Veri on ka Vedel kude Varuained sidekude Säilitamise koht Kaitse Lihaskoe alatüübid ja nende iseloomustus: Silelihas Vöötlihas Südamelihas (myocardium) Ei ole vöödiline Vöödilised Vöödiline Elundite seintes Luude küljes asub ainult südames Tahtele ei allu Tahtele alluvad ei allu tahtele Sidekoe alatüübid ja nende iseloomustus Luu ja kõhrkude Rasvkude Veri
JÄSEMETELUUD 1) Käeluud-õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud 2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas,
väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend. Lihase pingsus ehk lihase toonus tähendab lihases pidevalt säilitatavat nõrka kontraktsiooni. Kui lihasesse suunduv närv katkeb, kaob ka lihase toonus. Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase. Keskmine pakslihas Tõstab jalga ja sirutab põlve. Kõhu sirglihas Kallutab keha ette Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine
lülisammast. Aitavad painutada lülisammast. Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja
(kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)?
-Põhjenda: 1) Lihase optimaalne venitus suurendab järgnevat kontraktsiooni jõudu: sest ... 2) Lihase ülemäärase venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime: sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns
IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI. Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki) VII. Ainuliigeselised, kaheliigesed ja mitmeliigeselised lihased. · Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. · Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks e aponeuroosideks. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised Lihaste abiseadeldised sidekirmed, sünoviaalpaunad ja kõõlusetuped, plokid, seesamluud. · Sidekirmeks ehk fastiaks nim kiulisest sidekoest kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Need ei
Pea rihmlihas Oimuluu Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele nibujätke kallutamine ning pööramine Kaela rihmlihas Esimene kaelalüli Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine Suur rinnalihas / Sisemine algab Kinnitub Langetab musculus rinna, rangluu ja kõõlusega ülestõstetud pectoralis major viimaste roiete õlavarreluu käsivart, liigutab esiküljelt suurköbrukese õlga ettepoole harjale kumerdades selga, tõstab rinnaõõnt,
57. Lihase ehitus: kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
ogajätke kuklatagune joon, oimuluu pööramine nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor)
igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket · Lihaskude selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, tänu sellele saame liikuda, jaguneb : Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele) Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad · Tugi-liikumiselundkond moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab, kaitseb ja võimaldab liikuda
närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.(lampjalgsus-võlvid on lamedad) 57. Vöötlihaskiu ehitus Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil
Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. a) Käävjas lihas. b) Kakspealiohas (kolmpealihas) - mõnedel lihastel on kaks (kolm) pead. c) Kakskõhtlihas - lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks. d) Kahelisulgjas lihas - lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga all. e) Ühelisulgjas lihas - lihaskiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki. f) Kõõlusviirgudega lihas
Nt deltalihasKontsentriline lihastöö auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest, seetõttu lihas lüheneb ja luukangid lähenevad üksteisele. lihas lüheneb. Nt 22.LIHASE LÕDVESTUSE FUNKTSIONAALNE SELGITUSLihaskontraktsiooni vastand on lõõgastus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. 23.LIHASE LÕDVESTUSE TÄHTSUS Lõdvestus on lihastiku ja närvisüsteemi selline seisund, millal tahtele alluvad lihased on pingele võimalikult vabad. Lihaskontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud närvisüsteemi pidurdusprotsessist. Lihaste lõõgastusseisundis saab KNS minimaalselt signaale lihastes lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihaste lõdvestus ja NS erutusseisundi seos võimaldab mõjutada emotsioone
Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. · Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks
ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist
ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges:
energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges:
8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim
8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim
57. Lihase ehitus: kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased kehaõõnte seintes. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud - Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja -Roteerivad: kõhu sisemine ja välimine põikilihas 5) Nimmelülide vaheliigesed: -Frontaaltelg: painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas koos. Sirutavad: lülisambasirgestaja -Sagitaaltelg: kallutavad ühepoolsel tegevusel: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas, lülisambasirgestaja. -Lülisambale toimivate lihaste innervatsioon (varustatus närvidega):
Välimised roietevahelihased Roide alumiselt servalt Naaberroiete ülemisele Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o servale sissehingamisest. Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3.-5. Roidelt Abaluu kaarnajätkele Toob õlavöödet ette-alla Suur rinnalihas Rangluult, rinnakult, kõhu õlavarreluu Olavarre etteviimine sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim
Välimised roietevahelihased Roide alumiselt servalt Naaberroiete ülemisele Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o servale sissehingamisest. Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3.-5. Roidelt Abaluu kaarnajätkele Toob õlavöödet ette-alla Suur rinnalihas Rangluult, rinnakult, kõhu õlavarreluu Olavarre etteviimine sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim
*ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel. *Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti- ehk vöötlihased, südamelihased ja silelihased. *SKELETILIHASTE talitus allub inimese tahtele, nad võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda või lõdvestuda.- neid on ka inimese kehas ka kõige rohkem. *Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastupidi toimivate paaridena: ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub. *Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt. *SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu.
ristijätkel turjajoonel painutab pead ristijätkel suunas samale küljele Pindmised rinna lihased Väike rinnalihas Suur rinnalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. pectoralis Rangluu Õlavarreluu Langetab m. pectoralis III-V roide Abaluu Langetab major mediaalne suureköbruke tõstetud minor keha ees- kaarnajätke õlavöödet,
Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna elundit (näiteks aju). Lihased võimaldavad kogu elundkonna ja selle osade liigutamist.
ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Lihaskiudud ümbritseb endomüüsium, lihaskiu kimpu perimüüsium ja kogu lihast epimüüsium. 59) Nimeta lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased kehaõõnte seintes. 60) Nimeta Lihaste abiseadeldised Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed – (rindkere-nimme sidekirme) need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – (põlve liigese sünoviaalpaun) esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus "rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest: Lihaseid võib jaotada välisehituse järgi (nagu luidki): pikad (jäsemetel ja kaelal), lühikesed (lülisamba ümber jne.) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.). Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus "musculus" tähendab "hiireke" ja sel eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB
hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ 18 KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed – need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? 19 Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise
Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2. Romblihas rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale. 3. Seljalailihas kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
