............................................................................... 2 Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.............................................................................3 Paaristõukeline sammuta sõiduviis............................................................................................. 3 VAHELDUVTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi. Esimese asjana tuleks selgeks saada korralik keha algasend. Pärast asendit tulevad kindlad
Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest.
põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab hoida mulla viljakust , vähendada erosiooni ja taimekahjurite ja haiguste mõju. Lisaks ka orgaaniliste väetiste: loomasõnnik, kompost jms kasutamine.
*) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e
.10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Kasutatakse langusel, väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult. Õpetamisel tuleks valida sellise langusega rada, kus õpilased suudavad paraja hooga liikuda ainult keppide paaristõukega. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi.Esimese asjana tuleks selgeks saada korralik keha algasend. Pärast asendit tulevad kindlad aspektid mida tuleb jälgida:
ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Kasutatakse langusel,väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult. http://www.youtube.com/watch?v=tNCvScGZz6s 2.Paaristõukeline ühesammuline Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest. 3.Vahelduvtõukeline kahesammuline Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust,tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal
*) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e
tõusudel. Paaristõukel kasutatakse keharaskust raskupunkti toel energiaallikana ehk kui ülakeha on tõstetud üles, lastakse sellel allapoole langeda. Keha raskuspunkti käetõukega koos madalamale viies tuleb kogu keha tõuget toetama ning seeläbi on võimalik toota oluliselt enam jõudu kui lihtsalt kätega tõugates. Vahldustõukeline kahesammuline sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi. Esimese asjana tuleks selgeks saada korralik keha algasend. Pärast asendit tulevad
Pampast lõunapool Patagoonias on jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala. 6) Argentiina pinnamood on põllumajanduse seisukohalt hea, seal on maailma viljakamad mullad. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Patagoonias, kus on kõrbed, on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. 7) Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust. Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Energiavaradest leidub maagaasi ja naftat. Energiat toodetakse hüdroelektrijaamades ja tuumaelektrijaamades
Teostuses on iseäralik see, et käed töötavad vahelduvalt ning suusad liiguvad samamoodi käärselt nagu teisteski sõiduviisides. Treeningharjutusena on selle sõiduviisi kasutamine aga suhteliselt heaks vahelduseks, samas aitab parandada koordinatsiooni ning tegelikult on üsna lihtne selle sõiduviisi abil läbida tõusvaid rajalõike.' Käetõuketa uisuviis Käetõuketa uisuviis ehk uisusamm ilma tõuketa on murdmaasuusatamises enamjaolt kasutusel laugetel laskumistel või laskumiste lõpus hoo suurendamiseks, aga ka tasandikel kui kiirus on liiga suur kepitõuke jaoks. Viimasel ajal on sõiduviisi tähtsus oluliselt tõusnud, kuna rajatingimused muutuvad üha paremateks ja täiustuvad suusad, mis teeb murdmaasuusatamise distantsid üha kiiremini läbitavateks. Seepärast ei ole suusatamisel tihti efektiivne kasutada käetõuget keppidega, vaid võimalikult madalas asendis uisutada. Peale selle on see sõiduviis väga hea treeningharjutus
äravoolu hulga suurenedes mõjub see veeteedele, mille kaldad erodeeruvad suurenenud veehulga tõttu rohkem; Bensiin, õli ja muud ohtlikud ained satuvad vooluveega pinnasesse 2. Näiteks ka- metsade maharaiumine mäenõlvadelt Tagajärjeks on metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile, mis uhub mulla minema. 2.12.Kuidas on võimalik pinnast erosiooni eest kaitsta sademeterikkas piirkonnas asuval mäenõlval? Selgitage kahte võimalust Laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on mõeldav terrasspõllundus. Erosiooni ennetamiseks võiks mäenõlval taimkatet tihendada Muutes külvikorda ja rajades nõlvadele astmikpõllumaa, saab erosiooni aeglustada. 2.13. Pildil on kujutatud paljudele piirkondadele iseloomulikku keskkonnaprobleemi. Kuidas nimetatakse pildil kujutatud nähtust? Selgitage kahe loodusliku teguri mõju, mis võivad pildil oleva nähtuse esinemisele kaasa aidata.
soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale. Mulla degradatsioon- inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon. Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel.
sisemajndust. Samuti võtab valitsus ettevõtjatelt kõrgeid makse, kui nad eksporidivad põllumajandus saadusi. 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine. a.) Peamised põllukultuurid. Argentiina põllumajandus on spetsialiseerunud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (paraguai tee) .Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Köögivilja
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega,
Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest. Tõusuviisid Liugesamm tõusuviis kasutatakse, kui suusa liugepikkus ja eessamm ei võimalda lummelöödid kepiteravikus nii palju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal,
tõusust. Kui tõus on väga raske, tuleks üle minna vahelduvatõukelisele käte tööle või äärmisel juhul isegi käärtõusuga lihtsalt tõusust üles astuda. Wassbergi ja Mogreni stiil Uisutehnikas on kasutusel ka ühesammuline sõiduviis ehk suusaringkondades tuntud Wassbergi stiil kus igat uisusammu saadab paaristõuge keppidega. Seda kasutatakse peamiselt tasastel või paremate oskuste puhul ka laugetel tõusudel. Selle õppimiseks tuleks paigal olles kanda esmalt raskus ühele suusale (tugijalale) ja siis viia vastassuusk käärasendisse ning kanda koos suusa- ja kepitõukega sellele keharaskus. Järgneb libisemine, mille ajal tuuakse tõuke sooritanud jalg tugijala lähedale, pööratakse sealt kohe jälle ette käärsesse asendisse ja minnakse teisele poole käärsele libisemisele. See uisutehnika variant
(must mets). See asub mägisel alal Baden-Württembergis Edela-Saksamaal. Scwarzwaldi kõrgeim tipp on Feldbergi mägi, mille kõrguseks on 1,493 meetrit. Kogu see piirkond on peaaegu ristkülikukujuline pikkusega 160 kilomeetrit ja laiusega 60 kilomeetrit. Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks. Kõrgete kuuse- ja männimetsadega kaetud ala piirneb lõunast ja põhjast Reini oruga. Badenipoolsed läänenõlvad on järsud, laugetel idanõlvadel rohetavad all orus karjamaad ja õitsevad kirsiaiad. Schwarzwald on suusatajate, mägironijate, matkajate, lohelendurite ja purjetajate paradiis. Allikad: http://www.tensireisid.ee/schwarzwald-ja-reinimaa (02.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Forest (02.04.2013) http://www.pellet-plants.com/news/pellet_mill/Wood-Pellet-Export-Increases.html (02.04.2013) http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2338%3Apelletite-
Metsaga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on mäestikud ja kõrbed. (Wikipedia, 2015) Argentiinas on põhiliselt spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Samuti on olulise tähtsusega riigis soja tootmine. Riik on maailmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Sellega tegeletakse, kuna riigis on nii viljakad mullad. Argentiinas kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid, keda karjatatakse pampa vähemviljakamatel aladel. Seda tehakse, kuna nendes piirkondades on tunduvalt raskem tegeleda taimede kasvatamisega.
Ülekaalus on taime-ja loomakasvatus ning nende saaduste tootmine. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? a) Peamised põllukultuurid Argentiina põllumajandus on spetsialiseerunud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (paraguai tee) .Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Köögivilja kasvatatakse suurlinnade lähedal, troopilisi puuvilju ( banaani, ananassi, mangot).
poolt kasutatakse head agrotehnikat. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored koosnevad kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Kitsamaid voored on moodustatud moorenist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus. Nii katavad tasasemaid voorelagesid ning moreentasandikke leetunud kamarmullad, mis on nõrgalt või keskmiselt leetunud. Laugetel voorenõlvadel levivad ribadena leostunud ja leetunud kamar – karbonaatmullad. Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka (kõige viljakamad mullad on Pandiveres) (Remmel 1978). 3.6 Kliima Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres
sest sademetevesi valgub mööda voorenõlvu kiiresti allapoole (Remmel 1978). 3.6. Mullastik Vooremaa muldkate sõltub pinnamoest. See on omakorda põhjustanud kindlad seaduspärasused muldade levikus ning mullaliikide suhtelise ühetaolisuse. Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus. Nii katavad tasasemaid voorelagesid ning moreentasandikke leetunud kamarmullad, mis on nõrgalt või 7 keskmiselt leetunud. Laugetel voorenõlvadel levivad ribadena leostunud ja leetunud kamar karbonaatmullad (Remmel 1978). Gleistunud ja soostunud mullad esinevad voorte jalameil ning madalamatel künnistel. Vooremaa pindalast hõlmavad 20-27% üle 1 meetri paksuse turbakihiga sood. Valdav osa (92 %) Vooremaa soodest on madalsood, põhjuseks on lühiealisus ja lubjarikkad põhja- ja pinnaseveed. Nendes madalsoodes on väikeseid siirdesoo- ja rabalaike. Mineraalmullad on
tõugata lõpuni ja need ei lõdvetu). Tüüpviga. - Keretõuge algab liiga vara, käetõuge liiga hilja, - Keppide etteviimisel puudub käte lõdvestus, käed ei sirutu tõuke alustamiseks piisavalt ette. 3.3.2.2. Paaristõukeline 1-sammuline sõiduviis. Koosneb ühest jalatõukest , keppide paaristõukest ja varieeruva pikkusega vabalibisemisest. Viisi kasutatakse keskmise libisemise puhul tasasel, pärituult, ka laugetel tõusudel kui liikumiskiirus on ca 6-8 m/sek. Harjutamiseks sobivad paaristõikelise sammuta sõiduviisi puhul toodud tingimused, aga ka tasane maa. Eristatakse kiiret e. stardivarianti ja aeglast e. põhi- e. distantsivarianti. Kiiret variant sooritatakse kiires tempos. Kohe pärast kepitõuke lõppun algavad 3 tegevust – jalatõuge, kere püstumine ja käte ettetoomine. Jalatõuke lõpuks, kui kere ei ole jõudnus veel täielikult püsti ja keppe ette viia algab järgmine kepitõuge.
