TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele...
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla
juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edasi ka lastekodus. 1713 a
seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nõus, nii nad läksid taas koos Jaaniga ära koju. Poiss püüdis nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lõpuks mõistis, et ehk oligi nii kõige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Väinoga, kes oli päris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krõhva (vähemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma söögi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krõhvale vastu hakata, sest Krõhva oli kõva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tükkideks ning jagas kõigile sealt väikese tüki
rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krhvale vastu hakata, sest Krhva oli kva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tkkideks ning jagas kigile sealt vikese tki. Ka Krhva pidi sellega leppima, sest nad kaklesid Jaaniga ning
seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nõus, nii nad läksid taas koos Jaaniga ära koju. Poiss püüdis nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lõpuks mõistis, et ehk oligi nii kõige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Väinoga, kes oli päris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krõhva (vähemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma söögi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krõhvale vastu hakata, sest Krõhva oli kõva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tükkideks ning jagas kõigile sealt väikese tüki
soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike. Nii et lastekodus kasvavate laste suurimaks probleemiks ongi kiindumussuhte puudumine. Laps vajab kindlaid täiskasvanuid, keda usaldada, mis on eelduseks, et temast kasvaks eluga toime tulev inimene. Oma referaadis tutvustangi erinevaid võimalusi vanemateta laste hoolekandes. Rõhk on just asendusperede süsteemil, mis kahjuks Eestis pole väga heal järjel. Eestis kipub olukord olema
,,Hulkur Rasmus" Autor: Astrid Lindgren Illustraator: Reet Rea Tegelased: Rasmus, Oskar,Martina,preili Hök, politseinikud, pätid. Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel
Tänapäeval kolivad noored liiga noorelt kodunt välja, vanematega hakatakse suhtlema harvemini. Põhiliselt kasutatakse selleks internetiühendust või mobiiltelefoni. Vanemad aga muretsevad rohkem ning ei tunneta lapse emotsioone, kuna kirja teel võib tunduda kõik hästi. Sammuti saadakse üksteisest valesti/ vähem aru, kui näost näkku rääkides. Iga laps aga peaks olema õnnelik selle üle, et tal on vanemad või vanem kes hoolib temast. Kuna paljud lapsed on lastekodus ning nemad ei tea mis asi on vanema armastus või hoolivus. Nad unistavad ajast mil ema hellitab, hoiab ning kallistab. Kuid miks on see nii, kuna lapsi ei saa ju lillepähe kinkida? Turvatunnet minnakse otsima kellegi teise juurde, kurbusest aga võib tekkida viha. Kuid on noori kellel on vanemad olemas soovivad alatihti just, et nad elaksid lastekodus või kusagil mujal kui kodus. Nende vanemad on joodikud ning paljudes peredes on väga tuntud koduvägivald. Pekstakse lapsi
nädalaid ohus, mistõttu ristiti ta alles kaks kuud pärast sündi. esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusse vastu 15-aastaselt, preestriks sai ta 23. märtsil 1703.Kaevates aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle, vabastati ta ametist. Õppides vaimulikuks vastu tahtmist arvatakse et ta teeskles haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja Ospedale della Pietà tütarkaste lastekodus. Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli. Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel. 18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni vahel: Püha Markuse Katedraali orkester, neli lastekodu ja mitmed ooperiteatrid, Juba 1711.
kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma. Kui linna ametnikud tulid Jaani hooldajate juurde vaatama ja kontrollima kas on vaja abiraha. Kuid ametnikud otsustasid hoopiski, et Jaan tuleb saata lastekodusse. Lastekodus õppis Jaan palju. Ta õppis et kui ta midagi teeb, näieks kakleb siis ei tule hoolida millestki ei endat ega teistest vaid tuleb panna kõik mängu. Seal lastekodus olid mõned teistsugused poisid ka. Näiteks poiss keda hüüti Kitaks kuna ta alalõpmata kitus. Teine imelik poiss oli poiss keda hüüti Häireks. See oli poiss kes iga väiksemagi puutumise või kiusamise peale valjult kisama hakkas. Mistõttu poistele teda eriti kiusata meeldis
Vanemate roll on lapse elus kindlasti tohutult suur ilma nendeta poleks laps see, kes ta on. Vanemadmõjutavad lapse eluteed vägagi. Peamine, mis vanemad peavad kindlasti oma maimukesele pakkuma, on armastus. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Olles kasvanud tavalises peres, koos ema ja isaga, on tulevikus kindlasti lihtsam luua endal pere ning üldiseltki inimsuhted. Näiteks lastekodus kasvadud laps ei saa ilmselt nii palju armastust lapseeas, seega pole tal mitte nii kerge luua teiste inimestega suhteid, v õimalik , et selle taga on usalduse puudumine. Lapsena ei tunta veel oma vanemaid hästi, teismeeas ei taheta neid nähagi, alles suuremaks saades mõistetaks , kui olulised on vanemad. Hea vanem teab, et lapsele tuleb alati toeks olla. Vanemad on need, kes meile kunagi selga ei p ööra ja aitavad alati, kuid tihti saadakse sellest aru alles siis, kui neid enam pole
kohta andis talle giovanni legrenzi kes oli vivaldi isa poolt koosasutatud muusikute ühenduse president. Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tal oli astma mis tähendas et puhkpille ta mängida ei saanud. 1693, viietesitaastaselt, hakkas ta õppima preesteri ametit et saada preestriks ning määrati ametisse 1703 hüüdnimega punane preester 25 aastaselt. Hiljem 1704 ta vabastati ametist oma kehva tervise tõttu. Sama aasta septembris astus ta viiulimeistri ametisse ühes lastekodus veneetsias. Järgmise 30 aasta jooksul tegi suurema osa oma loomingust seal. Varsti pärast vivaldi ametisse võtmist, said tema õpilased mujal maailmas kõrgeid hinnanguid ja lugupeetust ning vivaldi kirjutas neile erinevaid kantaate jm. palasid. Hiljem, 1704 lisati tema kohustuste hulka ka viiulijuhendaja amet. Tema, muusikaõpetaja koht oli lastekodus igal aastal vaidluse küsimus ning 1711 otsustati
Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. “Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis
nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. "Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks," rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. "Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene." Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis
Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. “Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis
Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà, kus kasvasid leidlapsed, orvud ja vallaslapsed, aga ainult tüdrukud . Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga. 1718. aastas sagenesid Vivaldi reisid teistesse Itaalia linnadesse veelgi. Ta käis seal, kus parajasti kanti Vivaldi teoseid ette. Tihti ta dirigeeris neid või oli viiulisolistiks . 1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell' Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne
Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katsetasin tähelepanelikku kuulamist suheldes lastekodu kasvatajaga. Viibisin lastekodus põhjusel, kuna üks poiss oli seoses vägivaldse käitumisega koolist kõrvaldatus ja viibis koduõppel. Eelnevalt olin tutvunud kirjandusega, kuidas kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Lõpetasime õpilasega tunnid ning kasvataja kutsus mind kohvilauda. Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin, et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga
kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik untsu ja ta näis nii kohmakana. Tundus, nagu ei teaks ta headest kommetest midagi. Ometi oli ta väga sõbralik ja lahke poiss. Rasmus oli väga kurb, kui nägi, et proua ja härra vankrisse istus hoopis lokkis peaga tüdruk, kes ei olnud sugugi selline, nagu end võõrastele näidanud oli. Ta tahtis lihtsalt lastekodust minema minna ja jätta maha kõik need teised lapsed, kes pidid kurbusest murduma. Poiss ei kannatanud lastekodus olekut enam kauem välja. Ta otsustas põgeneda. Ühel ööl, kui tema parim sõber ja ülejäänud lapsed juba magasid, võttis Rasmus oma koti ja läks ettevaatlikult uksest välja. Ta vaatas hoolega, et keegi teda ei näeks. Õige pea jõudis ta välja. Kahjuks oli juhataja kuulnud väljas kahtlast häält, võttis taskulambi ja valgustas sellega oma kogu õue. Õnneks ta seda väikest poisikest ei näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle
,,HULKUR RASMUS" A. Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna"
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost
Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse, mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse ühes kasvu- ja arengukeskkonnas ning on välja toodud ka mesosüsteem, eksosüsteem ja makrosüsteem, mis samuti mõjutavad lapse arengu-ja kasvukeskkonda. Samuti räägib autor oma töös ka väärtushinnangutest. Mitte kõigil lastel ei ole võimalus kasvada kodus oma vanemate juures. Need lapsed on kas lastekodus, turvakodus, tugiperedes, hooldusperedes, adoptiivperedes või eestkostele võetud lapsed. Üks põhjus, miks lapsed oma vanemate juurest on lahkunud või ära antud on nimelt vanemate võimetus last üleval pidada. Iga inimene tahab, et teda armastatakse, et ta oleks õnnelik, terve ning kellelegi vajalik. Tähtis on, et lapsel oleks kõht täis ja peavari olemas. Need tingimused peavad täitma kas vanemad, kasuvanemad, hooldajad või kasvatajad.
