Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
207 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reneeee
Õppematerjali autor
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Rautselt juhtub minuga midagi halvasti. (Sotsiaalmeedia, raudselt) 2. Mandarinid on odavad ainult meil. (Reklaam, mandariinid) 3. Viimase kümmnendiku jooksul pole minuga midagi head juhtunud. (Sotsiaalmeedia, kümnendik) 4. Miks presitent ei tahtnud kolida lossi? (Elu24, president) 5. Apelsiini kasvatuse omanik tahab loobuda oma varast. (Postimees, apelsinid) 6. Kas saade mulle sõnumi saata homme? (Sotsiaalmeedia, saate) 7. Politsei ülemust huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 8. Õpetaja, mul on kodunetöö tegematta. (noortehääl, tegemata) 9. Tead sa seda geisrit? (Sotsiaalmeedia, Keiser) 10. Ta on nii koletaks muutunud. (sotsiaalmeedia, koledaks) 11. Kõik on nii mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 12. Ma küsisin isalt, et kas me võime sõbraga kodu poole astuda (delfi, koju) 13. Kas sina
sõbrad, külas olev viha oli nelikule arusaamatu. Kuid veel huvitavam oli avastus, et leivapäts oli endiselt Leemetil käes ja isegi kui hirm oli suur ja Hiie häda samuti otsustasid nad mekkida leiba. See eriti hästi ei istunud neile. Hiie hakkas kohe öökima, Leemetil istus leib samuti raskelt sisikonnas ja Leemetil oli tõsine kartus, et sureb see leib kõhus istudes. Koju minnes ei suutnud Leemetit maitsvat värskelt küpsetatud liha sisse kugida ja ema päris mis viga. Süümepiinade survel nutis Leemet uuesti emale see, et leiba sõid. Salme mingi ütlusega paljastas ka ise, et on leiba proovinud ja ema puhkes nuttele, et just olid nad armsad lapsed ja juba söövad leiba. Lapsed suutsid ema maha rahutada ja Leemet tundis, et kõhsu asjad liiguvad ning ta läks õu kempsu. Seal kohtus ka Meemet, temaga rääkides sai Leemet teada, et sõrmus on täitsa tavaline lihtsalt kena ese. Tagasi tulles oli Leemtil kerge olla ja rõõmuga
Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka. Me vabastame teid kõigest, mis võib olla ühele eksistentsile koormaks. Me vabastame teid asjadest. Me vabastame teid riigijuhtimisest, võimust, perekonnast, pangalaenudest, naisest, lastest, elamise koormast, haigustest, surmast.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Praegu oli tarvilikumat teha, kui iluasjade peale mõelda, sest neid oli peres ainult kolm hinge: Andres ise, Krõõt ja karjapoiss Eedi. Sulane ja tüdruk olid alles kauplemata. Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused. Ta pani saha ette noore mära, sest vana venimist ei kannatanud ta. Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha rauapuu otsa kinni karata. Pole veel viga, kui ta varitseb maa peal, aga häda sulle, kui ta lömitab maa all, siis pole muud kui aina ragin taga. Just neid maa–aluseid kartiski peremees, sest nende eest ei osanud ju hoida. Ja üks maa–alustest nälpaski viimaks rauapuul teise haru ära. Võttis uue, tugevama rauapuu. Aga nüüd murdusid vastu kive tõugates vitsaväädid või katkesid rangiroomad. Kolmandal päeval lendasid murdunud looga otsad vastu taevast. Peremees kaotas kannatuse ja andis
Tal on nii kole nägu, et see trükiti lennukite oksekottidele ! On see su nina, või kasvatad kolmandat kätt ? Ta näos on veel eelmise sinna istunud mehe jälg ! Räägi siis ometi. Sul on õigus oma lollile arvamusele ! Mängime hobust! Mina olen esiots ja Sina oled Sina ise. Tunne ennast nagu oma kodus..korista köök ära ! Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras." Hea parfüüm . Aga pead sa end selles just marineerima ? Kaua veel plõksid, tuleb sul paar hammast taskus koju viia. Ma ei unusta kunagi ühtki nägu, aga sinu puhul tahaks küll erandi.teha Kas sa käid ilusalongis tagavaraväljapääsu kaudu? Ta on nagu lauaga löödud. Ja mitte üksnes vastu rindu. Vaata teda. Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
kümneaastane poiss ja pisut noorem tüdruk, tõttasid õnnetuspaigale. Siin sirgus meie noormees parajasti püsti ja märkas, mis temaga oli sündinud. Ta pilk langes esiti pahaselt suure koera Tarapita peale, kes oma isanda käsul nii harimata viisil ratast oli püüdnud. Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid