TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel. Praktiliselt ainsaks piiravaks tingimuseks on töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega arvestamine ja väikelaste vanemate ning töötajate esindajate eelistamine tööle jäämisel. Kui vana TLS keelustas alla 3-aastaste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS.........................................................................
Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine: - tagastamata laen summas 200 000 eurot, - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot, - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning - leppetrahv 10 000 eurot (võib eeldada arvestuse õigsust kõikide nõuete puhul, st sõltumata kooskõlast lisatud lepingudokumentidega). 1 Kuna OÜ Seep Holdingu majanduslik olukord oli halb, esitas OÜ Kilt Finants 10.08.2016 järgmised nõuded: käendajatelt Matilt ja Anna Laksult tagastamata laenu kokku summas 200 000 eurot (á 100 000), sissenõutavaks muutunud intressi 6000 eurot, viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning leppetrahvi 10 000 eurot ning e-kirjaga
1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik.
Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a. tarbijakäendusleping. Majandus- või kutsetegevuses võib garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii lõpeb, kui granatiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist, kui võlausaldajale makstakse vastav rahasumma. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma
majandustegevuses. Kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tseki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Rahalise kohustuse täitmisel posti teel loetakse kohustus täidetuks raha võlausaldajale väljamaksmisest alates. 18. Intress võlasuhtes prg 94 Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670
Käendamine. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Käsiraha. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Tööleping. 14 Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
majandustegevuses. Kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tseki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui võlausaldajal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni rahalise kohustuse täitmiseni võlgniku poolt ja ta on kohustuse täitmisena vastu võtnud käesoleva paragrahvi
eneses ei sätestata hilisemat tähtaega 3)käskkiri jõustub selle allakirjutamisel, kui käskkirjas ei ole teisiti ette nähtud. 7. Õigussuhe õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Ühiskondlik suhe, millele rakendatakse õigusnormi. Õigussuhte elemendid 1) subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) nt töötaja ja tööandja 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused seovad suhte objekte, nt tööandjal on õigus nõuda tööd ja kohustus maksta palka 3)objekt suunatud suhte subjektide huvi, mille tõttu neil on õigused ja kohustused, nt töö. 8. Õigussuhte subjektid võivad olla kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (isiku võime olla õigussuhtest osavõtja). 3
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
Lepingute liigitame: Ühekülgsed-ühele osapoolelel on kohustused ja teisel on õigused(garantii, käendus) Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon. (Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga). Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma. mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled
jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe
ülikool kahju hüvitama sõltumata asjaolust, kuidas üürilepingus rõivaste kasutamine sätestatud oli. Kui ülikool oleks sõlminud garantiilepingu asemel käenduslepingu, siis oleks ülikoolil õigus esitada ka vastuväiteid, näiteks et rõivad olid liiga haprast materjalist vms. Mõlemal juhul on ülikoolil aga õigus nõuda omakorda kahju hüvitamist rõivaste lõhkujalt. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele kindel määratud rahasumma. Selle eesmärk on avaldada survet lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Leppetrahv on üsna levinud, kuna võrreldes kahju hüvitamise
ja õiguskaitsevahendeid rakendada kohtu kaudu. 5. Leppetrahvi kui kõrvalkohustuse kokkuleppimine erinevates lepingutes on praktikas laialt levinud. Ühelt poolt aitab leppetrahvis kokkuleppimine tagada lepinguliste kohustuste täitmise ning teiselt poolt on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna leppetrahvi saab nõuda sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest. Lepingulises vaidluses võib siiski juhtuda, et kuigi leppetrahv on lepingus sõnaselgelt sätestatud ning ka kohustuse rikkumise üle ei ole vaidlust, osutub leppetrahvi nõudmine kohustatud poolelt siiski keerukaks kui mitte võimatuks. Nimelt on võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud leppetrahvi nõudmisele teatud piiranguid, mis kohustavad lepinguosalisi nimetatud piirangutega seonduvate küsimustega õigeaegselt arvestama. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu mõningatele leppetrahvi
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. (2) Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. (4) Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. (5) Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Ühekülgseteks
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
isiku, võlausaldaja ees, vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest) 2) Käsiraha andmisest tulenevad kohustused (Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma) 3) Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest) 17. Lepingu tõlgendamine Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks
3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja arbitraazikohus, tallinna börsi vahekohus Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus (kui ei nõustu enda suhtes tehtud kindlustusandja otsusega, pole kohustuslik), töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata kõigi töösuhetest tuelnevate vaidluste lahendamiseks, rahalised nõuded kuni 10 000euri), tarbijakaebuste komisjon (tarbija ja kaupleja vahelised vaidlused, kui kokkulepet ei saavutatud jasumma üle 20euri, ei lahendata vaidlust kui kahjunõue tuleb surmajuhtumist, kehavigastusest, tervisekahjustusest või on vaidlus seotud tervishoiu, õigusabi, kinnisasja ja ehitise
kohustus asendatakse uue kohustusega (müügilepingust tulenev kirjutuslaua üleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli üleandmisega). Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt lubatakse maksta mingi rahasumma. VÕS § 30 reguleeritud võlatunnistus võib olla nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne, vastavalt oma sisule. Vt riigikohtu otsust nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-149-11. Kahekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad mõlemale osapoolele kohustused, mis ei ole omavahel seotud vastastikkuse sõltuvussuhtega. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma
kohustus asendatakse uue kohustusega (müügilepingust tulenev kirjutuslaua üleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli üleandmisega). Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt lubatakse maksta mingi rahasumma. VÕS § 30 reguleeritud võlatunnistus võib olla nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne, vastavalt oma sisule. Vt riigikohtu otsust nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-149-11. Kahekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad mõlemale osapoolele kohustused, mis ei ole omavahel seotud vastastikkuse sõltuvussuhtega. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma
1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjutavate tegurite väljaselgitamine Puudused töökorralduses Keda suunara tervisekontrolli;Milliste isikukaitsevahenditega tuleb varustada Eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajat ähvardavate ohtude kohta. Töötajaid tuleb informeerida võimalikest ohtudest. 2. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
