Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Allar Martson Heintaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed
loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda. Taimehaigused põhjustavad olulist saagikadu. Mahetootmine Eestis 1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine. 1997.a. võeti vastu esimene Mahepõllumajanduse seadus. 2001.a. algas riiklik kontrollsüsteem. Alates 2004. a. 1
Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes
Eluslooduse süsteem 1. Elusorganismide süsteem Elusorganismide grupeerimine sarnasuse alusel Süstemaatika Elusorganismide grupeerimisega seotud teadus 2. Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem. 3. Liik perekond sugukond selts klass hõimkond riik 4. Ladina keeles nimetatakse liik kahe sõnaga, esimene sõna näitab perekonda ja teine liiginimetust. 5. Sugukondades on loomariigis nimetuse lõpus lased(Põualibliklased) ja taimeriigis lised (Liblikõielised). Seltsides on loomariigis lised(Liblikalised) ja taimeriigis laadsed(Oalaadsed). 6. Organismide grupeerimine nimetuste järgi ei anna ülevaadet nende tunnuste kohta.
Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograafia põhikoolile.
Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes. Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine - ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid:
oder raps 104 0 5,5 79,3 71,7 0,0 oder rukis 22 0 7,1 199,0 131,0 4010,0 oder rukis 93 0 5,6 80,0 156,0 0,0 raps nisu 94 0 6,4 134,0 136,0 1400,0 oder nisu 25 0 6,1 113,8 119,5 1002,5 heintaimed, liblikõielised talinisu ja kõrrelised 62 0 5,9 63,0 187,8 0,0 oder talinisu 65 0 6,0 150,0 224,9 154,3 heintaimed, liblikõielised talinisu ja kõrrelised 88 0 5,6 12,0 75,0 0,0 talinisu oder/hein 86 0 5,4 31,2 101,3 96,4 talinisu oder/hein 86 0 5,4 31,2 101,3 96,4
lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik
Tikkimine ja tikandid TKHK 2016 RT16: Kaisa-Mai, Kristiina, Mart Tikandite ajalugu https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery -info siin aga ma ei jaksa tõlkida 1.Masintikandid 2. Helmestikandid Miniatuursetest lillekestest massiivsete ja luksuslike töödeni 3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullil...
Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim.
225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8. Võõrliigid tuuakse sisse: · kogemata laevade, autode, rongidega (lõhnav kummel) · tahtlikult - on uusi liike sisse toodud selleks, et suurendad põllu, metsa ja aia metsakultuuride valikut
Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine. Sõnajalgtaimede jagunemine (kuna me ei olnud seda kirjutanud ennem kirjutan siia sulle ka) 1) sõnajalgtaimed 2) kollad 3) osjad 5. Paljasseemnetaimed, tunnused ja jagunemine. 6. Õistaimede põhitunnused. 7. Taimede kasutamine. 8. Mõisted bioimeasioon- võõrliikide sissetungimine alale kus ta looduslikult ei kasva paljasseemnetaim- ma ei tea seda
happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed. Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides
Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp läikivad. Paljunemisviis: eostega Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal. Nimetus: Punane ristik Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal, juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Vars: 20...70 cm pikkused, tõusvad
Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Riisitaimed kasvatatakse kõigepealt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse, et tõrjuda umbrohtusid ja kobestada mulda. Riisitaimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata. Peale saagikoristust istutatakse põllule uuesti teraviljad või liblikõielised taimed, mis küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse Kasutamine Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegusi. Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on pruun riis, millelt on eemaldatud
"Eesti metsades elavad loomad" Valgejänes Presentatsioonist te saite teada: · Missugune on valgejänes? · Mida ta sööb? · Kus ta elab? · Tema eluviis? Valgejänes on- imetaja · Valgejänes on jänese perekonda kuuluv loom. · Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel. Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Selle valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. · Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni ...
kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielised kultuurid. Tuleks jälgida, et samalaadsed (samade haiguste ja kahjustajatega) kultuurid asetseksid teineteisest vähemalt 500 m kaugusel harimine sobival viisil ja optimaalsel ajal looduslike väetiste kasutamine optimaalsel määral bioloogilise aktiivsuse soodustamine piisava koguse orgaanilise ainega mulla rikastamine saagikuse vähenemise mahepõllu muutumise tavaliseks põlluks viljakuse vähenemise Mahepõllu osakaal kogu põllumaast on
organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega
*VASTAND: evolutsiooniline regress ehk taandareng nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks 2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline) *VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents erinevat päritolu liikide sarnastumine elukeskkonna tõttu (nt kalad->imetajad, vaal: vaala ja kala voolujooneline keha). Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3
Nende sõlmede kohalt ja varretipust kasvab kõrs pikemaks. Niidutaimedest on suurem on suurem osa just kõrrelised. Niitudel kasvab mitmesuguseid liblikõielisi. Nii nimetatakse taimederühma, mille õis meenutab kokkupandud tiibadega liblikat. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid, kes teevad taimedega koostööd. Need bakterid püüavad õhust kinni taimedele olulist toitainet lämmastikku ja teevad selle liblikõielistele kättesaadavaks. Kui liblikõielised surevad ja lagunevad, läheb neisse kogunenud lämmastik mulda. Siis saavad seda kasutada ka teised taimed. Taimelt saavad bakterid vastu aga suhkruid. Loomulikult kasvab niitudel veel rohkem taimi kui ainult kõrrelised ja liblikõielised. Kahelehine käokeel Kahelehine käokeel on levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, kuid ka Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Euroopas ulatub ka polaarjoonest põhja poole. Kahelehine
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
· Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e. suvikõrvits, arbuus · Tatralised- Rabarber, hapu oblikas Elukestvuse järgi jaotatakse Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood. - Kõrvitsalised, maavitsalised, salat, redis, liblikõielised Kaheaastateks-mille seemnete külvist uute valmimiseni kulub kaks vegetatsiooniperioodi. - Kapsas, porgand, kaalikas, sibul Mitmeaastased e. püsiköögiviljad- mis püsivad samal kasvukohal eluvõimelisena ja annavad saaki 5-10 aastat järjest. - Rabarber, piparmünt, talisibul, spargel, mädarõigas Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse: · Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas)
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke
väljakantud peeneteralise materjali laialijaotus kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. 4. Kõrbete tüübid Kõrbesid liigitatakse pinnakatte järgi. Gobi kõrb on maailma suurim lössikõrb, mis tähendab, et ta on enamasti kaetud peeneteralise tolm- ja liivsavi ning jõesetetega. 5. Taimestik Kevadeti kõrbete kohta üsna lopsakas taimestik, sealhulgas liblikõielised ja magunalised. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja vaid kagu-osa on täielikult kuiv. Taimede lehed on väikesed nahkjad, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega;
Vask soodustab fotosünteesi protsessi, suurendades klorofüllisisaldust. Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks positiivseks pooleks on ka taimede hingamise stimuleerimine. Taimede ja söötade vasesisaldus on sõltuvuses vase varudest mullas.Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus.
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2
Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline
talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsio...
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise po...
Seemne põhiosa moodustab säilituskude. Iduleht vahendab toitainete kulgemist säilituskoest idusse seemne idanemisel . (Seeme kestade eemaldamisel ei jagune) Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa- lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.)
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähes...
