Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
juuni 1781 12. august 1848) oli inglise insener. · Ta ehitas 1814 auruveduri, mida peeti kaua esimeseks kasutuskõlblikuks veduriks. · Maailma I auruveduri ehitaja nimi on Richard Trevithick. · Stephenson ehitas samuti I raudtee. Blücher Ehitas auruveduri selleks et sütt vedada. TELEGRAAF · "Kas teate, et elektrilamp ei olnud sugugi mitte esimene seade, mida elektri abil õpiti tööle rakendama? Juba enne elektripirni leiutamist võeti kasutusele telegraaf." · " Telegraaf tähendab "kaugele kirjutama" ja see on üks lihtsamaid elektrisüsteeme teadete edasiandmiseks. · Samuel Morse leiutas telegraafi 1837. aastal. Telegraafiaparaadiga sai saata ja vastu võtta kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas sellises teates kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon, mida hakati kutsuma morsemärkideks." · "Peagi pärast telegraafi leiutamist hakati otsima ka teisi
Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksemplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599
Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid. Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid, mis töötavad ühtse kogumina. Klastrite loomise eesmärgiks on paralleelarvutuste abil jõudluse kasvatamine ja veakindluse tagamine. Klastrid jagunevad kolmeks:
(Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad 7) Nimeta esiaja arengujärgud (konspekt/ õpik lk 14-15) Kiviaeg-u 3000 e.Kr Pronksiaeg-u. 2500 e.Kr 1300 e.Kr Rauaaaeg-u. 1300 e.Kr 8) Kes on hominiidid? (lk 193) Homoniidid- e. inimlased ahviliste kõrgeima arengutasemega sugulased , kuhu kuuluvad nii inimese eellased Australopiteekused jne. kui ka praegused inimesed.
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit.
ALFRED BERNHARD NOBEL Alfred Bernhard Nobel on tuntud kui rootsi keemik ja tööstur. Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis ning ta suri 10.detsembril 1896 San Remo's, kui ta oli 63- aastane. Surma põhjuseks oli ajurabandus. Tema suurimaks saavutuseks peetakse dünamiidi leiutamist 1866 aastal. Nobelil rajas ettevõtteid üle kogu Euroopa. Lisaks oma kodumaale Rootsile oli Nobel tegev ka Prantsusmaal, USA-s, Itaalias, Sveitsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Surres oli Nobel üks maailma rikkamaid inimesi. Oma rahast andis ta 32000000 Rootsi krooni sihtasutusele, mille ülesanne oli iga aasta anda ühele inimesele rahaline auhind, kes on aasta vältel oma alal kõige suurema avastuse teinud või kõige suurema panuse andnud.
FOINIIKIA TÄHESTIK Merlin Kitsingi 10 h Paide Gümnaasium Kujunemine Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada maailma esimese tähestiku leiutamist 2 aastatuhandel eKr.Foiniiklased panid aluse kirja levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia
· Tahvelmaal sh. Lõuendmaal kõige levinum maalikunstiliik ja võib kaasajal omandada väga suuri mõõtmeid. · Miniatuurmaal väikemaal. See ongi pinnalt väike maalikene mis paigutatakse näiteks sõrmusesse, medaljoni või ta on pisike pildikene. Neid kingiti üksteisele. Ülesandeks oli jäädvustada inimest. See liik valitses enne fotograafia tulekut. · Raamatumaal levis vanalajal ja keskajal, enne trükikunsti leiutamist. Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu · Portreemaal ( grupiportree ) · Maastikumaal ( meremaalid ehk marinistika ) · Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal ) · Mütoloogiline maal kujutatakse mütoloogilisi kangelasi, tegelasi, jumalaid. Nt: Zeus, Herakles, Amor, Linda, Kalveipoeg, Sortsid.
kasutatav mõiste, mis tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste osas ei ole selgust. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. Kiviaeg kestis Eestis U 9500-1800a eKr Eestisse tulid tänapäeva inimesed(homo sapiensid) U9500a eKr. Arvatavasti pole Eestis ahviinimesi ega neandertallasi kunagi elanud. Kiviaeg on enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Pronksiaeg kesti Eestis U 1800-500a eKr Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö,
Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must- valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend
Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida
Keskaja leiutised Merendus KARAVELL hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) LADINA PURI hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrge...
