aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi puutumatusele teiste riikide poolt; õigus riigi esindajate puutumatusele (puutumatus ei laiene rahvusvahelistele kurjategijatele);
Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. 4. Pretensiooni mõiste Pretensioon kujutab endast ühe juriidilise või füüsilise isiku rahalist nõuet teisele
· Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood · Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja õiguse aluseid ja eesmärke · Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega 1 Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Pärast Amsterdami lepingut V periood · EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset Tasakaalustatud ja säästev areng Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Keskkonnapoliitika 3 generatsiooni Jaotus tugineb kk ideoloogiale, keskkonnariskide õiguslike vahendite koosseisul ja prioriteetidel. 1. Gen. Kk ohtlike tegevuste tagajärgede leevendamine ja hüvitamine, vähe
samas politseinik, kes seisab teeääres ja teeb oma tööd, ei pea ennast sugugi teenindajaks, ei arvesta sellega kust tuleb raha tema palga maksmiseks ja miks on loodud selline amet nagu Politseiamet. Siit tuleb välja ka esimine paradoks, teenindaja kui sellise kohta üldse, mis baseerub tihti laialt levinud arvamusele või mallile, mida kodanikud, kes armastavad tihti vastusest või vastutusest eemale põigelda nimetavad ,, heaks tavaks``. Hea tava mõiste on jõudnud tänaseks päevaks nii lepingutesse mida sõlmitakse, kui ka kohtute ette juba aktsepteerituna. See peaks siis kokkuvõttes olemagi ühiskondlik kokkulepe, mida me nimetame hetkel teenindajaks, teenindussfääriks. Kui jõuaks ühiskondlik areng selleni, et hea tavana aktsepteeritakse teenindust ja teenindajat selle mõiste alges kujus, muutuks nii mõndagi ühiskonnas kardinaalselt. Kui oleks hea tava, et koristajast kuni presidendini inimesed annaksid endale tõemeeli aru oma teenindaja
Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid? Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. Tema kolm põhilist nõudmist olid:
Rahvusvaheline tavaõigus ehk õigusena tunnustatud korduv, järjepidev ja üldine käitumine. Kõikides valdkondades ei ole lepinguid olemas, sest kiiresti arenevas maailmas pole jõutud katta kõiki valdkondi (nt kübermaailm) või riigid ei ole suutnud lepingu sisus kokku leppida (nt mitmed keskkonnakaitse teemad). Tavaõigus on justkui kirjutamata õigus. Tänapäeval kirjutatakse varasemat tavaõigust ümber lepingutesse. See ei tähenda, et tavaõigus on väljasurev, arhailine allikas, sest uut tavaõigust tuleb pidevalt juurde. Õiguse üldprintsiibid aitavad lahendada näiteks olukordi, kus lepingud ja tavaõigus vaikivad või annavad vastuolulisi tulemusi. Selliseid printsiibid on omased õigusele kui sellisele, näiteks proportsionaalsus. Teised tulenevad konkreetsetest õigusharudest, näiteks kehtiv leping on täitmiseks kohustuslik või avameri on vaba
Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. 4. Pretensiooni mõiste Pretensioon kujutab endast ühe juriidilise või füüsilise isiku rahalist nõuet teisele
positiivne – võimekus o Stephen Krasner: Siseriiklik suveräänsus – põhiesinduslik kontroll Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus – mis ja kuidas riigis liigub (inimesed, kaup jne), oma piiride kaitse Juriidiline – võime teistega suhelda, olla rahvusvaheline õigussubjekt, astuda rahvusvahelikesse lepingutesse Vestfaali – rahvusvaheline territoorium ehk välised tegutsejad ei anna korraldusi o Välimine + juriidiline – o Väline + empiiriline – Vestfaal: kas riik suudab vastu hakata välistele, ei võta vastu mujalt käske o Sisene + juriidiline – Siseriiklik suveräänsus o Sisene + empiiriline – Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus Suveräänsuse puudumine
lepingu sõlmimisel võita kasumit, suurendada kokkuhoidu tõuseb efektiivsus. Probleemid: 1) keerulisi teenuste kvaliteeti on raske kontrollida, ettevõtted hakkavad kvaliteedi arvelt suurendama kvantiteeti; 2) "koore riisumine" teenindatakse tulutoovamaid tarbijaid, väheneb kulutuslike tarbijate teenindamine; 3) tekib kunstlik kulutuste tõus, millega ei kaasne kvaliteedi tõusu; 4) konkurentsi probleem · riski planeerimisega lepingutesse tõusis ka lepingute maksumus. Et mitte läbi kukkuda, hakkavad tellijad lepingutes kasutama vähese riski tegurit, selle asemel, et kasutada efektiivsuse tegurit, · selleks, et riski vähendada, tuleb leping teha väga detailne seega läheb leping kallimaks (kontroll odavneb). Lepingu sõlmimine on tänu keerukusele väga kallis ning sellele järgnev kasu, efektiivsus on väga väike.
