Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lihtmehhanismid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võimendi, lihtmehhanismid, ajam, hüdroajam, kogutöö, kaldpind, plokk, toel, ristlõik, mehhanika, kuldreegel, ühegi, vedelikule, silindrist, kolvid, vedelikus, kehaks, kasuteguri· Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil. · Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega. · Soodus soojusreziim. · Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu. · elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega. Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele;
Mahtfiltrid. Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 14) Hüdrovõimendi põhimõtteline ehitus ja töötamise põhimõte, tema kasutamise valdkonnad. Seadmelt saadava võimenduse suurust piiravad asjaolud. Tema töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk kandub igas suunas võrdse jõuga. Põhimõtteliselt koosneb võimendi kahest erineva läbimõõduga omavahel ühendatud silindrist. Silindrites paiknevad kolvid. Kui väiksemale kolvile, mille pindala on A1 m2, rakendada jõud F1 N, siis tekitatakse vedelikus hüdrostaatiline rõhk: p =F1/A1 (Pa). Rõhk kandub teise silindrisse ja avaldab seal olevale kolvile, mille pindala on A2, jõudu: F2 = pA2 =A2F1/A1 (N). silindri pindala ja suurendades samal ajal piiramatult suurema silindri pindala võiksime saada väga suuri võimendusi.
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuh
Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel mehaaniline energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Elastselt deformeerunud kehad omavad potensiaalset energiat. ΔE = A Kang on paindumatu varras. Kang pöörleb ümber oma toetuspunkti O. Jõu mõjupunkt on rakenduspunkt. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vaheline kaugus on jõuõlg või kangi õlg. Jõu pöörava jõu ühikuks on 1N*m (üks njuutonmeeter). Kangi tasakaalu reegel: F1*d1=F2*d2. Plokk on üks või mitu ühisele teljele asetatud kettad. Tali koosneb kahest plokist. On liikumatu ja liikuv plokk. Liikumatut plokki kasutatakse jõu suuna muutmiseks, liikuvat jõu suuruse muutmiseks. Nii liikumatu kui ka liikuv plokk on lihtmehanismid. Lihtmehanismidega töös ei võida, nii palju kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Pööra moodustavad vänt ja võll. Vända raadius on võlli omast suurem. Hammasratasülekannet kasutatakse kellades, kettülekannet jalgratastes
* Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. * Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. * Kasulik töö on töö, mida tehakse lihtmehhanismita. * Kogutöö on töö, mida tehakse lihtmehhanismiga. * Kasuliku töö ja kogutöö suhe on kasutegur. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö * Kasuteguri tähis (eeta), kasulik töö Akas ja kogutöö A. = Akas / A * Kogutöö on alati kasulikust tööst suurem, sest osa tööst kulub hõõrdejõu ületamiseks. Elektriõpetus: * Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha hõõrumisel tekkinud omadust tõmmata enda poole teisi kehasid. * Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud keha on keha, millel on elektrilaeng. * Elektrilaeng on füüsikaline suurus. * Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kehad.
1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v�
48. Sõnasta KANGI TASAKAALU TINGIMUS! Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55
· Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, s
Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90°: kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. 20. Mehaanika kuldreegel Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes. A F s const - Võites jõus, kaotate teepikkuses. [2] See reegel kehtib lihtmehhanismide kohta nagu kang, plokk, kaldpind ja teised. Kõige lihtsam on mehaanika kuldreeglit mõista kangi näitel. Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited: 15 [2] 21. Võimsus
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usul
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus
Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja tekitab elektrivool või spinni omavad aineosakesed. Spinn kirjeldab osakese oma magnetvälja, mis tuleneb osakese pöörlemisest. Masin on seade , mis muundab energiat tööks. Masinad koosnevad energiamuundurist ja mehhanismidest. Mehhanism on kehade süsteem, mis muudab ühe keha liikumise teise keha liikumiseks. Kõik masinad kasutavad kuut mehhanismi, mida tuntakse juba mitu tuhat aastat. Need on : kang, pöör, plokk , kaldpind , kiil ja kruvi . Mass on keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Massi ja energia ekvivalentsus tähendab, et mass ja energia on samaväärsed, üks võib teiseks üle minna vastavalt seosele E = mc2. Massidefekt m on vabade nukleonide masside summa ja neist koosneva tuuma massi vahe. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const.
Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26
Paigalda ratas rummule. Õige reguleerimise korral peab rattarumm pöörlema vabalt, ilma takistuseta ja ei tohi loksuda. Reguleerimise õigsust kontrollitakse sõidukatsel rattarummu kuumenemise järgi. Kui hoida kätt rummul, siis ei tohi rumm kätt kõrvetada. Kui rumm on tuline, tuleb kroonmutrit lõdvendada 1/12 pööret ja splintida mutter eelmise avaga 90° risti olevast avast. Pidurid Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1. kihil kun
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
tööks. Lihtmehhanismi abil tehtud tööd nimetatakse kogu tööks. Kogu töö on alati suurem kasulikust tööst, sest sellele lisandub töö, mis kulub takistusjõududele ja mehhanismi enda raskuse tõstmisele. Iga masinat, mille abil tööd tehakse iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, millise osa kogu tööst, moodustab kasulik töö protsentides. Valem: on kasulik ja on kogu töö (1J). ● Nimeta lihtmehhanisme. ● Mida lihtmehhanismid võimaldavad? ● Millist tööd nimetatakse kasulikuks, millist kogu tööks? ● Mida väljendab mehhanismi kasutegur? 13 tund: Praktiline töö kaldpinna kasuteguri määramisele. 14 tund: IV kontrolltöö teoreetilistele küsimustele 11. ja 13. tunnis õpitud teemadel ning valemite rakendamise oskusel ülesannete lahendamisel. (Vaata märgitud küsimusi ja õpi nende järgi) Füüsika üldprintsiibid.
kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide või
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal vedeliku kaalu ja
1. Ainepunkti kinemaatika a. Ainepunkti kiirus b. Ainepunkti kiirendus c. Ringliikumine. Nurkkiirus ja –kiirendus d. Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom e. Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine A)Ainepunkti kiirus Kõige lihtsam mehaaniline liikumine on ainepunkti liikumine. Mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Kas lihtsustus on õigustatud või mitte, see oleneb liikumisülesandest. Näiteks Maad võib liikumisel ümber Päikese vaadelda ainepunktina, kuid pöörlemisel ümber oma telje mitte. B)Ainepunkti kiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust. Sellest definitsioonist järgneb, et kiirendus arvutud analoogiliselt kiirusega – tuletise abil. Kiiruse puhul � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ leidsime tuletise kohavektorist aja järgi ja saime selle muutumise kiiruse ehk lihtsalt kiiruse. Võttes tuletise kiirusest, saame kiiruse muutumise kiiruse � = lim ∆�→0 �
.. 0,98 2) hüdrauline kasutegur arvestab survekadu pumbas htp . h = H / (H + htp) = H / Hteor. ; Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele. 3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele : m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus ,mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 4. Täiskasutegur = v + h + m , ehk = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides =0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus
Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) ja imaginaar-osast (reaalar
regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur. Sidurite karakteristikud, siduri poolt ülekantav suurim pöördemoment, siduri varutegur. (1) lk. 267. Siduri ülesandeks on lahutada mootor jõuülekandest lühikeseks ajaks, samuti võimaldab sidur sujuvalt liikuma hakkamist. Tema kaudu saab käivituse jõuvõtuvõlli sõltumatu ajam. Siduri veetavaks osaks on ketas, mis on mõlemalt poolt kaetud friktsioonkatetega. Ta on samaaegselt ühendatud siduri veetava võlliga, mis siseneb käigukasti, olles seal samaaegselt käigukasti vedavaks võlliks (Joonis 26). Joonis 26. Sidur. Veetav ketas surutakse vastu hooratast surveplaadi ehk ketta abil, mis saab oma survejõu surveketta ja siduri korpuse vahel olevatelt kokkusurutud vedrudelt. Sellist sidurit nimetatakse alaliselt sidestatud siduriks
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide või nende kohavektorite
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
hõõrdele . Pumba konstantsel rõhul (p=const = 200) pöörete arvu suurenemisega mehaaniline kasutegur väheneb, sest vooluhulga suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja sellega rõhukaod; Pumba konstantsetel pööretel (n = const = 1500 min-1) rõhu tõusuga mehaaniline kasutegur suureneb, sest ülekantava võimsuse suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu. m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus , mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 Täiskasutegur = v h m , ehk 10 = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides = 0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus
annaabi.ee 
