Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria Libisevate filamentide teooria seletab lihaskontraktsioonimehhanismi. See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu
hakkamist takistab takistab seisuhõõrdejõud. seisuhõõrdejõud. Vastastiku Vastastiku libisevate libisevate pindade pindade korral korral esineb esineb liugehõõrdejõud. liugehõõrdejõud. Vedelikhõõrdum Kuivhõõrdumine
heeliksi, kusjuures iga tropomüosiini dimeer interakteerub aktiini kuue järjestikuse monomeeriga. Troponiin T seostub tropomüosiinile "pea-saba" põhimõttel. Paksude filamentide struktuur: Müosiin - 2 rasket (230 kD), 4 kerget (2 paari erinevaid 20 kD ahelaid) ahelat. Raskete ahelate "peadel" on ATPaasi aktiivsus 2 ning lihaskontraktsioonid toimuvad hüdrolüüsi arvel. 4.) Sarkomeeri funktsioneerimise alused. Aktomüosiini kompleks. Libisevate filamentide mudel ja ATP roll aktomüosiini kompleksi töös. Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t- tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu. Signaal läbib triaadi hargmikku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise sarkomeerist. Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi sarkomeeri. Aktomüosiini kompleks: vt. slaid 27
isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid
riputusvahendit. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjud. Keha on kaaluta olekus, kui ta ei mjuta alust vi riputusvahendit. Kui keha liigub htlaselt a=0, siis P=mg Kui kiirendus on les, siis P=mg+ma Kui kiirendus on alla, siis P=mg-ma Kui keha liigub vabalangemise kiirendusega a=g (vabalangemine), siis P=mg-mg=0 Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse niisugust kiirust, mis tuleb kehale anda, et ta jks Maa mber ringorbiidile tiirlema (7,9 km/s). Millest sltub hrdeju suurus? 1. Libisevate pindade materjalist 2. Pinna ttluse kvaliteedist 3. Pinna puhtusest 4. Mrdeainest 13. Kuidas arvutatakse liugehrdejudu (lisada valem)? F = hrdejud, = hrdetegur, N = toereaktsioon (N) Fh = N gt2 h= ---- l = v0 t 2
Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Hõõrdejõudu saab ka vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli/määret. Vedelik vähendab kokkupuutuvate konaruste arvu. Veel liughõõrdejõust: Hõõrdejõud sõltub erinevatest teguritest: rõhumisjõust, pindade töötlusest ning kehade materjalist. Liughõõrdejõudu saab muuta muutes: pindade kokkusurvet, pindade karedust ning pindade materjale.
Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" Eesti euroopastumine libisevate piiridega Euroopas seisukohale, et muutunud on "Euroopa" tavatähendus. Üheskoos Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Seda seisukohta rõhutavad Viimastel aastatel on mõned Euroopa ühiskonna silmapaistvamad uurijad jõudnud oma põhjalikus Euroopa tulevikule pühendatud raamatus Ulrich Beck ja Edgar Grande. Beck ja Grande peavad ühise Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist
hakkavad liigutama ülekandeainet sisaldavat põiekest närviraku membraani suunas. Eksotsütoosil vabanevad ülekandeaine osakesed(n: atsetüülkoliin) sünapsipilusse, ühinevad lihasraku membraanil oleva kanali ehk integraalvalguga, mille toimel kanal avaneb ja positiivsed NA ioonid sisenevad lihasrakku, mis on muutunud selle käigus vähem negatiivseks, ehk lihasraku membraan on depolariseerunud ja toimuda saab kontraktsioon Selgita libisevate filamentide teooriat (kontraktiilsed valgud, regulatoorsed valgud, sarkomeer, ioonid, energi vajadus) ja tee joonis (10p) Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Müosiinipea on seondunud aktiinimolekuliga. ATP-st saadud energia abil vabaneb müosiinipea aktiinifilamendist.
