Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liibüa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liibüa, tripoli, araabia, 2050, suremus, sahara, tuneesia, alzeeria, nigeri, tsaadi, sudaani, riigikeel, rahaühik, dinaar, vapp, lipp, andmetega, kasvus, sündimus, imikusuremus, migratsioon, paiknemine, liibüas, praeguseks, rannikualadel, linnastumine, urbaniseerumine, rahvuseline, araablased, maadest, muhameedlased, sunniidid, hõive, nafta148) 15-64 aastat: 62,6% (mehed 1.988.038 / naissoost 1.875.034) 65-aastased ja vanemad: 4,2% (mehed 128.386 / naissoost 133.573) (2008 est) Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. Meeste osakaal on riigis suurem, kui naiste osakaal. Ühe naise kohta on keskmiselt 1.06 meest. Mehi on 2,944,632 ja naisi 2,726,056 Liibüa elanike arv on pidevas kasvus ( seda tõestab ka graafik) , rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. 3 Ennustuste järgi on 2050 aastaks Liibüa rahvaarv ületanud 10 miljoni piiri. Liibüa rahvastiku tihedus kahes suuremas põhja regioonis on keskmiselt 3.2 in/km², mujal aladel isegi vähem kui 1 in/km².90% inimestest elab vähem kui 4 10%-l kogu alast, põhiliselt rannikualadel. Loomulik juurdekasv ehk iive Liibüas on sündimus 27 ja suremus on 4 , seega on Liibüa iive positiivne 23. Linnastumine ehk urbaniseerumine
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused
· Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise Lipp ja vapp · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). · Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast Loomulik juurdekasv ehk iive · Iive on 2,57 % · Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. Rahvastiku tihedus ja paiknemine · Rahvaarvu tihedus 58,1/km². · 40 % rahvast elab linnades. · 60% -11- elab maal. · Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne ja
on nii Lõuna- kui ka Põhja-Marokos rahvastiku tihedus väike. Mõned põhjapoolsed Maroko rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela. (Joonis 1) Joonis 1 Rahvastiku paiknemine Marokos. 3. Loomulik iive Sündimus on Marokos 19,19 sündi 1000 inimese kohta, suremus 4,75 surma 100 inimese kohta. Loomulik iive Marokos on 19,19-4,75= 14,44 Imikusuremus on peaaegu 30 imikusurma 1000 elussünni kohta. Keskmiselt on ühe naise kohta lapsi 2,2. 2008 aasta andmete järgi Maroko rändesaldo on -0,77 sisserännanut 1000 inimese kohta, see on natukene väiksem, kui on maailma keskmine ja võrreldes teiste piirkondadega on see üsna keskmine, sellepärast et osades piirkondades on rändesaldo üle 25 ja on ka piirkondi, kus rändesaldo jääb alla -20.
(Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012. Aastaks on see tõusnud 78%le ja aastaks 2015 jõuab see 79%le. Selle näitaja poolest on maailmas 47. kohal 4. 2020. aastal ületab see prognoosi järgi 80% piiri ja 2050. aastaks tõuseb linnarahvastiku osatähtsus 87,3%le.5 Suurema rahvaarvuga linnad on Pariis (2 234 105), Marseille (850 602), Lyon (479 803), Toulouse (440 204), Nice (340 735), Nantes (282 047), Strasbourg (271 708), Montpellier (255 080), Bordeaux (236 725) ja Lille (226 827).6 Nagu näha (Joonis 3), paiknevad teed Pariisis üsna sektori kujuliselt. Linna ajalooline südamik on Cité saar. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Pariisi läbib Seine'i jõgi
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
4 4) Rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas ning seetõttu kuulub Nepal keskmiselt suuremate riikide hulka. Nepali rahvaarv on võrreldav Usbekistani, Saudi Araabia ja Iraagiga, kus elab umbes sama palju inimesi. joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid
suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine. Mitteõppivate kuni teise haridustaseme alumise astme andmed
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus
* Demograafiline siire rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. 1 2 vaheldumine 3 demograaf. 4 rahvastiku 5 iseloomustav traditsiooniline plahvatus vananemine nüüdisaegne näitaja vaheldumine 1. sündimus Suur/kõrge Väga suur Väheneb Väike 2. suremus Suur/kõrge Väheneb Väike Väga väike 3. loomulik iive Puuduv = n/a; 0 Kõrge iive Negatiivne Väike 4. vanuseline Noorema ealisi Noori palju Palju vanureid Noori ja vanu koosseis palju võrdselt 5. eluiga Lühike (40a) Juba pikem Pikk (80+) Väga pikk 6. Näide Gabon; Nigeeria Hiina, Eesti USA; Norra
Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui ,,Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Peamisteks keskkonnaprobleemideks on, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, õhu saastatus ja sellest tulenev happevihmade oht, jõgede saastatus tööstuslikest ja põllumajanduslikest heitvetest. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) 1,05 Rahvaarvu kasv(%) 1,05 S�
Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti
loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine
arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Joonis 6: Kreeka SKP elaniku kohta 2009-2012 dollarites 2 Ka teised näitajad, mis riiki iseloomustavad, kinnitavad, et Kreeka on kõrge arengutasemega. Nii sündimus- kui ka suremuskordaja on madal ning lapsi on naise kohta alla kahe, mis on iseloomulikud arenenud riigile. Imikusuremus on madal ja keskmine eluiga kõrge. Imikusuremus 4,9 Sündimus 9 Suremus 10,8 Lapsi naise kohta 1,4 Keskmine eluiga 80 aastat Kulutused tervishoiule 7,4 % SKPst Kirjaoskus 96 % Inimarengu indeks 0,861 Kuuluvus riikide rühma inforiik Tabel 2: Kreeka arengunäitajad
mehed 75,55 a. (kõrge eluiga) naised 81,44 a. (kõrge eluiga) Laste surma määr sündimise ajal: 4.37 surma/1,000 sünni kohta 1.65 lapse sündi /naise kohta Rahvuslik koosseis : Hollandlased 91%, Türklased ja teised 9% Üle 15 aastastest oskab lugeda ja kirjutada 99% Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Rahvastikupüramiid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 7.Linnastumine 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
Riigi arengutase SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta Suremus: 9 inimest 1000 elanikku kohta Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat Kirjaoskus(N/M): 92%/84% Hõive põllumajanduses: 1,4% Hõive tööstuses: 26,5% Hõive teenindussektoris: 72% Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka. Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud
4 Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
............................................................15 5.3.1 Rahvastiku moodustumine...............................................................................................15 5.3.2 Kas rahvastik vananeb.....................................................................................................15 5.3.3 Meeste ja naiste eluiga.....................................................................................................15 5.3.4 Sündimus ja suremus.......................................................................................................15 6. Energiamajandus (Lisa 5)...............................................................................................................16 6.1 Energiavarade kaart.................................................................................................................16 6.2 Energiavarade eksport ja inport..........................................................................