leiutajana. Telefon Bell palkas Thomas Watsoni oma assistendiks ja koos eksperimenteerisid nad akustilise telegraafiga. Nad said hakkama helide edasi saatmisega. See viis heliga varustatud telefonini, mis suutis edasi saata ebaselget ja ähmast heli kuid mitte selget kõnet. Telefon Hiljem katsetas Bell vee andurit. Nüüd oskas ta selget kõnet edasi saata elektri abil. Bell keskendus elektromagnetilisele telefonile. Peale telefoni leiutamist asutas Bell kompanii, et oma leiutist edasi arendada ja müüa. Telefon sai sooja vastuvõtu osaliseks ning telefonid hakkasid kiiresti levima.
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja
Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati
palkas ta Thomas Watsoni oma assistendina. - Nad eksperimenteerisid akustilise telegraafiga. - Nad said hakkama helide edasi saatmisega. - See viis heliga varustatud telefonini. - See suutis edasi saata ebaselget ja ähmast heli kuid mitte selget kõnet. - Hiljem katsetas Bell vee andurit (saatjat). - Nüüd oskas ta selget kõnet edasi saata elektri abil. - Bell keskendus elektromagnetilisele telefonile. - Ta ei kasutanud vee andurit avalikel esitlustel. - Peale telefoni leiutamist asutas Bell kompanii, et oma leiutist edasi arendada ja müüa. - Telefon sai sooja vastuvõtu osaliseks - Telefonid hakkasid kiiresti levima. Elupäevade lõpp - Bell suri 2. augustil 1922, oma maavaldustel tapvasse aneemiasse (kehvveresus), 75. aastaselt. - Ta maeti Beinn Breaghi mäe peale, vaatega järvele. Kokkuvõte - Alexander Graham Bell oli tark mees. - Leiutas telefoni, tänapäeval on see üks vajalikemaid asju. - Tegeles ka muude tähtsate asjadega.
Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks veel 3 katset
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll
Puitu mädandades muudavad seened metsa sobivaks paljudele teistele organismidele. Püstiseisvad pehastunud puutüved pakuvad lindudele ja pisiimetajatele pesapaiku, kõdupuidust otsivad nad ka toitu. Kõdupuit on eluliselt oluline nendele mardikatele, kes söövad seeneniidistikku või kelle vastsed elavad torikseente viljakehades; nende seas on palju looduskaitsealuseid liike. Looduskaitse alla on võetud ka mitmed vanade lodumetsade torikseente liigid. Puuseente kasutamine Enne tikkude leiutamist töödeldi tuletaela viljakeha sisu pehmeks, kohevaks materjaliks, taelaks. Seda kanti kaasas erilise karbiga, kus oli ka tuleraud. Tulerauda löödi vastu ränikivi, nii, et tekkisid sädemed, mis süütasid taela. Hõõguva taela abil sai süüdata tule.Tuletaela viljakehast lõigatud liistakutest saadi pärast vastavat töötlemist midagi vilditüki sarnast, seda kasutati laste kinnaste ja haavasidemete valmistamisel; tänapäevalgi tehakse sellest kübaraid
ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada.
samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei
jõe orus Pampa Ingenio viljatus kõrbes Loomine Nazca kõrbjoonised loodi umbes 2. saj. eKr kuni 6. saj. Geoglüüfide tegemiseks tuli eemaldada kivikesed umbes poole meetri laiuselt Sügavust on neil umbes 10-30cm nii palju et kollakas - valge liiv paistma hakkaks Kronoloogia Maajoonised avastati 1920. aastatel, peale lennuki Spiraal leiutamist, mil inimene tõusis esimest korda platoo kohale 1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloolane, joonte uurimist ning avaldas esimese seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks
Seejärel andis ta ligatuuri veidi järele, naha lähedasemad veenid jäid suletuks, kuid sügavamal paiknevatest arteritest hakkas veri kätte voolama. Nüüd jõudis veri veenidesse, kuigi veenid olid ligatuuri tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema. William Harvey katsetesse ning uurimustesse suhtuti aga umbusklikult ning neid peeti valedeks. Tema seisukohti ning ideid hakati uurima ning neid tõeks pidama alles peale mikroskoobi leiutamist, sest siis sai kõik järgi katsetada ning William Harvey seisukohad leidsid kinnitust. Kasutatud kirjandus: 1) http://en.wikipedia.org/wiki/William_Harvey 2) http://www.britannica.com/EBchecked/topic/256397/William-Harvey 3) http://scienceworld.wolfram.com/biography/Harvey.html
"Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld. Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud. Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste
Pihustatavad deodorandid, parfüüm ja higi võivad jätta siidkangale plekid. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. Siidi nimetatakse tekstiilide kuningannaks ning siidist tooted toovad koju ehtsa luksuse. Siidikangast rõivaste kandmise õigus reserveeriti Hiinas algselt ainult keisri perekonnale ning tähtsamatele ametnikele. Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit.
