Graafika (0)

Graafika
Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tušijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Tõmmise tegemise mooduseid on kolm: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeldavaks materjaliks on vastavalt laudpuu (lõigatud piki süüd), otspuu (risti süüd) ja linoleum . Sügavtrükis kasutatakse peamiselt tsink - või vaskplaate. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükitehnika on litograafia ehk kivitrükk. Rakendusgraafikas on palju harusid, kõige rohkem viljeldakse tarbegraafikat (pakendite ja kaubamärkide loomist jms.), raamatuillustratsiooni ja plakatikunsti. Graafika suurmeistrid on saksa kunstnik A. Dürer, hollandi kunstnik Rembrandt , hispaania kunstnik F. Goya ja jaapani kunstnik K. Hokusai . Eesti kunstis asetseb graafika tähelepandaval kohal, kuulsaimad vabagraafika viljelejad on olnud K. Raud ja E. Viiralt. Nüüdiskunstis paistab eriti silma estampgraafika, tuntud meistrid on A. Bach , H. Eelma, E. Okas, V. Tolli ja P. Ulas. Graafika kohta: T. Nurk, «Graafikatehnikad» (1962); E. Okas ja O. Kangilaski, «Sügavtrükitehnikad» (1965).
Tauri Must