Mikk Saarela Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende
1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ?
õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Mittepiisava painduvuse korral väheneb tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess. Mittepiisava liigeste liikuvus ei võimalda rakendada täieliku jõudu, soodustab kaasa kiiruse- ja koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ning on sageli ka liigeste ja lihaste vigastamise põhjuseks. Painduvus on seotud paljude faktoritega: treenitusseisund, lihasmass, rasvkude ja sidekude, õhutemperatuur, keha ja lihase temperatuur, vanus, sugu, tervislik seisund, hormonaalne seisund, vaimne pinge, stress, lõõgastusvõime
• abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine • spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1. Lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel. 2. Erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega. 3. Loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus). 4. Liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil. 5. Arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Kasutatud allikad • http://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/index.html TÄNAN KUULAMAST !
Eriti vajalik on selline treeningviis nt tippsportlastel. > Väiksemate intervalltreeningutega kutsutakse organismis esile sügava väsimuse periood, millele järgneb suurem, pikem puhkepaus, mis omakorda võimaldab suuremat superkompensatsiooni. Selle tulemusena, kuigi väikse kogusena, kasvab kehalise töö võime. > Tähtis on järgida sellist treeninguviisi makrotsüklites (nt aastatsüklis). 3. SPETSIIFILISTE TINGITUD REFLEKSIDE JA NENDE SÜSTEEMIDE KUJUNDAMINE · Uute liigutusvilumuste kujundamine. NB! Tingitud refleksid kujunevad treenimise esimestel, algusetappidel ehk see tähendab, et juba algusest peale (nt lastegruppides) tuleb õpetada täpset ja õiget tehnikat. Hilisem tingitud reflekside ümberõpetamine on juba väga keeruline. · Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele. · Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega. NB
Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda,
ettevalmistatuse tase, mis on optimaalselt vastav antud ühiskonna nõudmistele. Muutub aegade jooksul, sõltub sellest, mis parasjagu on iluetaloniks Kehaline areng- bioloogilist protsessi, mis iseloomustab inimorganismide vormide ja funktsioonide muutusi. Kehaline kasvatus- organiseeritud pedagoogiline protsess, mis on suunatud igakülgsele organismi morfoloogilisele ja funktsionaalsele täiustamisele, kehaliste võimete arendamisele, liigutusvilumuste kujundamisele, spetsiaalsete teadmiste andmisele kehakultuuri ja spordi vallas Emotsioon-inimese isikliku suhtumise väljendusviis nendesse nähtustesse, mida ta kogeb ümbritseva keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest
motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2. Sporditehnika õpetamine ja omandamine (2 tundi) Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon. Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid
lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.
Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest aktiivselt osa: selja lailihas, suur rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, õlavarre kaks- ja kolmpealihas jm. (Melnikova, 2009: 26) Ujujate tehnilise ettevalmistuse taset iseloomustatakse selle efektiivsusega ning liigutuste omandamise astmega. Tehnilise ettevalmistuse oluliseks komponendiks on ujumise spetsiifiliste liigutusvilumuste maht ja mitmekülgsus. Ujuja tehnika efektiivsus on peamine tehnilise ettevalmistuse näitaja. Selle hindamiseks kasutatakse ujumistehnika visuaalset võrdlust ratsionaalse tehnika nõuetega. Ujuja läbib korduvalt lühikesi lõike ning treener hindab tehnika elementide (kere asend ja jalgade liigutused, käte liigutused ja hingamine, üldine liigutuste koordineeritus) soorituse kvaliteeti. Ujula tehnilise ettevalmistamise efektiivsuse hindamiseks kasutatakse „ujula suhtelist sammu“
poolest Sensoorsed projektsiooniväljad Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40 Nägemine – kuklasagara keskmine pind – väljad 17, 18, 19, 39, 8 Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad 41 ja 42, 22 Haistmine – väljad 11 Motoorsed keskused Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8) Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste omandamine Motoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käitumine