Lepingu tähtsus? Lepingu osalisriigid on kohustatud tagama igaühele nende jurisdiktsiooni all, hoolimata tema soost, rassist, rahvusest, etnilisest päritolust jms Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõigused ja vabadused. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Olenemata inimõiguste kaitse tähtsusest rahvusvahelises õiguses, ei olnud inimõigused ja põhivabadused ja nende kaitse lülitatud EÜ algsetesse lepingutesse. Ühendus loodi algselt majanduslike huvide kaitseks ja IÕ jäid tahaplaanile Euroopa Kohtul on olnud oluline mõju IÕ kaitse arengule Euroopa Liidus kuna ta arendas välja inimõiguste kaitse põhimõtted Euroopa Liidus, mis hiljem leidsid kajastamist ka lepingutes. Inimõigused EL ja EL institutsioonides EL institutsioonid on teinud avaldusi ja deklaratsioone puutuvalt inimõiguste ja
Helsingi Ülemkogu 1999: läbirääkijate ringi laiendamine: 5 KIE (II laine riigid) + Malta Läbirääkimiste objekt: Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire-EL ühine seadustik (tuhanded direktiivid, tänu millele on riigid harmoneeritud)) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu · LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISED Läbirääkimiste eesmärgid 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 15 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus Nende peale läheb läbirääkimiste põhi rõhk, kõige problemaatilisemad. Kui on adekvaatsed põhjused, miks ei suudeta teatud direktiive täita, siis võidakse anda ajapikendust. 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine
ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism. Universialismi pooldaja: neid ei saa usaldada, sest nad aitavad alati oma sõpru. Partikularismi esindaja: neid ei saa usaldada, sest nad ei pruugi aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse (kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises juhtkonna heakskiiduotsimisse (Universalismi esindajad hindavad iseseisvust), suhtlemises töö hindamisse (universalistid kirjeldavad töö nõudmised ja otsivad see järel kandidaate vastavalt kvalifikatsioonile) Individualism vs kollektivism Avaldub: esindamises(kollektivistidel kuulub kindlasti mitu esindajat),
Jaapanlane seevastu suhtub lepingusse kui algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kirjutada 7 või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid millele on alla kirjutatud, et vältida vaidlusi. Kui ettevõtte teeb koostööd mõne eelnevalt nimetatud riigiga, siis on väga oluline teada, kuidas eri rahvused lepingutesse suhtuvad. Kui seda ei teata, siis võib hiljem sellest palju segadust tekkida ja koostöö ei pruugi sujuda nii nagu võiks. Sekretär peab oma töös juhinduma sekretäritöö eetikakoodeksist „Eetikakoodeksite käsiraamat”. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Kõik, mis võib eestlaste jaoks tunduda eetiline, ei pruugi seda olla teiste rahvuste esindajate jaoks. Enamiku kultuuride esindajad peavad ennast eetilisteks, kuid eetikat on kerge pea peale pöörata
- 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
- 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
- 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
- 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
o Kümne KIE riikide kohta tehtud analüüs iga riiki hinnatud teatud punktidega igas teemas Arvamused 10 kandidaatriigi kohta 26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted · Objekt: Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms kogu · Eesm: 1)Viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused; o 2)Määratleda erandid üldistest lepingusätetest; o 3)Määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; o 4)Uue liikmesriigi EL osamaksu määramine; o 5)Struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine; o 6)Uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine;
volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja – õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude
keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm:
keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm:
● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus - Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus -> riigi võimekus kontrollida oma piire (kui palju inimesi, raha, kaupa jne seal liigub) - Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne - Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi Suveräänsuse puudumine ● Läbikukkunud riigid - Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad
- Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, · vältida poliitilist isolatsiooni õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. · vältida majanduslikku isolatsiooni kogu Iirimaa (1973) Läbirääkimiste eesmärgid: · järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad · saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st vajalikud kohandused Taani (1973) 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest · järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; · majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused)
Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus: R s tähendab võimu kõigi riigi terr-l elavate isikute üle. Võim vabalt kasut riigi jurisdikts all olevat terr ja teha asju, mis vajalikud elanikele. Õigus terr puutumatusele teiste riikide poolt. Õigus riigi esindajate puutumatusele; teod omist riigile, kohus nende koduriigis. Õ puutumatusele välisriigi kohtute jurisdiktsioonist: absoluutne vs piiratud immuniteet.