.10 %. Piimakarja proteiini tarbe rahuldamiseks peab sööda kuivaine keskmine toorproteiini sisaldus olema vähemalt 14%. Liiga suur lämmastiku sisaldus ei ole ka hea, siis võib esineda rohkesti mitte valgulisi lämmastiku ühendeid (nt. NO2 ja NO3). 0,2 % on juba toksiline, sisaldus ei tohiks olla 0,07 %.Ei tohi märkamata jätta Liblikõieliste poolt seotavat lämmastikku. Meie kliima tingimustest koguvad liblikõielised heintaimed oma juurtel olevate mügarbakterite abil aastas ha kohta 90...170 kg lämmastikku. Kogus mida liblikõielised seovad sõltub nende osatähtsusest rohukamaras, temperatuuris, niiskus oludes, heintaime liigist ja ka sordist. Kõrreliste ja ristikute niidetavatel rohumaadel esimesel- teisel kasutus aastal lämmastikku ei anta. Kui lämmastiku osatähtsus langeb alla 50- 60% siis on vaja anda 30-40 kg lämmastikku ha - le
- kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - Ladina-Ameerikas(banaan, kohvipuu), Kagu-Aasias(Õlipalm,Banaan), Aafrikas(Kakao), Vahemeremaades(oliivid) Aiandid, köögiviljakasvatus – kapitalimahukas, palju tööjõudu, linnalähedane. Mahepõllumajandus- Taastuvatel loodusvaradel põhinev keskkonnasõbralik toidutootmine. Ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid Väetamine: liblikõielised kultuurid Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim Taimekaitse: Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine, haiguskindlad sordid, kasulike putukate soodustamine. Veekogude euktofeerumine Mahetootmine Tavatootmine Orgaanilised väetised Sünteetilised mineraalväetised Ennetav taimekaitse(multšimine Sünteetilised taimekaitsevahendid
juhtiva banaanisektori ekspordiriikidest 2006 aastal (Ecuador, Costa Rica, Kolumbia ja Filipiinid) moodustas Ecuador üksi ligi 30% maailma banaanisektori ekspordis Pilt 3. Ecuadori orgaanilisebanaani eksport (tonnides ) aastal 2002 Metsandus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Ecuadoris asub umbes 12, 000, 000 Ha Amazonase vihmametsa. Peamised esindatud puuliigid on kaneel, kapokipuu, jacaranda-puu ja mõningad liblikõielised puud. Peamiste jõgede settetasandid on koduks paljudele palmipuu liikidele. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde. Liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Peamiseks
1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest.. 4) Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline pH 7-neutraalne pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
atmosfääri Õhulämmastikku elutusse vahel suudavad siduda Fosfor ringleb CO2 satub mikroorganismid(mügarb kivimite(kõige atmosfääri akter) enam), hingamise, lämmastikväetised, organismide, kõdunemise liblikõielised, mulla ja vee ja põlemise sisepõlemismootorid vahel tulemusena Nitraadid Vooluvesi Tootjad veekogudes(taimestiku uhub fosfori seovad CO2- vohamine) maakoorest te ja välja ja valmistavad muudab
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm. Talvitumise edukus sõltub suurel määralsordist, külviajast,
Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu
Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed) Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine. Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul.
teguriteks. S.h inimtegevus ehk antropogeenne tegur. Mis on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Sümbioosis elavaid liike nim. Sümbioosideks. N: Osad taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juures ja seene hüüfie läbipõimumisel mükoriisa. Liblikaõielised on sümbioosis mügarbakteritega-Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, mida liblikõielised muidu ei saaks. Bakterid ise saavad taimede juurtest orgaanilisi aineid. Kommensalism - Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Milles seisneb organismidevaheline konkurents? Üht liiki organimid vajavad eluks samu ressursse (toit, elupaigad, emasloomad) ja seda ei pruugi kõigile jätkuda. Konkurents sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut.
· Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks · Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis-, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid Külvikorra Tunnused kestus on 5-7 aastat · kultuuride mitmekesisus · üksteise järele paigutatakse erinevate omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid · külvikorras peavad olema liblikõielised taimed · külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi · kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) · külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi · kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure Liigid Stabiilsed Ebastabiilsed Üksikpõllu külvikord 45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused -Jaotada külvikord lülideks
Mechlich-1(3). Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N- testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