nähtavat informatsiooni. Ekspertidel on väiksem arv fiksatsioone pikema aja kestel ja pikem „liikumatu silma“periood võrreldes algajatega. Eksperdid kasutavad paremini etteaimamist. 21. Millised on ekspertsoorituse neutraalsed mehhanismid? Kontrollitud töötlus- leiab aset tavaliselt uute või varieeruvate liigutusülesannete( avatud liigutusvilumused) lahendamisel. Automaatne töötlus- leiab aset hästiomandatud, automatiseeritud liigutusvilumuste sooritamisel, enamasti konstantsetes keskkonnatingimustes. 22. Milles seisneb psüühikatreening ja mis on selle eesmärgid? Psühholoogiliste oskuste treeningut nimetatakse ka mentaalseks treeninguks. Selle eesmärgiks on juhendada sportlaste, treenerite, ja võistkondade psühholoogilist arendamist sel moel, mis võimaldaks täiel määral realiseerida kehalisi võimeid ja tagaks samal ajal ka psühholoogilise heaolu. 23. Kirjelda põhilisi psüühikatreeningu viise
motoorikat (lihaste talitlust), eelkõige käelist tegevust. Muud primaarsed alad on: · primaarne visuaalne korteks · primaarne auditoorne korteks · primaarne haistekorteks (laubasagara sisepinnal) · maitseala. Premotokorteks on assotsiatsiooniala, mis kujutab endast motoorsete aktsioonide organiseerimise ja planeerimise peamist keskust. See ala on ühtlasi väga tihedasti seotud liigutusmäluga. Premotokorteksi kahjustuse iseloomulikuks ilminguks on apraksia varem õpitud liigutusvilumuste "unustamine", üldine ebakindlus liikumisel. Nii võib inimene näiteks täielikult kaotada jalgrattasõidu oskuse. Normaalselt talitlevas motokorteksis toimub inimese liikumisel pidevalt liigutuste kavandamise ja planeerimise protsess. Näiteks trepiastme ületamise vajaduse korral analüüsitakse premotokorteksi struktuurides visuaalse informatsiooni põhjal kiiresti astme kõrgust ning langetatakse ühtlasi otsus, milliseid lihaseid,
Sügis 2017 • Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne. Areng Kognitiivne areng (J.Piaget) • Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine • Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist • Motoorne - liigutusvilumuste areng (jämemotoorika – protsessi. suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid peenmotoorika ehk asjade hoidmine, pliiatsiga vahele jätta ei saa. joonistamine, nööpimine jne.). • Iga staadium tuleneb eelnevast, sisaldab ja muudab seda; • Emotsionaalne areng - tunded ja hoiakud.
MIKS JA KAS EELISTADA ÜAH TEHES VAHENDEID? 1.vahendite kasutamine muudab suusatamine; Tants ja rütmika; Loovliikumised, matkimine ja fantaasiavõimlemine; Liikumisteadmised harjutused mitmekesisemaks;(samade harjutuste kordamine, mis on vajalik liigutusvilumuste (vestlused spordist, olümpiast jne.); Pallimängud. 2. tervistavad tegevused: Hommikune liikumine- kujundamiseks lastel, muutub pikapeale igavaks. samade harjutuste kordamine kasutades erinevaid tants, rütmivõimlemine meeleolu loomiseks;Päevane liikumine ja sirutusharjutused vajadusel
· Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust
Hindamine: *kere painutused ette, hoides jalgu põlvist sirutatutena, *tahapainduvuse ulatus sillaasendis, *puusavöö liikuvuse määram spagaadi kõrgusega,. 27. Koordinatsioonivõimete kontrollil hinnatakse keerukaid tehnilisi tegevusi. Nendeks on suhteliselt stereotüüpsed ja mittestereotüüpsed tegevused. Hinnatakse liigutusreaktsiooni täpsust, üksikliigutuste ja nende ühendite ratsionaalsust, liigutuste sooritamise aega, liigutusvilumuste hulka jm. Koordinats on võimalik mõjustada alates 5-10 aasta vanusest, arengut ja formuleerimist saab mõju ümmarguselt 10 a. Nende kombinatsioone, täiuslikkust ja parandamist veel 10 a. Hindamine: ,,flamingo" tasakaalutest, *osavus- ja koordinatsiooni H-d, *mitmesugused takistusjooksud erinevate ül MILLISED ON KEHALISE TÖÖVÕIME SUURENDAMISE BIOKEEMILISED MEHHANISMID? Adaptatsioon on organismi kohanemise protsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega
· Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust
Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad
2) Superkompensatsiooniseadus: Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Superkompensatsioon ei kesta kaua Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu. Treening peab olema pidev. 3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. • Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele • Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega • Organismi potentsiaalsete võimete piiri määramine 17. Stardieelsed reaktsioonid Stardieelsete reaktsioonide aluseks on tingitud refleksid: - spetsiifilised: sõltuvad eelseisva töö iseloomust (ülekaalus)
Atributsiooni vead: Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused teise isikuomadustele ja harvem situatsiooni teguritele Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse 21. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Mälu jaotatakse sisu alusel : a) Liigutusmälu inimese poolt sooritatud liigutuste omandamine ja reprodutseerimine. See mälu on liigutusvilumuste ja harjumuslike liigutuste väljatöötamise aluseks. b) Sõnaline e. mõtteline mälu sõnalises vormis loetud ja kuuldud mõtete omandamine ja säilitamine ning reprodutseerimine. Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst. c) Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus.