Asendusraha ehk surrogaatraha M2 raha laiemas tähenduses. Vahendid, mida saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides (väärtpaberid, tähtajalised ja säästuhoiused, valuutahoiused, avatud investeerimisfondid) Äraarvatud inflatsion täielikult prognoositud inflatsioon. Majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud, seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus. Ka siis kui korrektuurid tehakse kõikidesse lepingutesse, toob see kaasa lisakuluseid raha hoidmise alternatiivkulu tõus, menüükulud, maksutuludena riigieelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus Ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast kaitsta. Olulisim tagajärg on ümberjaotav efekt inflatsioon jaotab rikkust ümber erinevate elanike kihtide vahel. Jaotab rikkust ümber laenuandjate ja laenuvõtjate vahel (keskklassi kasuks), vanadelt
..edendada oma rahvaste maj ja sots progressi seoses siseturu rajamise ning tugevdatud ühtekuuluvusega ja keskkonnakaitseg...". EÜ asutamislepingu artiklites 2 (ülesanded) ja 3 (tegevused, poliitikad) rõhutati nüüd sõnaselgelt ka keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse eesmärkide hulka. V periood. Pärast Amsterdami lepingut. Amsterdami lepinguga nähti ette rea EÜ kkpol täpsustavate sätete lepingutesse lülitamine, nt säästev areng, kkkaitse ja selle kvaliteedi parand kõrge taseme edendamine, integreerimisprintsiibile suurema õigusliku tähenduse andmine, deklarats KMH kohta, kaitstuse kõrge taseme kontseptsioon. VI periood. Põhiseaduslik leping. Esialgu kkga seotud sätted Euroopa Põhiseaduses puud. Aga sel perioodil: Liidu eesmärgid: Liit taotleb E säästvat arengut, mis põhineb tasakaalust majkasvul
Artikkel 2 ja 3 rõhutati keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse põhieesmärkide hulka -Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke -Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega - Aluslepingusse lisati keskkonnategevuskavade koostamist puudutavad sätted Pärast Amsterdami lepingut – V periood (1997- 2007) - EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: - Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset - Tasakaalustatud ja säästev areng - Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine - Lõimumisprintsiibile (integreerimisprintsiip) suurema õigusliku mõju andmine VI periood – algas Lissaboni lepinguga -Euroopa Ühendus kadus ja asendus Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu toimimise lepinguga -Lõimisprintsiibi laienemine, EL energiapoliitika, keskkonnakaitse, loomade heaolu
Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja – õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigid demonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm:
ettevõtte jätkusuutlikkus. Logistikastrateegia omakorda peaks määrama kindlaks, kuidas jõutakse jätkusuutliku toimimiseni taktikalise juhtimise ja operatiivsete tegevuste kaudu. Jätkusuutlikkuse põhimõtteid lisatakse järjest enam ka hanke-, ostu-müügi ja teenuste ostmise lepingutesse. Jätkusuutlike logistikatoiminguteni jõutakse suures osas ka hästi korraldatud tagastus- logistika abil. Tagastuslogistika kliendi vajadustest lähtuv korraldamine on üha enam ettevõtte jätkusuutliku toimimise võtmeelemendiks. Ollakse seisukohal, et tagastuslogistika nõrk teostus
annaabi.ee 
