Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Graafika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Graafika #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor must1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Kartograafia

KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d

Kartograafia
thumbnail
5
docx

Referaat: Graafika (lametrükk-litograafia)

Häädemeeste Keskkool Lametrükk - litograafia Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Graafika.......................................................................................................................................4 Lametrükk...................................................................................................................................5

Kunstiajalugu
thumbnail
16
ppt

Kunstiliigid - esitlus

Kunstiliigid Paikuse Põhikool Jornas-Toomas Iisak 7a Sisukord 1. Arhitektuur e. Ehituskunst.........................3 2. Kujutav kunst.................4 Maalikunst...........................4 Graafika...............................5-6 Skulptuur.............................7 3.Tarbekunst..........................8 Tekstiil.................................8 Puittehistöö..........................8 Klaasikunst..........................9 Keraamika...........................10 Nahakunst...........................11 Metallikunst.........................12 4.Kasutatud kirjandus.......................13 5.Pildid.................14-17 Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn 'ehitusmeister') ehk on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Kunst
thumbnail
2
docx

2. KONTROLLTÖÖ ARHITEKTUUR – PABER ja RAAMAT

2. KONTROLLTÖÖ ARHITEKTUUR ­ PABER ja RAAMAT Kordamisküsimused: 1. Mis on arhitektuur ? ARHITEKTUUR e EHITUSKUNSTArhitektuuris on põhiline - ehituse vastavus oma ülesandele ja funktsioonile. 2. Arhitektuur jaguneb (3) ? 1). SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) 2).PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) 3). MAASTIKUARHITEKTUUR 3. Mis on sakraalarhitektuur ? SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, templid, moseed 4. Mis on profaanarhitektuur ? PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) ­ lossid, paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur ? Skulptuur on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist ­ kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. 8

Kunstiajalugu
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

14. saj. FRECENTO ­ eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO ­ vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO ­ kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal

Kunstiajalugu
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel

Kunstiajalugu
thumbnail
20
ppt

Ekspressionism,graafika

aastani Ühingu moodustasid neli noort athitektuuritudengit (Ernst Ludwig Kirchner, Fritz Bleyl, Erich Heckel ja Karl Schmidt-Rottluff) Aastal 1906 sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi. 1912 aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Ühingu eesmärgiks oli välja töötada ühine stiil, järgijaskonna leidmine ning ühiste näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti Erinevad värvilaigud, mis kanti lõendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige

Kunstiajalugu



Lisainfo

lühireferaat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun