SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU KARU TERE, KAKUKE! TERE -TERE, MESIKÄPP! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA JÄNESE KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU HUNT TERE, KAKUKE! TERE -TERE, VÕSAVILLEM!
Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest minu süda valudest. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi kogub aia äärde valu minu südame. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest laulan, kuni hauas kaetud olen jääst ja lumedest.
Võtame näiteks Eesti, kus teadaolevalt elab üle 100 erineva rahuvuse. Probleemid seisnevad selles, et tihtipeale enamik rahvusest ehk siis oma riigi rahvas ei salli võõraid kultuure, usundeid, nahavärvi, keelt ega nende tavasid. Põhiliselt suurteimateks probleemideks on ikkagi rahvuste omavahelised läbi saamised, erinevused ja suhted. Meie näiteks ei mõista seda, kui Tallinnas jooksevad ringi trummidega laulvad naised ja mehed, kes kannavad seelikuid ja laulavad oma usundi järgi laulukest. Aga nende usk on neile tähtis ning sunnib seda tegema. Samamoodi on meil oma tavad ja usundid. On olemas ka palju rahvuslikke kultuuride ühinguid, mis tegelevad selliste probleemidega, näiteks 1989.a oli neid 22 ja tänaseks on see arv üle 300. Olen kuulnud ka seda, et rahvusvähemustel on õigus moodustada ka vastavalt seadusele oma kultuuriautonoomia. Venelaste ja eestlaste vahel on olnud alati mingisugune vihavaen. Tuleneb see
Seda kasutatakse samuti filmides, et rõhutada süngust ja põnevust. Minu arvates sobib see selleks väga hästi. Viimasel ajal on televisioonist näidatud aga pizza reklaami, milles, kui ma ie eksi, kasutatakse osa Verdi ooperist "Traviata". Verdi teoseid kasutatakse sageli kõige itaaliapärase reklaamimiseks. Üks näiteid, kus klassikaline teos on ära rikutud on aga meie telekanalites sageli näidatud Ajax´i reklaam, kus võib kuulda eestikeelset õnnelikku laulukest, mis on tehtud Georges Bizet ooperi "Carmen" aaria "Habanera" viisile. Minu arvates ei sobi see sinna üldse. Klassikalise muusika puhul peaks enne selle kasutamist ikka mõtlema, et kas see ikka sobib sinna. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et klassikalise muusika kasutamine tänapäeva meedias võib olla nii hea kui ka halb. Minu arvates sobib klassikaline muusika hästi filmidesse, et muuta neid efektsemaks. Telereklaamides ja mobiilihelinates
Nukker sügis, looduse surmakuu, on esivanemate meenutamiseks tõesti kohane. Soomlastegi november, marraskuu, tähendab tõlkes surnukuud. Hingedeaja ja -päeva näol me kohtume nähtusega, mis ilmselt sobib tänapäevasesse kontekstigi, veel enam - on siia lausa hädavajalik, sest mineja peab ikka aeg - ajalt üle õla tagasi vaatama. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud
" Vähk oli just mudast välja roninud ja pahandas, et Vanaisa polnud teda märganud; ta hüüdis omas meelepahas: "Vanamees, kus su silmad on, et sa mind ei näinud? Nad on sul vist selja taga." - "Sina ninatark, " oli vastus, "siitpeale peavad su omad silmad selja taga olema." Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb päikesepaistes läikida ja oma muretut laulukest vilistab. "Kehkenpüks vihmakass," hüüab ta temale, "kas sul pole midagi muud teha, kui eputada?" - "Vanamees," ütles see, "töö on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, - mis sa ise selle kohta ütleksid?" - "Sina riidenarr!" hüüab Vanaisa pahuralt, "siitpeale olgu sul mustad püksid ja karistuseks ei pea sa oma janu kunagi jõest kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult
Ometi tunneb ta rõõmu pääsukese päästmisest ja see annab talle uut inspiratsiooni kirjutamaks. Oma luuletustes annab Juhan Liiv väga hästi oma hetkelist meeleolu. Kui tema meel on parasjagu rusutud ja hing raske, räägib ta surmast, talvest, pimedusest. Üheks heaks näiteks on Liivi luuletus ,,Lauliku talveüksildus" Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, laulan, kuni hauas kaetud olen jääst ja lumedest. On tunda väga kurba meeleolu ja veidi ehk ka soovi surra. Jällegi on luuletaja andnud vihjates mõista, et ta ei tahaks enam olla osa maapealsest elust. Selle luuletuse puhul ta just nagu usuks, et on sunnitud jääma lõksu, katmas raskused, mille ta on välja toonud lume ja jääna
mingisugune kirjand kindlal teemal ja see selgeks õppida. Väga hea võimalus on teha sellest luuletusest, kirjandist või tekstist laul! See võib tunduda mõttetu tegevus, aga sa märkad isegi, et nii jäävad sul need jutud ja luuletused palju paremini meelde! Sa ei pea just tundi minema oma pilliga ja seda juttu esitama lauluna(võimalik, et õpetajal oleks selle vastu midagi )vaid sa lihtsalt kodus harjutad seda ja tundi minnes on see lugu sul hästi selge ja sa võid seda laulukest, siis sama hästi kirjutada või lausuda! Mitte mingisugust probleemi enam ei ole! Ja nüüd midagi neile, kelle raskuseks on ajalugu, sest seal tuleb erinevaid aastaaegu meelde jätta. Mina olen mõne aasta jooksul leidnud hea süsteemi, mis aitab kerge vaevaga mul meelde jätta neid raskeid aastaarve, mil üks või teine sündmus toimus. Kuidas see süsteem töötab? Kõigepealt mõtlen ma arvudele , mis tekitavad automaatselt assotsiatsioone mingite inimestega .
Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda. Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Lepitakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud
Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. MIDA TEISED TEEVAD? Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.
Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult. Ja-jah! Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti, ja siis ulatas selle tütrekesele... No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,- hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema...Ehh, nohh, tead küll...Hunt ei lasknud ennast häirida ja rääkis...Hahaaa, mis sa nüüd räägid? Ja-jah, selge pilt ! Ah, sul korvike kah veel kaasas, seal peab kindlasti mida head ja paremat olema, või mis ?
tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika
õpilased. Sel päeval kohtub Matthis esimest korda raekooli õpetaja Vestigenrorius'ega, kellest hiljem tema kaitsja saab. Üldises saginas lükkab õpetaja Matthise ekslikult raekooli õpilaste hulka seisma. See vägev etendus jättis poistele nii sügava mulje, et nad tahtsid ka köiel kõndimist järele proovida. Selleks kogunesid nad kloostriaeda. Sel ajal kui Matthis proovis köiel kõndida, ise samal ajal väikest laulukest lauldes, sisenes kloostriaeda õpetaja Vestigentorius. T oli vaimustuses Matthise lauluhäälest ja küsis kas poiss tahaks raekooli õpilaseks saada ja reakooris laulma hakata. See kohtumine muutis Matthise elu. Ta vanemad olid katku surnud ja mündrik Kotsep oli ta enda hoole alla võtnud. Kotsepa emand ei sallinud teda ja Matthise ainus sõber oli rebane, kes oli mündrikule toodud naha pärast. Kuna rebane oli
armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda. Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Lepitakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud
Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt. Minico jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud hertsog. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetuses. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietatuna, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda. Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Leptakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud
Järgnevad 16 aastat ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Selle perioodi kõige tähtsam teos oli "Reekviem". 1886. aastal kirjutas ta ooperi "Othello". Enne surma kirjutas ta ooperi "Falstaff". Viimased eluaastat veetis Milanos, ta oli jõukas. Tegeles heategevusega. Kuulame: "La Draviata" sissejuhatust Verdi ooperite eripäraks peetakse ilusat meloodiat ning laulmisviisi, mida nimetatakse bel canto (ilus laul). Kuulame: "Hertsogi laulukest" ooperist "Rigoletto" Verdi ooperite puhul on väga tähtis meloodia, meeldejäävad motiivid. Ta on kirjutatud 26 ooperit. Tema puhul ületab laulja orgestri alati. Pani tohutut rõhku libretole. Kuulame: "Triumfi marss" ooperist "Aida" EDWARD GRIEG (1843 1907) Norra helilooja ja pianist. Grieg sündis Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu. 12-aastaselt alustas ta iseseisva komponeerimisega.
liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei 4 palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Esivanematekultus Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises
Lapsed mõistatavad,kummas käes kivi on,kes ära arvab, saab kiita. Tõrremäng Mängijad seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks väljaspool ringi olev mängija katsub trügida ,, Tõrre" sisse.Teda takistatakse.Kes tõrrelaudadest" trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks. Teeme kakku Patsi,patsi kakku, Veere,veere kakku, Sili sealihaga, Kasta kanamunaga, Viska kopsti!ahju,s Söö ära nämm,nämm! Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele: Veere- ringikujulised liigutused peopesadega Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest Viska viska kakuke kahe käega ahju Võta võta kujuteldav kakuke ahjust välja Söö ära pista suhu ja patsuta kõhtu Teeme,teeme Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese. Saame,saame,mis me saame?Saame saiapullikese. Rosinad ssin ja rosinad seal,pähklid siin ja pähklid seal. Teeme võõba ka peale pzz.....Oi,kui magus
! Nii ropu süü saab pesta ainult surm! Ja eesel surmale siis saigi määratud" Kust teosest see katkend on pärit? Mida sellega mõeldakse (kogu teosega)? 73) ,,Mina usun ainult, et 2 ja 2 on 5 ning 4 ja 4 on 8." Kelle sõnad? Mida ta sellega mõtles? 74) Täida lüngad: ,,Ta on, kui sa ei pane võrdlust pahaks, just nagu _________, kes lendu tõusta tahaks, kuid varsti väsinud kõigest _____________, maas jälle laulab vana laulukest." Mis teosest see on pärit ja kelle kohta see käib? 75) Lõpeta Descartese lause: ,,Mõtlen ..............." 76) Raamat, mis koosneb kümnel päeval kirjutatud novellidest. Näiteks pistrikulugu. Mis teosega on tegu? 77) Kellele kuulus järgnev lauakõne? ,,Dr ______ ütles kord, et kirikuisade elulugudes seisvat niisugune jutt. Ühel noorel üksildasel olevat olnud palju kurje hirmusid ja kihkusid ja ta polevat teadnud, kuidas nendest lahti saada; seepärast olevatki ta ühelt
Ja mina tohin elada! Mis eest?!" Luuletuses on kirjeldatud lahkumist kallitest inimestest. Millegi pärast justkui tuntakse ennast süüdi elamises. Ei suudeta leppida kaotusega. Kaotusevalu on samuti suur kaasaegses laulus "Life goes on", kuid püütakse eluga edasi minna ja hüvasti jätta. Püütakse meenutada koos oldud aegu. Jäävad mälestused, mida ei unustata. Kadunud inimene elab edasi mälestustes. "Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest, minu süda valudest. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest; lumi kogub aia äärde, valu minu südame". Luuletuses on räägitud kurbusest ja südamevalust. Lumehanged nagu väljendaksid selles luuletuses suurt murekoormat. Ka laulus "Dear mama"on samuti kurbus ja südamevalu. On mure ja hirm ja ei ole turvatunnet. Sellised tunded valdasid inimesi ka vanasti, kuid probleemid olid teised. "Kas tunnete : väriseb maa! Kas kuulete : kisendab veri
muutuks kullaks. Soov läks täide. KÕIK muutus kullaks. Toit, joogid jnejne, Midasele jõudis kohale, et see soov viib ta hauda. Midas otsis Dionysose üles ja palus, et ta vabastaks ta piinadest. Dionysos käskis minna Paktolose jõe äärde ja sukelduda, et vesi õnnetu soovi maha peseks. Läks pesi, sellest ajast peale inimesed hakkasid jões kullaliiva leidma. Midas jalutas ringi ja kuulis kuidas Paan(mingi karjamaade jumal ors) puhus roost vilepilli. Paan nägi, kudias tema laulukest nauditakse ning palus mäejumala Tmolose vahekohtunikuks, et too otsustaks, kumb mängib paremini, kas muusade juht Apollon või Paan. Tmolos valis Apolloni. Midas kui "kõiketeadja" oli selles valikus pettunud ning andis oma arvamusest ka Apollonile teada. Apollon astus Midase juurde ja võttis ta kõrvad pihku ning muutis need eeslikõrvadeks. Kodus sidus ta pähe omale turbani. Juuksed ei mahtunud ära, kutsus teenri ja avaldas saladuse. Teener ei tohtinud saladust avaldada
Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi." Pealegi laulsime me kõik. Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis." 9
jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda. Tähelepanu: Nagu iga mängu puhul, jälgi ka siin, kas laps ei ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu. KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal." · Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu. · Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas. · Anna kõristi lapsele ja korda laulu. · Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida. 11 UURINGUTE ANDMETEL
püüa teda leida. Otsime ta üles ja hoiame siis süles." · Mine jänku peidukoha juurde ja võta jänku välja. Hüüa: "Ma leidsin jänku üles!" · Jätka mängu teiste mänguasjade peitmisega. Enne esemete leidmist loe alati salmikest (vahetades peidetud looma nime). · Palu lapsel mänguasi ise ära peita. Korda salmi ja lase lapsel mänguasi üles leida. NII JA TEISITI · Laula mõnda lihtsat laulukest. · Esmalt laula tavalise häälega. · Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone: - kõrge hääletoon, - madal hääletoon, - mahe hääletoon, - ninahääl (hoia laulmise ajal nina kinni). Mäng aitab lapsel tutvuda erinevate kõnemudelitega HIPP-HOPP! · Arenda lapse keeleoskust lugedes järgmist salmi ja tehes nõutud liigutusi: "Hipp-hopp! Hipp-hopp! (Hüppa nagu jänes.) Hipp-hopp
lapikesele maale: «Siin,» ütles ta piiblisalmi matkides, «siin sureb Bicarat, ainus nendest, kes on temaga.» «Aga neid on neli sinu vastu. Lõpeta! Ma käsin!» «Kui sa käsid, siis on teine asi,» ütles Bicarat. «Kuna sa oled minu ülemus, siis pean ma sõna kuulma.» Ta hüppas tagasi, murdis mõõga põlve peal pooleks, et see vaenlaste kätte ei satuks, viskas tükid üle kloostri-müüri ja pani käed rinnal risti, ise vilistades kardinalistlikku laulukest. Vahvust austatakse alati, isegi vaenlaste poolt. Musketärid tervitasid Bicarafd mõõkadega ja pistsid need siis 63 tuppe. D'Artagnan tegi niisamuti ja toimetas seejärel Bicarat' abiga, kes ainukesena oli püsti jäänud, de Jussaci, Cahusaci ja Aramise poolt haavatud vastase kloostri eeskotta. Nagu ütlesime, oli neljas surnud. Nad helistasid uksekella ja, viies kaasa neli mõõka viiest, sammusid joobununa rõõmust härra de Treville'i maja poole.
jne. See laul hakkas esimesest korrast kohe kõigile külge ja seda rahvuse peale vaatamata. Isegi härra Slopasevit kuuldi teda mõnikord kaasa örisevat. Voitinski aga matsutas seda laulu kuuldes oma koltunud suud ja kordas: ,,Oi neid lollpäid! Oi neid ogaraid! Oi neid idioote!" Need olid tema sõnad ja nende sõnade pärast ei saanud ta mitte kaasa laulda. Aga naerda ta võis lauljaid kuulates, naerda küll. Naerda ja sõimata! Tema sõimu ei pannud keegi aga tähele, sest lõpmatut laulukest lauldi veel siiski, kui Voitinski kõrvad olid juba ammu igaveseks kurdid ja tema suu mulda täis. Võimalik, et see laul eluea poolest mattis isegi krahvi, oma tooja, sest kunst on ju pikk, inimese elu lühike. Aga selle kohta polnud teateid, sest krahvist kuuldi peale tema lahkumist sama vähe kui enne tema tulekutki. Voitinski kõrval oli veel inglane King, kes ei laulnud kunagi popi armsast koerast! Aga temast polnud seda imeks panna, sest tema ei laulnud üldse mitte
annaabi.ee 