Üsna tihti on need sekundaarsed ja teisenenud liigilise koosseisuga alad, millel kasvavad taimed on iseloomulikud näiteks pärisaruniitudele. Sarnastel liigniisketel aladel on levinud soostunud rannaniidud. Need on enamasti karjatatavad alad, kus kasvavad peamiselt tarnakooslused, lisaks veel varsakapja, alsse, soonerohtu jt. Saliinsetel rannaniitudel on taimkate kõrgvee poolt vahetult mõjutatud. Kõrged alad. Sellised kasvukohatüübid on levinud rannavallidel ja laugetel tasastel rannavöönditel, mille substraadiks on enamasti sooldunud ranniku-glei- või ranniku-turvastunud mullad. Tekkelt on saliinsed osad erinevas kujunemisjärgus primaarsed niidud, kõrgemad alad ka karjatamise tulemusena säilinud sekundaarsed niidud. Enamasti neis rannaosades puittaimi ei kasva, on vaid hõredalt üksikuid kasvavaid kadakaid või kibuvitsapõõsaid. Saliinsele vöötmele on iseloomulikud nn avakooslused, kus pind pole taimedega ühtlaselt kaetud, vaid
Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu 16 milj. km². Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 % mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine: Aastate jooksul kujunevad nõgusatel ja laugetel nõlvadel sadanud lumest suured lumekogumid Ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad Lund moodustavad jääkristallid muutuvad sõmerlumeks ehk firniks Pinnalt lumemassi voolav vihma- ja sulamisvesi aitavad firni tihenemisele kaasa kuni see muutub liustikujääks Jäämass hakkab kasvama ja või saavutada kuni mitme tuhande meetri paksuse
Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes. Lodu kasvukohatüüp on levinud jõe- ja järveäärsetel madalikel, orgudes ja laugetel nõlvadel. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimestik toitub toitesooladerikkast põhjaveest või jõelammidel ka üleujutusveest. Kevadeti ja sügiseti on lodud pikka aega üle ujutatud. Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m. Enamik lodudest on kaetud metsaga, põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp - mõlemad taluvad üleujutusi. Lodumetsad on põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib
Plaani koostamisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid: 1. Kõik ühel ja samal horisontaalil asuvad punktid on ühesuguse kõrgusega. 2. Horisontaalid ei lõiku üksteisega ega moodusta silmuseid. 3. Naaberhorisontaalidel on sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. 4. Horisontaalid lõikuvad reljeefi struktuurijoontega risti. 5. Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet. Järsematel nõlvadel on horisontaalide vahekaugus vaiksem kui laugetel. Kahe kõrguspunkti vahelisel sirgel, millel interpoleeriti horisontaalide asendipunktid, on horisontaalide vahekaugus ühesugune. 6. Hoonete, rajatiste, teede, sillutatud platside ja veekogude vahel horisontaalid katkestatakse. 7. Ühtlase kaldega aladel tehakse täismeetrid tähistavatele horisontaalidele katkestus, kuhu kirjutatakse kõrgusarv, mille ülemine pool orienteeritakse nõlva tõusu poole. Kaldesuuna muutuste korral võib kõrgusarvu kirjutada ka teistele horisontaalidele. 8
"puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest raba- (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast. Turvas on taimejuurte ulatuses vähese mineraalainetesisaldusega, tugevasti happelise reaktsiooniga pHKCl 2,3-3,6 ja
annaabi.ee 
