b) Kui kaugel linna piirist on rattur siis, kui ta ...

Füüsika -
137 allalaadimist
4
pdf

Füüsikaline maailmapilt lahendused IV

... Tiiva ülaosas tuleb õhul läbida Tõste- pikem teekond, järelikult õhu jõud liikumise kiirus on suurem. Sellest tulenevalt on rõhk väiksem. Õhu tiib liikumine Rõhk on suurem Jõud tiiva alaosale Fa = pa S , jõud tiiva ülaosale Fü = pü S . Tõstejõud on nende jõudude algebraline summa (arvestame, et jõud on vastassuunalised) F = Fa - Fü = pa S - pü S = 1,04 pü S - pü S = 0,04 pü S Rõhk lennuki tiivale on tingitud õhurõhust. Ku...

Füüsikaline maailmapilt - Tallinna Ülikool
27 allalaadimist
29
doc

Põhivara füüsikas

...lge ja ühemõtteline. (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Vaatluse korral toimub uuritav loodusnähtus sõltumatult vaatlejast. Eksperimendi korral kutsutakse uuritav loodusnähtus tahtlikult esile. Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üld...

Füüsika - Keskkool
108 allalaadimist
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

...t) ; z = z(t). 3.KULGLIIKUMISE KINEMAATIKA 1.Kiirus (+ valem) Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist s ajavahemikus. v = t 2.Kiirendus (+ valem) Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutmise kiirust ajas. 3. Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem) Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks. s v= t Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu at 2 kiirendusega s=v 0 t + v=v 0 +at ...

Füüsika -
32 allalaadimist
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

...järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üld...

Füüsika - Keskkool
200 allalaadimist
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

...järeldus hüpoteesi kehti- vuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üld...

Füüsika -
27 allalaadimist
5
docx

Füüsikaga seotud mõisted

Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide sell...

Füüsika - Keskkool
30 allalaadimist
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

... sirglõiku.millel on kindel suund. o Liikumisseadus (+ valem) - Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Valemites tähistatakse kiiruse arvväärtust tähega s=v/t o Kiirus ja kiirendus(+ valemid) Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem) Ühtlaseks liikumiseks on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, (delta)v v−v 0 kui kii...

Füüsika - Keskkool
31 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun