Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "“Kasutajamugavus ja kasutajakogemus”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parool, konto, parooli, disain, persoon, ostud, tiim, ostude, vormista, prototüübi, veebileht, alex, nupp, nupule, meili, testing, emaks, disainis, ostmine, apteegi, arhitektuur, prototüüp, aeglasem, funktsionaalsed, salasõna, taastamise, persoona, tegime, kasutajakogemus, tegijad, testimine, saadab, infoarhitektuur, tiimi, user, kasutajamugavusTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
1.7.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused Järgnevalt on toodud kasutusjuhtude lühikirjeldused, mis kuuluvad Fototellimuse teenuste ja II iteratsiooni skoobi alla. Nimetus: Kasutajakonto loomine Tegutseja: Klient Kirjeldus: Klient on avanud organistasiooni Fototellimus veebelehekülje ning vajutab nupule „Registreeri kasutajaks“. Seejärel sisestab ta enda eesnime, perekonnanime, aadressi (tellitud paberkandjal fotode kohaleviimiseks), telefoninumbri, e-maili ning parooli. Seejärel vajutab klient nupule „Nõustun kasutajatingimustega“ ja edasi nupule „Loo kasutajakonto“. Niisiis on kliendile kasutajakonto loodud. Nimetus: Kasutajakontosse sisselogimine Tegutseja: Klient Kirjeldus: Oma kasutajakontosse sisselogimiseks peab klient organistasiooni Fototellimus veebileheküljel sisestama oma e-maili ning parooli (peidetud kujul). Seejärel vajutama nupule „Logi sisse“ ning kasutajakontosse sisselogimine ongi õnnestunud.
tegutseja, eeltingimused, põhistsenaarium ning järeltingimused. Töös on välja toodud 5 funktsionaalset ja 5 mittefunktisonaalset nõuet ning sealhulgas üks koormusega seotud nõue. 2.1 Funktsionaalsed nõuded süsteemile Kasutusjuhu ID: F1 Kasutusjuht: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja on lisatud süsteemi, talle on määratud õigused ning ta teab oma kasutajanime ja parooli. Põhistsenaarium: Töötaja autendib end süsteemi kasutajanime ja parooliga. Järeltingimused: Töötaja süsteemi sisselogimine on õnnestunud. Kasutusjuhu ID: F2 Kasutusjuht: Hooldustöö arve sisestamine Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja on süsteemi sisse loginud ja tal on vajadus luua uut arvet. Põhistsenaarium: Töötaja valib peamenüüst „Müük“ – „Arved“ – „Lisa“, sisestab andmed ja toote ning salvestab arve.
1.1 Taust Stones Health spordiklubi(edasi SH spordiklubi) põhieesmärgiks on anda inimestele võimalus tegeleda spordiga ja hoida end vormis. Selleks, et säästa klientide aega SH spordiklubi omab infosüsteemi, mille kaudu võib kiiresti ja mugavalt saada informatsiooni treeningute ja treenerite kohta ja broneerida aega. Kõik klubi külastajad peavad esmakordselt tasuma klubiliikme tasu ning nad saavad automaatselt klubiliikmeks. Iga klient saab kätte kasutajatunnuse ja parooli, millega ta siseneb infosüsteemi. Infosüsteemi kaudu võib broneerida treeninguid, jälgida jooksvaid uudiseid, vaadata tunniplaani. Infosüsteemis on registreeritud ka treenerid. Treenerid lisavad uusi treeninguid, koostavad tunniplaani, muudavad treeningute seisu. Klienditeenindaja pädevuses on registreerida kliendi treeningule kohal, kui klient ei saanud seda teha ise mingil põhjusel. Klienditeenindaja kontrollib, et infosüsteemis oleksid kõik andmed korras. Vajadusel võib ta muuta
............................... 39 4. SÜSTEEMI TEHNILINE ARHITEKTUUUR..................................................................... 49 4.1 ESMANE PROTOTÜÜP............................................................................................................... 49 4.2 TÖÖTAV SÜSTEEM.................................................................................................................... 49 5. TELLIMUSE FUNKTSIONAALNE ALLSÜSTEEMI KASUTATAVATE REGISTRITE FÜÜSILINE DISAIN 51 5.1 TRANSAKTSIOONANALÜÜS...................................................................................................... 51 5.1.1 OP3.2. TELLIMUSE LOOMINE (@KLIENT)........................................................................... 51 5.2 ANDMEMAHTUDE HINNANG..................................................................................................... 52 5.3 VAATED..........................................................................................................
poolt. • Treeneri meilile tuleb vastav kiri, kui keegi on kalendrisse postituse teinud või oma postitust muutnud. • Kõik sündmused: treeningud, esinemised ja muud üritused salvestatakse andmebaasi. • Treeneril peab olema võimalik lisada kalendrisse uusi kasutajaid ning neid eemaldada. • Treener peab saama vajadusel nii enda kui ka kasutaja parooli muuta, kui kasutajal on see ununenud. 10 • Kui treeneril ununeb oma parool, siis on rakenduse loojal samuti sissepääs olemas, kes saab paroolid uuesti aktiviseerida: annab uued paroolid. • Peab olema võimalik määrata mitu isikut, kellel on admini (treeneri) õigused. Kuigi praegu on ainult üks treener, siis ei saa välistada võimalust,
ühendada mitmesuguseid välisseadmeid. Töö ajal võib CD-plaadilt kuulata taustamuusikat. Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul.
kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus Esimest korda andmebaasidega tööle hakkamisel šokeerib noori veebitreialeid MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused |
o Agiilne tarkvaraprotsess: planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus o Kumb on parem? Mõlemad on ok, see sõltub kus seda kasutatakse. Tarkvaraprotsessi mudelite põhitüübid o Kosk Selle mudel: Requirement s – nõuete analüüs Design- disain Implementatio n- realiseerimine Modifitseeritud mudeli juures, Vertification- saab minna ka vastavalt iga kõik mis astme juurest eelneva juurde, puudutab töö et teha parendusi eelmises.
3. Personaliseeritavus ja kohandatavus- kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid (optimeerida laomahtu, töötada välja klientide tagasiside alusel uusi tooteid). Kliendile loob interaktiivsus ja intelligentsus keskkonna, mis arvestab täpselt tema profiili ning käitumisharjumusi (saada pakkumisi vaid teda huvitavate valdkondade kohta, saada infot reaalajas kas e-postile või mobiiltelefoni). Samuti saab ettevõte ostude statistika põhjal pakkuda kliendile erinevaid tooteportfelle (soovitada tooteid, mida teised ostjad on lisaks põhitootele veel tellinud. / saab valida sihtgrupi ja pöörduda otse nende poole (igaühele sobiv sõnum või toode/teenus; igale sihtgrupile erinev sõnum 1 4. Integreeritus - Internetti saab integreerida ostuprotsesi isegi juhul, kui ostmine ei toimu Internetis
Siis juba rakenduse nimi ja sealt seest rakenduse sees oleva faili nimi. Kui tahta loodud kuulutus teistele üle võrgu ka kättesaadavaks teha, tuleb see laadida lihtsalt kohta, kus see kõigile näha. Olgu selleks õpilasele koolivõrgus eraldatud veebiruum või ka mõnes avalikus serveris asuv koht. Eestis näiteks on levinud hot.ee nimeline veebikeskkond, kus rahumeeli igaüks saab omi HTML-faile hoida ja teistele näidata. Kel konto olemas, võib Kodulehe sektsiooni vastava faili laadida. Edasi piisab juba veebilehitsejasse aadressi kirjutamisest ning igaüks võib üle võrgu vastavat teadet vaadata. Koolis saab viite panna nt. avalehele või siis huvilistele kirja teel kohale saata. Tahtes hiljem ASP.NETi lisavõimalusi kasutada, võib püüda valida koha, kus vastavat majutusteenust pakutakse. Konspekti kirjutamise ajal jäi ühe mõistliku paigana silma aspspider.com - .NET 4.0 toega veebimajutuskeskkond
kaitsta endale olulisi arvutisätteid, kasutada oma failide kaitseks parooli; kiirendada sisselogimist; kasutada omaenda veebilemmikute ja hiljuti külastatud saitide loendeid; vahetada kasutajaid kiiresti, programme sulgemata. Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Kasutajakontod võimaldavad kõigil arvuti kasutajatel säilitada isiklikud sätted ja eelistused. Kasutajakontosid on kolme tüüpi. Arvutiülema konto Tavaliselt on ainult ühel ühiskasutatava arvuti kasutajal arvutiülema konto. Samuti häälestab ülem tavaliselt oma konto esimesena. Arvutiülemal on piiramatu õigus teha arvutis ükskõik milliseid muudatusi ja -- mis kõige olulisem -- kõigi teiste kontode teavet vaadata ja muuta. Arvutiülema õigustega isik võib muu hulgas: luua või kustutada teisi kasutajakontosid; muuta kõigi kasutajate kasutajanime, pilti, parooli ja kasutajakonto tüüpi;
või võltsing) (Ctrl+Alt+Del on tagauksi; pangale selle võimaluse kaardimaksega saadetakse välistamiseks); vending erinevad piraattarkvara machine'id, summad ja mille eesmärk konto andmed on kaardi kui panga andmeid veebilehel varastada sisestatud Ründajad · Volitatud kasutajad -- suurim oht, selle vastu aitab auditeerimine · Majandus- ja sõjalise luure agendid: vähe teada, tihti profid, peidavad jälgi. Enamasti otsivad mingit konkreetset infot.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 3
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
ette lihtne teade - Hello world. Peale seda ongi selge, et kõik töötab. Aplikatsiooni registreerimine appspot.com teenuses Kõik GAE aplikatsioonid tuleb reaalseks kasutamiseks registreerida http://www.appspot.com/ teenuse lehel. Peale registreerimist eraldatakse aplikatsioonile vajalik serveripind ning domeeninimi kujul aplikatsiooni_id.appspot.com. Enne aplikatsiooni registreerimist tuleb aktiveerida endale appspot.com konto, mida saab teha lihtsalt lehte külastades. Valmis peab olema mobiiltelefon, kuna kasutaja tuvastamine käib nimelt SMS teel (appspot.com saadab sisestatud mobiilinumbrile aktiveerimiskoodiga SMS-i). Registreerimine kujutab endast aplikatsiooni nime ehk ID määramist. Igal aplikatsioonil peab olema unikaalne ID ning see ID on kasutusel ka aplikatsiooni domeeninimes. Juhul kui app.yaml failis kirjas olev ID pole enam saadaval (aplikatsiooniprojekti luues polnud näiteks veel teada, et vastav
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised......................
.....31 2.2.4.10 Kontseptuaalne klassidiagramm...............................................................35 2.2.4.11 Klasside definitsioonid.............................................................................35 2.3 Funktsionaalne vaade......................................................................................................36 2.3.1 Funktsionaalsete allsüsteemide nimekiri..................................................................36 2.3.2 Konto allsüsteemi spetsifikatsioon...........................................................................36 2.3.2.1 Taust...........................................................................................................36 2.3.2.2 Eesmärgid...................................................................................................36 2.3.2.3 Vastutused..................................................................................................36 2.3
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Nendes andmefailides sisalduv info võib olla kasutaja sisselogimise info või ostukorvi info veebipoes. Küpsiste kasutamine võimaldab teatud infot kliendi ja serveri vahel teha pikemaajaliselt kättesaadavaks kui jooksev seanss, mis on reeglina piiratud ühe päringu täitmisega ja siis suletakse, kuna HTTP on olekuta (stateless) protokoll. Näiteks saab selle abil salvestada kliendi autentimisinfo ja ta ei pea iga uue päringu korral oma parooli uuesti sisestama vaid veebilehitseja saadab serverile järgmise päringu koos vastava küpsisega. Küpsiseid saab ka kasutada, et koguda infot kasutaja käitumisharjumuste kohta veebis. Selliseid küpsiseid nimetatakse andmekaevuriteks (data miner või tracking cookie), mille eesmärk on pakkuda kasutajale tema käitumisharjumuste põhjal veebi soovimatut reklaami või muud infot, mis võiks teda huvitada
ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Mõnikord võib ka käsurea kaudu edastada parameetreid serverisse. Vastuses kõigepealt tuleb kood: kas vastuse leidmine õnnestus; kas see ühendus pannakse kinni või mitte; millal see vastus tuli; mis serveriga on tegemist; millal seda objekti on viimati modifitseeritud; mis tüüpi objektiga; mis on objekti pikkus. Kui objekti ei ole, siis vastuseks on ,,Not found" ehk server alati vastab mingi tunnuskoodiga. Samuti on olemas veebilehti, mis nõuavad kliendilt nime ja parooli ehk need lehed ei ole avalikult ning vabalt kasutatavad, vaid nende kättesaamiseks tuleb mingit lisainformatsiooni anda. Kui me pöördume sellise serveri poole, siis server vastab, et ,,Authorization required" ning peame sisestama brauserisse oma isikliku kasutajanime ja parooli, mis pannakse iga päise sisse. Parool unustatakse iga kord ära (olekut mitte säilitav HTTP) ja kui uuesti kasutaja tahab serveriga ühendust saada, peab ta taas lisama oma kasutajanime ja parooli
telnet [
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
HTTP võimaldab kahte viisi, kuidas server saab kasutajat identifitseerida – autoriseerimine ja cookie’d. Autoriseerimise korral saadab klient kõigepealt tühja sõnumi ilma erilise pealkirjata, server vastab talle sõnumiga: authorization required ja lisab WWW- Authenticate: päise, mis näitab, kuidas autoriseerimine toimub (tavaliselt kasutajanime ja parooliga). Seejärel saadab klient sõnumi kasutajanime ja parooliga, lisades päisesse rea Authorization: , kus on ka kasutajanimi ja parool. Klient jätkab kasutajanime ja parooli saatmist kuniks brauser suletakse (ilma autoriseerimispäiseta keeldub server vastamast, kui autoriseerimist siiski veel vaja oleks). Cookie’de tehnoloogial on neli komponenti: cookie päis HTTP response sõnumis, cookie päis HTTP request sõnumis, cookie fail kasutaja süsteemis, mida haldab kasutaja brauser, ja andmebaas veebilehel. Kui serverisse tuleb request sõnum, siis luuakse unikaalne idendifitseerimisnumber ja andmebaasi tehakse
ja nii saab server kasutaja koguaeg ära uuesti tunda. Kui cookie'd ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on
tunda. Kui cookie'd ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale. 9 14. FTP File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid Computing 2) SAS In-D
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
annaabi.ee 