valmistamiseks. · Villast valmistatud esemete omadused sõltuvad villakiudude omadustest. Erinevat tõugu ja erinevates tingimustes kasvanud lammastelt saadakse erineva omadusega villa. Tänu halvale soojusjuhtivusele ja suurele niiskuse imavusele on villased materjalid soojad ja sobivad hästi kasutamiseks meie kliimas külma ja niiske ilmaga. · Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi toodavad siidiussid. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati
kogu see sõda nii kaugele läks. Jaapan nägi, et ta võitleb endast võimsama ja suurema riigiga ,kuid ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. Peale tuumapommi leiutamist ei teadnud isegi USA, milleks võib tuumapomm võimeline olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele. Mina ise nõustun arvamusega, et Hiroshimasse kukkunud tuumapomm (little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on.
probleeme. Pitiscuse töö näitab, et trigonomeetria oli muutunud astronoomia abiosast matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne samuti 17. sajandil, kuid kõik erines sellest, mida me õpime tänapäeval. Siinus oli ikka veel kindla pikkusega lõik kindla raadiusega ringjoones, mitte suhe ja keegi ei olnud veel mõelnud siinusest kui funktsioonist selle tänapäevases mõttes. Kõik see juhtus peale matemaatilise analüüsi leiutamist ning pandi lõplikult paika Leonhard Euleri (1707–1783) poolt 18. sajandil. Tänu tema töödele läheneme me trigonomeetriale nii nagu me teeme seda tänapäeval. Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks, osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks uurimisobjektiks. Selle perioodi tähtsamaks trigonomeetriliseks tööks sai Johannes „Regiomontanus“ Mülleri (1436–1476) raamat „Igasugustest kolmnurkadest“
Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviajal tegeleti kalapüügi,
sellega seoses leidsid aset nõiaprotsessid. See kõik mis toimus paari saja aasta vältel hajus vaid umbes 40ne aastaga ning inimestel oli raske uskuda toimunu reaalsusesse. Kolmas peatükk räägib tehnikaarengust. Lotman toob välja, et teadusrevolutsioonide perioodidel toimunud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et sõna otseses mõttes pole olemas inimajaloo ühtegi tahku, mida nad poleks sügavalt mõjutanud. Näiteks kui enne kirja leiutamist tarbetu unustati, siis pärast seda, kui kiri leiutati lubas see säilitada tarbetut ning lõputult laiendada meeldejäetava mahtu. Ma ei oska öelda, kuivõrd ma autori ideedega nõustun, sest need ei jõudnud mulle eriti kohale kuna tegu oli ühe minu arvates eriti segase raamatuga. Nendes 200st lehest mõistsin ma võibolla ainult mõnda üksikut lehte, sest kasutatud oli palju keerulisi ja juttut oli mingitest väga keerulistest teadustest
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama
Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi, täite- ja värvaineid. Varem sadestati kiudaine raamile tõmmatud sõelale, pärast paberimasina leiutamist (1799) kasutatakse pideva lindina ringlevat sõela. Nüüdisaja paberimasin on suur, võimas ja tootlik agregaat: suurimate pikkus on üle 100 m, mass üle 2000 t ja tootlikkus 1000 t p-t ööpäevas. Niisugusest hiiglasest väljub sekundis üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 milj. t, sellest kolmandik USA-s . 2 Paberit on igas suuruses ja igat värvi
arusaadavalt lahti seletatud. Projekti ,,Igiliikuri leitamine ja kasutuselevõtt" siis puudub see vastavas projektis täielikult. 5. Kas projekti ajakava on realistlik? Projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programmi" Jaoks on ajakava piisav. ,,Igiliikuri leiutamine ja kasutuselevõtt"- kui noortele suunatud ürituse näol, mis popaliseeriks TTÜ-d siis on piisav, kui aga viimase projekti all on silmas peetud tõesti igiliikuri leiutamist ja kasutuselevõttu, siis sellest ei piisa, kuna igiliikur on masin, mis teeb tööd ja liigub igavesti, pole seda tänasepäevani veel leiutatud. Optimiste, kes on proovivad igiliikurit luua, leidub tänapäevalgi. Nende väljamõeldud ideed on tihti leidlikud ja sobivad suurepäraselt loodusseaduste kehtivuse näitamiseks. 6. Kas eelarve võimaldab ka kõrvalseisjal mõista projektis tekkivaid kulusid? Ei ole aru saada, kus need arvud tulevad
Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast ongi kirjutatud nuppudega akordionile ja klahvidega akordionil on paljusid neist teostest raske või isegi võimatu mängida. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne.Pilli populaarsus levis peale leiutamist kiiresti, sageli seostati seda pilli tavainimestega ja akordion levis koos eurooplastega, kes üle maailma laiali emigeerusid. Kus saab õppida akordioni mängima? Tänapäeval saab akordionit õppida Heino Elleri-koolis, Eesti Akordioniiidus ja Georg Otsa nimelises Tallina muusikakoolis. Sealse õppekava eesmärk on võimaldada muusikaliselt andekatel ja erialaselt perspektiivsetel keskharidusega õppijatel omandada
aegade Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Pisut kuulitõuke ajaloost Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Tehnika areng läbi aegade Paigalt kuulitõuge Esmalt seisti ringi keskel ja tõugati paigalt. 1866. aastal registreeriti esimene kuulitõukerekord 10.62. Video... http://youtu.be/aoP7A2KY_fs Juurdevõtu sammuga kuulitõuge Seisti paremal jalal ringi tagumises ääres, küljega tõuke suunas
arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus
Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai valmistada savist keraamilisi esemeid, hiljem ka metalli sulatada ja kuju muuta et teha relvasid ja tööriistu. Inimestel tekkis järjest suurem vajadus kasutada tuld valguseks. Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist oli päikesepaistelisel päeval väga kerge tuld saada. Tuletikud võeti kasutusele 19.saj. siis hakati kasutama ka petrooleumlampe ja laternaid. Sajandi lõpul tuli juba elektrivalgus. 2 Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri
Tänapäevase tolmuimeja ajalugu Tolmuimejad on ühed populaarseimaid leiutised kodumasinate tööstuses. Nad teevad puhastamise lihtsamaks ja on palju põhjalikumad kui lihtsalt pühkimine või muul viisil puhastamine mida inimesed kunagi kasutasid. Aga tolmuimejad ei ole alati olnud nii mugavad ja kasutajasõbralikud nagu me teame neid tänapäeval.Tolmuimeja leiutamist ei saa aga omistada ühele leiutajale, vaid paljudele. Iga leiutis ja patent on teinud väiksemaid parandusi ja nii on kujunenud tolmuimejast see, mida me kasutame täna. Esimene inimene, kes patenteeris tolmuimeja ühe versiooni, oli Daniel Hess aastal 1860. Tema patenti nimetati tegelikult vaibapühkijaks, mitte
obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) TLÜ Haapsalu Kolledz 3 Johanna Reilson Referaat
Tänapäevane raamitehnoloogia tuli kasutusele alles 18 sajandil. Prillid on samm-sammult arenenud algelisusest täiuslikkuse poole ning praegusel ajal väga tähtsad ja mugavad abimehed nägemise parandamisel. Tähtsuselt väga kõrgel asetsev leiutis on püssirohi, väidetavalt avastatud hiinlaste poolt. Esialgu kasutati püssirohtu vaid meditsiinis ja ilutulestiku tarbeks, huvitav on aga see, et sõjanduses tuli püssirohi kasutusele alles 400 aastat peale selle leiutamist. Sellegipoolest väga mõjuvõimas muutus püssirohu leiutamise tulemusel ongi võimalikuks saanud suuri kaotusi tekitanud sõjad, mõrvad, tulistamised, lõhkeained. Osalt kahjulik kuid samas kasulik leiutis. Ilma püssirohuta ei oleks olemas püssikuule, teisalt jääks võimatuks igasugused lõhkamistööd. Värviliselt poolelt vaadatuna kasutatakse kõige laialdasemalt musta püssirohtu siiski ilutulestikus. Magneesiumi, baariumi ja teiste metallide soolade lisamisega on saavutatud
ajastu inimeste maailmasuhtumise ja inimeste omavaheliste suhete välhjenduseks või tähistuseks. Üheks väljendusviisiks on kindlasti kunst. Nii ka graafika. Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend.
Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine.
Minu arust läksid tüdrukud natuke üle piiri. Protestiks ja karglemiseks oleks võinud valida mõne muu koha. Mõne poliitilise sümboli, mitte ususümboli. Inetu on minna pühakotta ja käituda seal nii. Tuleb austada teiste usku ja tavasid. Kuid arvan, et just koha valiku tõttu jõudis nende sõnum meedia kaudu kaugele. 5. Koosta ajatelg. Märgi sellele 6 aastaarvu, mis tähistavad sinule vajalike suhtlusvahendite leiutamist. 1876 – telefon 1995 - MSN Messenger 2003 – Skype 2004 - Gmail 2004 – Facebook 2006 – Twitter 6. Milliseid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid rikuti selle peatüki näidetes? § 45. Igaühel on , vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. – Rahvale edastati võimuse poolt kontrollitud infot. ( BBC ajakirjaniku Urunboy Usmonovi vahistamine)
Sõjaväe moodustamiseks ja maksude kogumiseks oli tarvis teada rahvaarvu, teada maatükkide suurust ja maa kvaliteeti, karjade suurust jne. Tekkis vajadus arvude märkimiseks ning võeti kasutusele kepid või luud, kuhu sai sisse lõigata sälgud. Neid nimetati pügalpulkadeks. Pika aja peale tekkis üha rohkem vara jõukamatel inimestel ning hakati kasutusele võtma uusi loendamismeetodeid. Üheks suurimaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos võib pidada esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutamist 5000 aastat tagasi sumerite poolt. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas kuulikestega arvelaud ning egiptlased arendasid peagi välja uue kirjatüübi, hieroglüüfid. Järgmised olulise tähtsusega leiutised ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit. Babüloonia ja Assüüria olid raamatupidamise ja kaubandusliku arengu alustugedeks. Nemad võtsid umbes 3800 aastat tagasi kasutusele kaubanduse ja arvepidamise reguleeriva seaduse, mida nimetati seadusekoguks ehk koodeksiks
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892
Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva
tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Ka erinevad usundid räägivad maavälisest elust. Näiteks Judaismi pühakiri talmud ütleb, et on vähemalt veel 18 000 teist maad. Küsimusele, kas need on
Heres e. Serri kange väge magus dessertvein. Higball kõrges klaasis serveeritav viski ja soodavee segu jääga (Ameerikas). Kahoor punane dessertvein. Kalvados 42% alkosisaldusega õunaviin, mis on saadud õunaveini destilleerimisel. Kaptaliseerima suhkrustama. Kollektsioonivein margivein, valm-d eriti kõrgekvaliteedilisest veinimarjast. Konjak veinipiiritusest valmistatud jook,sündis peale destilleerimise leiutamist Itaalia kloostris 11. saj-l; kangust 38-57%. Kuiv vein vein, mis ei sisalda peaaegu üldse suhkrut. Lame maitse (flat) vein, milles pole piisavalt hapet ning on ,,igav" vein. Liköör rohkelt suhkrut sis. kange jook, alkosisaldus 21-45%, mis on maits.mahladega, ekstr-ga Madeira magusatest valgetest viinam-st vein; seisnud vaadis vähemalt 5 aastat Mlaga punane vein Maliolaktiline käärimine õunhappe käärimine piimhappeks.
annaabi.ee 