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 12 Vanuse struktuur: 0-14 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/naissoost 732,773) 15-64 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242) 65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464) · Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83) · Sündimus 9,91 · Suremus 10,61 · Imikusuremus 3,47 · Laste arv (naiste kohta) 1,66 Demograafilise ülemineku etapilt on Rootsi kaasaegne rahvastiku tüüp. St ,et riigis on madal sündimus aga ka madal suremus.Rahvaarvu kasv on väga aegalne.Rootsi Kuningriigis on vananev rahvastik.Laste tähtsus väheneb ning vanurite osakaal on suur (20- 25%).Kõige rohkem on riigis tööealisi inimesi.Meeste ja naiste kesmine eluiga on suhtlemiselt kõrge
Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1.4 Imiku suremus Imiku suremus on Jaapanis 3,88%o. See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. 2.1.5 Laste arv (naise kohta): Jaapanis on laste arv keskmiselt naise kohta 1,41%o
htm Rahvastik vananeb, sest töölisealiste osakaal, kes hakkavad kuuluma vanemaealiste alla on suurem, kui noorte, kes vanemaks saades peaksid hakkama järglasi saama. Nii on tulevikus vanemaid inimesi rohkem, kui noori, kes juurde sünniksid. Keskmine eluiga on 78,7 aastat. Meestel 75,3 ja naistel 81,6 aastat. See on kõrge, kui võrrelda, et maailmas on keskmine eluiga meestel 64,52 aastat ja naistel 68,76 aastat. Sündimus näit riigis on 9,76 sündi/1000 elaniku kohta. Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema
Populatisioon Aastakeskmine 33,213 29,691 32,386 35,100 37,559 populatsioon(tuhandetes) Kasvu protsent 0.8 12 0,8 0,8 0,6 Sündimus Sünde naise kohta 1,6 1,7 1,6 1,6 1,6 Umbkaudne sündimuse 10 13 10 10 10 hinnang Sünde (tuhandetes) 342 378 337 361 366 Suremus Keskmine eluiga 81 78 81 82 83 Imiku suremus(tuhande 6 5 5 4 sünni kohta) 5 Alla viieaastaste suremus(tuhande sünni 6 7 6 5 5 kohta) Umbkaudne hinnang suremusele 8 7 7 8 10 Surmajuhtumeid(tuhandetes) 253 211 233 296 362 Migratsioon
Alla 15- aastaste osatähtsus on 20,7 %, 15-65 aastaseid 66,5% ning üle 65- aastaseid 12,8%. Kõige enam ongi tööealisi inimesi. Alla 15- aastaseid lapsi on rohkem kui vanureid. Mõnes kohas on ka tühimikud. Need olid põhjustatud 1980ndate suurest majanduskriisist, mis oli omakorda põhjustatud naftakriisist. Uus- Meremaa kuulub demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest tööealisi on üle poole riigi elanikkonnast, lapsi alla 25%. Suremus jääb 10 piiridesse. 6.Energiamajandus Vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule ja rohketele loodusressurssidele, on Uus- Meremaa puhas energia sissevedaja. Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta, pisut vähem kui OECD keskmine 4,67. Uus-Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. [6]
Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Geograafia Entsüklopeedia lk 224 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 6 Loodusvarad: Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad
inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu: · Rahvaarvu kasv 2006- 2050: 14% · Sündimus: 12 4 · Suremus: 10 · Imikusuremus: 5,1 · Keskmine eluiga (N/M): 81/76 · Kirjaoskus: 99.0% · SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 31800 · Põllumajanduse % SKTst: 1,0 · Tööstuse % SKTst: 25,6 · Teeninduse % SKTst: 73,2 · Haritav maa: 23% Suurbritannia kuulub arengutasemelt inforiikide hulka, sest 20. sajandi lõpul, tööstuse
ning siis taas suuremat langust. VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS AASTAST 2005 Vanuse struktuur: 014 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/naissoost 732,773) 1564 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242) 65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464) 1. Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83) 2. Sündimus 9,91 3. Suremus 10,61 4. Imikusuremus 3,47 5. Laste arv (naiste kohta) 1,66 Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa (pilt) ARENGUTASE Rootsi on kõrgelt arenenud maa. Majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstuse põhirõhk on masina ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrgekvaliteedilist terast.
annaabi.ee 
