· Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus: Lehte katab nii alt kui pealt kattekude, mille kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Selleks on kattekoes õhulõhed, mis koosnevad õhupilvest ja kahest sulgrakust.
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm,
Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. 9. Leht. Tema siseehitus. Lehe kattekoe iseärasused. Õhulõhed. Lehe makroehitus - osad, kuju, roodumine, lõhestumus. Lehe muudendid. Lehe ehituse varieerumine eri keskkonnatingimustes. Leht on taime maapealne osa, kus toimub fotosüntees (orgaanilise aine tootmine valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist). Lehed paiknevad alati varrel. Lehe VÄLISEHITUS. Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast ja leherootsust. Lehe tipu, serva ja üldkuju alusel eristatakse erinevaid lehekujusid. Lehelabal võib näha leheroodusid. Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest. Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest
Lehed võivad olla liht või liit lehed. Lihtleht koosneb vaid ühest lehelabast. Lihtleht on kas terve lehelabaga või väljalõikega lehelaba. Kui leht koosneb lehekestest, siis on ta liitleht. Lehe peamised osad · Leheroots · Lehelaba: Lehetipp, lehealus Lehekujud: · Lineaalsed: Pikk, kitsas. Peaaegu paralleelsete servadega leht. · Süstjas: tipu ja aluse suunas ahenev leht, mille kõige laiem osa on keskosas ja mille pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda.
Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult. o Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis. o Kasvatamine Eestis: levinud alusmetsas ja ilupõõsana. Kasutatud materjal: • Ilukirss https://www.calmia.ee/Artiklid/ilukirsidaedjakodu.htm • https://www.hansaplant
tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus
Erkrohelised, alt heledamad. karvased. Leheroots 1-3 cm küljel üksikud valged karvad, Hõlmad järsult teravneva pikk, suurte näärmetega. alt helerohelised, jämedalt tipuga, hõlmade vahelised Sõrmroodne. saagja servaga. Sügisel väljalõiked laiad, ümarad. muutuvad lehed kollaseks või Leheroots 4-15 cm pikk, Võrse ja punga iseloomustus punaseks. Leheroots lehelabast sisaldab valget piimjat mahla. Noored võrsed kandilised, tunduvalt lühem, Sõrmroodne. roostevärvi lõvedega, näärmekarvadega. Sõrmroodne Võrse ja punga iseloomustus hallikasvalkjad. Võrse ja punga iseloomustus Ladvapung esineb ainult Noored võrsed mitteõitsevatel võrsetel, Noored võrsed kollakad või punakaspruunid, läikivad
LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud. · Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa
karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu
emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Lehed Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Vars Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Võsu Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Juured Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega
Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik. Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse. Kõrrel on umbsed sõlmed. Kahe sõlme vahelist kõrreosa nimetatakse sõlmevaheks. Sõlmevahesid on talinisul 5-7. Leht. Leht koosneb lehelabast ja lehetupest ja on peamine fotosünteesi ning vee auramise organ. Lehetupp moodustab alumise leheosa ja ümbritseb kõrt. Ta teeb kõrre tugevamaks ja kaitseb sõlmevahe õrna kasvavat osa vigastuste eest. Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik
erinevused inimahvidest. Kõrgemad taimed: Taimeriigis hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Õistaimed (paljunemisorganiks õis koos viljaga, õied tihti koondunud õisikutesse, õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja leherootsust, varres juhtkudedes ainete transport, vars koos lehtedega on võsu millel on ladvapung ja külgpungad, mõnedel lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu). Sõnajalgtaimed (paljunemisorganiks eos ja gametangium, suured liht- või liitsulgjad lehed mille mõlemal küljel võivad olla õhulõhed, leherootsul sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest,
Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT ·Tunnused Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) Ronimisvahend Kasv piiratud Ei kanna teisi organeid Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp:
Juur Juurestik on peen narmasjuurestik Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured, mille ülesandeks toitainete hankimine Vars-kõrs Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed (3-6 sõlme) Sõlmed on lehtede kinnituskohaks I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune Leht Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt) Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke Keeleke-kilejas volt mis ei lase vett lehetuppe Kõrvakesed-lehelaba alusel valkjas kasvund mis haarab kõrt Kasvufaasid(vt täpsmalt) Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik
Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline ,
Kasvukuju Võrsed vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid Pungad pungad värtnakujulised, 0,5-0,8 cm pikad, paljad, valkjad, helepruunid Lehed sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult Õied Viljad punased marjad, läbimõõt 0,7-0,9 cm, lääged, söödavad, kuid mitte maitsvad Õitsemisaeg mais Kasvukoht: valgus küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe niiskus muld mullastiku suhtes vähenõudlik
KOOR, VÕRSED Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. LEHED Sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. ÕIED, VILJAD Kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult. Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis. KASVU- Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik.
Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja carex rabades, tiikide ja cepitosa vooluveekogude mätasta kallastel ning isegi rn kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa. DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT- KASTEVARS • Levikult Eestis sage liik, kasvab sooniitudel, niisketel
puidukiude ja põhikudet. Varre tüübid: puitunud puud, põõsad uhmad; rohtne ühe-,kahe- ja mitmeaastased taimed, mono- õitsevad üks kord; polükarpne õitsevad mitu korda elu jooksul Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga; ülesanded fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte,
Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT · Tunnused o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht · Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp:
Monokarpne: õitsevad ühel korral Polükarpne: õitsevad mitu korda LEHT Tunnused o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp:
Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse.
· Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed 3-6 sõlme · Sõlmed on lehtede kinnituskohaks. Kõrs kasvab kõigi oma sõlmevahedega, kusjuures noor kasvav kude asub sõlmevahe alumises osas · I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune · Võrsete arenemist kõrre alusel, mullas asetsevate sõlmede külgpungadest nimetatakse võrsumiseks · Võrsete tekkimise kohta nimetatakse võrsumissõlmeks Leht Koosneb lehetupest ja lehelabast · Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine
osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse.
Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine alale, kus teda varem ei olnud. Aklimatisatsioon on kohanemine kliima- või elutingimustega. 76. Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid. Ülikõrged: h ebatsuuga, kõrged: h kuusk, h mänd keskmised h haab, h tamm, arukask madalad sookask, hall lepp, h elupuu väga madalad h toomingas, h kadakas, h pihlakas 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed
osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse.
seedermänd, kanada tsuuga, harilik mänd jt) II Pikaealised (puude vanus 200 500 a; põõsaste vanus 50 100 a) (hall nulg, valge mänd, harilik kuusk jt) III Keskmiseealised (puude vanus 100 200 a; põõsaste vanus 25 50 a)(must kuusk, siberi nulg jt) IV Lühiealised (puude vanus < 100 a; põõsaste vanus < 25 a) (keerdmänd, palsaminulg, mägimänd jt). 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks
Eoseid kannab juulis ja augustis. Majanduslikku tähtsust ei oma. MAARJA-SÕNAJALG Dryopteris filix-mas; Nimest: Dryopteris tammiku sõnajalg, filix sõnajalg, mas isas-. Sugukond sõnajalalised. Kasvukoht: varjukad niisked segametsad ja võsastikud, vahel ka kivistuil. Paksu risoomiga, 1 m pikkuste suvehaljaste tumeroheliste lehtedega sõnajalg. Lehed enamvähem korrapärase lehtrina; leheroots lühem lehelabast ja tihedalt kaetud suurte helepruunide sõkalsoomustega. (Hea määramistunnus!) Lehelaba üldkujult piklik-elliptiline, tipul ja alusel teritunud. Eoskuhjad suured, neerjad; eoseid kannab juulist septembrini. Kasutamine: risoomi on ammustest aegadest (Vana-Kreekas) kasutatud ravimi valmistamiseks paelusside vastu. Toimeained on mürgised ja tekitavad lihaste halvatuse, mistõttu paeluss ennast soolte seinte küljest lahti laseb. Mõnel pool
annaabi.ee 