Eemaldab õlavart. Teostavad õlaliigeses retrofleksiooni: Teostab küünarliigeses painutust Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased Langetab õlavöödet: Osaleb kõhupressis Teostab retrofleksiooni puusaliigeses Teostavad painutust põlveliigeses Nimeta ja näita lihased mis ümbritsevad õndlaauku Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja nimeta ja näita noolega missugused lihased seda ümbritsevad. Kirjelda ja tee joonis libisevate filamentide teooria kohta! (10p) Neuromuskulaarne sünaps ja tee joonis (10p) Energia saamise viisid (10p)
Tõusule minnes samm lüheneb ja sageneb ning suusatõuge siirdub enam niiöelda enda alla. Hoomatav on aga käte osatähtsuse suurenemine. Tavatsetakse öelda, et suusataja liigub käte najal. See peab eriti paika siis, kui suusataja ei suuda suusaga õigesti tõugata või libiseb suusk tagasi. Viimasel juhul vajub samm pikaks ning hädast aitab välja vaid ülakeha ja käte jõul liikumine. Paaristõukeline sõiduviis Et libisevate suuskade edasitõukamine paaristõukel sõltub ülakeha ja käte rammust, tuleks iga tõuget hästi sooritada. Käte hooliigutus ette tekitab libisemiseks hea inertsmomendi ja annab samas kätele võimaluse lõdvestuda, et järgmiseks tõukeks valmis olla. Ette liikunud käed ei peaks kunagi õlavööst kõrgemale tõusma ja sagedasemate tõugete puhul ei liigugi need nii kõrgele. Koos käte etteviimisega liigub ette ka suusataja keharaskus ja ta tõuseb päkkadele.
Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148). Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks saamine
gravitatsioonijõud. Valem: g = 10 N/kg Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Seisuhõõrdejõud hõõrdejõud, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Hõõrdejõudu saab vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli. Vedelik täidab sügavamad lohud ja haakumine väheneb. Deformatsioon keha kuju muutmine Elastne keha keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Võib olla ka plastiline keha, kui kuju ei taastu. Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada. Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade
Vektorid. Vektorite liigitus Vektoriaalne suurus on selline suurus mis peale temale vastava arvu on iseloomustatid ka veel suunaga nt jõud, kiirus jne. Vektorit kuj. sirgjoone lõiguna mille pikkus valitud mõõtkava juures vastab vektori arvulisele väärtusele ja suund langeb ühte vektori suunaga. Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel Liigitus: vabad libisevad rakendatud Vabade vektorite rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevate vektorite rakenduspunkti võib ümber paigutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud vektorid on vektorid mille rakenduspunkt on kinnistatud. Tehted vektoritega kahe vektori liitmine a=a1+a2 mitme vektori liitmine a123=a12+a3=a1+a2+a3. Mitem vektori geom. summa võrdub nulliga kui vektorite hulknurga korral viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega Vektorite lahutamine c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga vektori a ja pos
Vektorid. Vektorite liigitus Vektoriaalne suurus on selline suurus mis peale temale vastava arvu on iseloomustatid ka veel suunaga nt jõud, kiirus jne. Vektorit kuj. sirgjoone lõiguna mille pikkus valitud mõõtkava juures vastab vektori arvulisele väärtusele ja suund langeb ühte vektori suunaga. Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel Liigitus: vabad libisevad rakendatud Vabade vektorite rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevate vektorite rakenduspunkti võib ümber paigutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud vektorid on vektorid mille rakenduspunkt on kinnistatud. Tehted vektoritega kahe vektori liitmine a=a1+a2 mitme vektori liitmine a123=a12+a3=a1+a2+a3. Mitem vektori geom. summa võrdub nulliga kui vektorite hulknurga korral viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega Vektorite lahutamine c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga vektori a ja pos
Kehade vastastikuse tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks. Raskusjõuks nim gravitatsioonijõudu, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha, mis asub taevakeha pinna lähedal. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Mida karedam on pind, seda suurem hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate kehade liuguma hakkamist takistav jõud on seisuhõõrdejõud. Vastastikku libisevate pindade korral esinev hõõrdejõud on liugehõõrdejõud (jaguneb omakorda kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas tekkinud jõudu nim elstsusjõuks. See on arvuliselt võrdne keha deformeeriva jõuga, suunalt aga vastupidine sellega.
59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed) 60) Lihastöö liigid kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö Lihase peamine funktsionaalne omadus kokkutõmme ehk lühenemine. Lihase kokkutõmme põhineb "libisevate niidikeste" teoorial, kus aktiinifilamendid liiguvad teineteisele lähemale ning toimub sarkomeeri kokkutõmme. Kontsentrilist lihastööd võib iseloomustada kui dünaamilist tööd. Staatiline lihastöö Lihased võivad rakendada pinget ehk sooritada tööd ka ilma liikumata. Muutub küll lihaspinge, kuid lihase pikkus seejuures ei muutu (isomeetriline kokkutõmme). Staatilise/isomeetrilise lihastöö korral toimub ristsillakeste t
Ratastoolilaud, erinevad hoorattad. Valikus istmelaiused 34 - 71cm, istme sügavused 38 - 60cm, seljatoe kõrgused 55 - 80cm. Kandevõime kuni 180kg. 1.4 Parapoodium. Abivahend võimaldab halvatud patsiendil iseseisvalt ringi liikuda. Parapoodiumi seljaosa toetab rindkere, nimme- ja ristluupiirkonda, toetatud on ka jalad vaagnast taldadeni. Keha optimaalne stabiliseerimine nii eest kui külgedelt. Pikad käetoed meenutavad karke, jalaplatvormid on libisevate rööbaste peal. Võimalik lisavarustus: põlvetoetuse raam, randmehoidjad, jalakiil, lisapadjad. 8 2. Invaabivahendid WC-sse ja vannituppa. Tualett ja pesemisruum. Tualetis käimine peab olema võimalikult kerge. Abiks on potikõrgendused ja käetoed kahel pool potti (käetugedega potikõrgendused). Kui uksest tualetipotini on palju maad, võiksid olla käetoed ka seintel
Samasihilisi vektoreid nimetatakse kollineaarseteks ja märgitakse sümboliga ||. Samasihilised vektorid võivad olla samasuunalised või vastassuunalised. · Kaks vektorit on võrdsed, kui neil on sama siht, suund ja võrdne pikkus. · Vabavektori puhul ei ole oluline, milline on alguspunkt. · Kui vektorite võrdsuse defininitsioonis nõutakse, et vektorid asuksid samal sirgel, oleksid sama suuna ja pikkusega, siis on tegemist libisevate vektoritega. · Kui võrduse tingimuse juurde kuulub ka ühise alguspunkti nõue, öeldakse, et tegemist on seotud vektoritega. 6.4 Vektori liitmine Olgu antud punkt A ja vektor a. Kujutame ette, et punkti A nihutatakse vektoriga a määratud sihis ja suunas vektori a pikkuse võrra. Selle tulemusena jõuab A punkti B, mida nüüd nimetatakse punkti A kujutiseks. Vektorit a, mis määrab täielikult nihke e lükke (sihi, suuna, pikkuse), nimetatakse lükkevektoriks
ajaliselt kohakuti esialgse rea elementidega. Paarisarvulise libisemissammu korral tuleb selle saavutamiseks lisaks keskmiste leidmisele nad tsentreerida. Libisemissammu pikkus valitakse sõltuvalt sellest, milliseid (millise perioodiga) muutusi rea liikmete väärtustest kõrvaldada püütakse. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisevate keskmiste korral on probleemiks see, et neid pole võimalik arvutada kõiki rea liikmeid arvestavatena. Majanduses kasutatakse juhtimisotsustuste tegemiseks vajalikel prognoosidel ka majandusteaduse meetodeid ning eksperthinnanguid. Praktiliselt kõik aegridade kirjeldamise meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist.
Kõige suurema kulumiskindlusega on kermised, volfram- , titaan- ja kroomkarbiidi baasil. Kermised on komposiitmaterjalid, mis valmistatakse pulbertehnoloogia teel. Kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta vaata ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2.. Paagutatud tribomaterjalid on pulbertehnoloogia teel saadud materjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide, antifriktsioon- ja friktsioon ning libisevate elektrikontaktide valmistamiseks. Käesolev loengukonspekt käsitleb paagutatud materjalide kulumist ja selle vastu võitlemist kolme enamat kahju põhjustava kulumisliigi - abrasiivse-erosiooni, abrasiiv- ja hõõrdekulumise tingimustes .Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas puudub. On näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta materjale veelgi kulumiskindlamaks.
vahendusel tegevuspotentsiaal põhjustab lihaskontraktsiooni. Osalevad : – Sarkolemm – Rist e. T torukesed – Lõpp-tsisternid – Sarkoplasmaatiline retiikulum – Ca2+ – Troponiin Motoorne üksus – närvirakk koos tema poolt varustatavate lihaskiududega. Liigutusi sooritavat lihased närvikiudude ja lihaskiudude suhe silmalihastel - 1/8 või 1/10, käsivarre lihastel – 1/600. Lihaskontraktsioon. Libisevate filamentide teooria – Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi nihkumisega (libisemisega) müosiini filamendi suhtes – Rist-sillakeste moodustumine aktiini ja müosiini filamentide vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest
Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine
lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas- ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADP-ks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas.