(suunatud põhiliselt tehnika omandamisele) ja arendavateks (suunatud kehaliste võimete arendamisele) harjutusteks, 2. Üldarendavad harjutused (siia kuuluvad harjutused, mis tagavad sportlase üldettevalmistuse). Sporditreeningu meetodid võib sõudmises põhiliselt jagada tinglikult kahte rühma: 1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike liigutusoskuste ja liigutusvilumuste omandamine (tervikmeetod ja osameetod); 2. meetodid, mille eesmärgiks peamiselt kehaliste võimete arendamine (rangelt reglementeeritud harjutamise meetodid, võistlusmeetod ja mängumeetod). Rangelt reglementeeritud harjutamise meetodite alla kuuluvad ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod ja kordusmeetod. Sporditreeningu koormus on kehaliste harjutuste mõju organismile, mis kutsub esile organismi funktsionaalsete süsteemide aktiivseid reaktsioone
häirega ( kujutatakse asju mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Illusioon – väär moonutatud taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. 16.Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel jaotamine – Motoorne mälu ehk liikumismälu – Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemistele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja oma töös head. Nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. Emotsionaalne mälu – hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga miks ta nii tundis, oskab ta juba vähem ja ebatäpsemalt seletada. Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel.
- protseduuriline – aluseks meie vilumustele, nt jalgrattasõit, tantsuoskus jm. On efektiivne, kuid tunnetuslikult mittetransparentne. Ei suuda kirjeldada, kuidas leitakse arvutiklaviatuuril õiged klahvid jne. Domineerima psüühilise aktiivuses iseloomu alusel liigitatakse mälu neljaks: - motoorne ehk liikumismälu – iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Kui seda liiki mälu on arenenud, on inimesel hea koordinatsioon, füüsiliselt osavad. - emotsionaalne mälu – hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis ja oskab seda ilmekalt kirjeldada, aga miks ta niimoodi tundis, osatakse vähem argumenteeritult seletada. Emotsionaalne mälu esineb vähestel isikutel
3) Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast (nt võimed) või ebapüsivast (nt juhuslik vedamine)? · Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: (=domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel?): Motoorne mälu ehk liikumismälu mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liii mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. Emotsionaalne mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida
ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine)
tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu. 3. Millised on võimalused omandatud kiiruse perioodiliseks ületamiseks? Sõltuvalt ettevalmistuse etapist aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendami sele kui ka säilitamisele. Omandatud kiiruse perioodiline ületamine seisneb võistlusharjutuste sooritamises supramaksimaalse ehk maksi maalkiirust ületava kiirusega. Sel eesmärgil kasutatakse kergendatud tingimuste ja variatiivset meetodit. Kergendatud tingimustes parandavad sprinterid eelkõige sammu sagedust
KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e. elu jooksul omandatud (iferentse ärritaja ja tingimatut refleksi esilekutsuva ärritaja korduval koosesinemisel kujuneb välja tingitud refleks. Tähtsad tregurid inimese organismi kohanemisel muutuvate elutingimustega. on liigutusvilumuste ja kõne aluseks). Reflektoorseid reaktsioone reguleerivad NS eri osades paiknevad närvikeskused. reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid : *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid- juhivad erutuse KNS-i.; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt;
annaabi.ee 