Ookeani keskahelikes toimub uue ookeanilise maakoore moodustumine tõmbepinge tingimustes. Piki normaalmurranguid langevaid maakooreplokkide tekivad riftiorundid mis vallandab maavärinaid Lisaks jaotub avanev ookeanipõhi piki ookeani keskahelikku üksikuteks eraldiseisvateks segmentiteks, mis liiguvad teineteisest sõltumatult piki segmentide vahele jäävaid nn. transformseid murrangud (nn. nihkemurrangud libisevate plokkide piiridel). Ookeani keskahelike piirkonnas toimuvad maavärinad on eranditult väga madalafookuselised. Madalafookuselised maavärinad esinevad ka piki tekkivaid normaalmurranguid kontinentaalsete riftiorundites (IdaAafrika); 2) Maavärinad põrkuvate e. kollideeruvade laamade piiridel. Maavärinad tekivad nii ookeanilise
liikumistegevuse korral koormuse õige jaotumise kehaosade vahel. Rühti ehk kehahoidu mõjutavad: kehapoolte sümmeetrilisus 2 8 agonist- ja antagonistlihaste tasakaalustatud areng liigeste liikuvuse ja jõu tasakaalustatud areng 38) Lihaskontraktsiooni libisevate filamentide teooria. Lihase mudel. Libisevate filamentide teooria kohaselt on lihase arendatud pinge otseselt proportsionaalne jämedate ja peente filamentide vastasmõjuga. Lihase kontraktsioon e lühenemine on müofibrillis(sama pikk kui lihaskiud) jadamisi ühendatud sakromeeride ( piirkond ühest Z vöödist järgmiseni) lühenemise resultaat. Lühenemisel libisevad peened aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente, millega
ajaliselt kohakuti esialgse rea elementidega. Paarisarvulise libisemissammu korral tuleb selle saavutamiseks lisaks keskmiste leidmisele nad tsentreerida. Libisemissammu pikkus valitakse sõltuvalt sellest, milliseid (millise perioodiga) muutusi rea liikmete väärtustest kõrvaldada püütakse. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisevate keskmiste korral on probleemiks see, et neid pole võimalik arvutada kõiki rea liikmeid arvestavatena. Majanduses kasutatakse juhtimisotsustuste tegemiseks vajalikel prognoosidel ka majandusteaduse meetodeid ning eksperthinnanguid. Praktiliselt kõik aegridade kirjeldamise meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument),
Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest. 19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid?
Plaadid ankurdatakse seinale kinnitatud püstvarraste või seina sisse kinnitatud ankrute külge. Püstvarraste kinnitamiseks müüritakse rõhtvuukidesse vastavad klambrid vahekaugusega püstsuunas 50 . . . 60 cm. Klambrid peavad asuma rangelt ühel vertikaaljoonel. Pärast seina põhimüüritise valmimist torgatakse klambrite väljaulatuvatest aasadest läbi püstvarras, mille külge ankurdatakse plaadid nn. libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . . . 60 cm. 17 Joonis 7.17 Plaatidega vooderdamine: a - siledate plaatide kinnitamine seina püstvarraste külge, b - klompfaktuuriga vuukidega laotavate plaatide kinnitamine seina püstvarda külge, c - plaatide ankurdamine seina sisse kinnitatud ankrutega, d - ankrud ja nende kinnitamine ettepuuritud auku mördiga,
vs -) lõikudest ja need piirkonnad interakteeruvad kõrvalasuva müosiini vastasmärgilise piirkonnaga, stabiliseerides sel moel filamenti. 196-jäägine korduvjärjestuste (7 x 28) ala omab samuti rolli filamentide pakkimisel ja stabiliseerimisel. LIISI KINK 47 BIOKEEMIA test I 4. Sarkomeeri aktomüosiini kompleks. Libisevate filamentide mudel, ATP roll kompleksi töös. Sarkomeeri struktuur Skeletilihase kontraktsiooni ,,libiseva filamendi" mudel Sarkomeer lüheneb H-tsooni ja I-riba kitsenemise tõttu (A-riba ei muutu). See tähendab, et paksud ja peened filamendid ei muuda oma pikkust, vaid libisevad kontraktsiooni käigus üksteise suhtes (peened tungivad paksude vahele). Skeleti lihase kontratsioonitsükkel Rist-seotuse tekkele (1) vastuseks
sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse
filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud
sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse
siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud
Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks • Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja piimhape • Aeroobne hingamine Vajab hapnikut ja lammutab glükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett. Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega. ATP allikad ja aeg Fosfokreatiin: lühiajaline pingutus, maksimaalse jõuga Anaeroobsed: keskmise kestvusega intensiivne pingutus Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus Libisevate filamentide teooria Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi libisemisega müosiini filamendi suhtes. See lühendab sakromeeri, ning sakromeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. titiin - stabiliseerib kontraktiilseid valke ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist peale venitust. 4 Lihaskontraktsioon eri tüüpi lihasrakkudes
7) raudteed vastavalt rööpapaari vahekaugusele; 8) üherealised ripp-raudteed; 9) puidust valmistatud rennid (mägedes); 10) köisteed, kasutatakse mäestike tingimustes (veojõuks vints). Veojõu energia allikateks võivad olla: a) aurumootorid; b) sisepõlemismootorid; c) elektrimootorid; d) raskuse jõud; e) elavveojõud. Liikuv koosseis oma omaduste järgi jaguneb veerevaks ja libisevaks. Esimeste hulka kuuluvad vankrid, autod, vagunid, vagonetid jne. Libisevate hulka kuuluvad reed, lohistid ja kõik veesõidukid. Metsatranspordi jagame veel: 1)mehhaniseeritud, 2) hobu- ja 3) ratsionaliseeritud metsatranspordiks. Viimase hulka kuuluvad jääteed, puitrööbasteed, kitsarööpmelised teed hobuveol ja materjalide vedu spetsiaalselt valmistatud puidu renne mööda. 30. Pinnasteed puiduveol ja nende ehitus. Pinnasteed ühendavad ladusid suuremate teedega. Eestis asuvast metsateede võrgust moodustavad pinnasteed suure osa. Pinnastee ehitus:
·Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga ·Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga Troponiini kompleksTropomüosiin G-aktiini molekul F-aktiin(peenike filament) ·Müosiini molekulil (d=16nm, pikkus ~160 nm) eristatakse saba ja pead. Viimasel on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATP aasne aktiivsus Libisevate niitide teooria (Huxley& Hanson,1954) ·Aktsioonipotentsiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu ·Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis (mediaatorikson ACh), mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat ·Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil ·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused
tootmine seisab. 68 Täht-kolmnurk käivitusel on küll käivitusmoment väiksem, aga kuna ventilaatori puhul suureneb moment pöörlemiskõveraga ruutvõrdeliselt, ei saavuta mootor tähtühenduses vajalikku momenti, et mootorit piisavalt kiirendada. Ümberlülituse hetkel tekkib aga suur voolutõuge ja seega ka pinge ülekandes, mis on tihti võrreldavad otsevõrkkäivitusega. Libisevate rihmade puhul võib see aga tõsta veelgi kõrgemale. Ainus võimalus libisemise vältimiseks on rihmad rohkem pingule tõmmata. I f Joonis 7.9. Täht-kolmnurk käivitamisel tekkiv vooluimpulss [12] Üheks võimalikuks viisiks vähendada käivitusmomenti on kasutada sujuvkäivitit mootori käivitamiseks
T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273) F-Faraday konstant z-iooni valents Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV. Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi vastavate mittereguleeritavate lekkekanalite, ioonide ebaühtlane jaotus mõlemal pool membraani, rakusiseste suurte anioonide olemasolust tekivad Gibbs-Donnani efektid ja Na+-K+-pump. Libisevate filamentide teooria (H.E.Huxley ja J.Hanson) – lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristisildade kohal, need kannavad ka ensüüm adenosiintrifosfataasi, mis kutsub esile ATP → ADP ja müofilamentide teineteise suhtes nihkumiseks vajaliku energia vabanemise. Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri. Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest
annaabi.ee 