Kuritegevus on tänapäeval suur probleem. Inimesed panevad toime kuritegusid väga erinevatel põhjustel, kõige suuremaks ajendiks on raha. Ükski inimene pole sündinud kurjategijaks, nad kasvavad selleks ühiskonna süül. Lisaks ühiskonnale peituvad põhjused ka endas, kuid võib öelda, et ühiskond tekitabki inimeses endas probleeme. Kõik saab alguse lapsepõlvest. Õnnelikud lapsed saavad kasvada oma vanemate kõrval, vähem õnnelikud kasvavad üles lastekodus. Vanemad on oma lastele eeskujuks, sellepärast on hea kodune kasvatus väga tähtis. Paljudel vanematel on elu rööbastelt välja jooksnud ning nad ei saa enam tagasi rajale. See ajendab neid varastama ja petma ning lapsed näevad sellist tegutsemisviisi pealt ja neile kujuneb samasugune suhtumine. Sama lugu on lastekodulastega, kelle sõbrad pole just kõige seadusekuulelikumad. See pole muidugi reegel, et kelle elu kõige lillelisem pole on kohe
Meie peres on lastel kõigil ühesugused väärtushinnangud ja kombed aga läbi erinevate sõpruskondade on aga väga erinevad taustad.Väga tähtsaks pean ka sõpruskonda kellega läbi käijakse sest see avaldab suurt mõju lapsele.Kambavaimus tehakse ka seda mida õigeks ei peeta. Saates oli juttu ka lastekodu kasvandikuga kellel nüüdseks oma pere.Tal pole olnud vanemlikku eeskujuja ometi on tal nüüd tubli pereisa. Ta teab mis elu on lastekodus ja seeläbi on andnund kodu ka võõrastele lastele,et neil oleks soojust ja armastust millest ta ise võibolla lastekodus ilma jäi.Ja oma uues peres ta tahab teha kõik selleks et pere oleks õnnelik.Ta töötab raskesti kasvatatavate laste kasvatamisega.Ja arvab,et musta tsenaariumi pole olemas,et kui tuleb raskesti kasvatav laps siis alati on lootust ümberkasvatamisele. Ja ta tunnistab, et on olukordi olnud kus ei tea mida teha. Kellel seda poleks siis olnud. Arutati ka selle üle, et kas
rääkida oma elust väga avameeleselt nii nagu ta on olnud. Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi, kes oleks temast tõeliselt hoolinud. Ja kui koledad olid selleaegsed lastekodude tingimused, kuidas kasvatajad neid lausa kiusasid, neid lapsi, kelledel ei olnud niigi peret ega toetajaid. See raamat näitab, et ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast on võimalik välja tulla. Vaatamata sellele, et ta elas lastekodus ja kasuperes, ei ole ta kibestunud. Ta on maksimalist, ta ei tee asju poolikult. Kui talle see asi ei sobi, siis ta seda ei tee. Näide poliitikasse astumisest. Talle ei sobinud need vaated ja ta nägi, et ei saa seal midagi kasulikku teha ning loobus poliitiku karjäärist. See lugu on väga õpetlik. Erika lugu näitab, et on võimalik saavutada väga vähestes tingimustes maksimum tulemus. Tuleb ainult väga tahta, Erikas oli see jonn ja tahe näidata, et
üsna trullakas ja üleüldse jättis tema välimus kõvasti soovida. Poisi riided haisesid. Kõik sellepärast, et Juhani ema oli surnud, kui poiss oli veel päris pisike ning Juhani isa jõi pidevalt. Poisi eest ta hoolitsenud ja lapsega ta hakkama ei saanud.Ühel päeval, suri ära ka Juhani isa. Poisil polnud kuhugi elama minna, sest ühtegi sugulast tal polnud, kelle juurde poisi saaks anda. Siis otsustatigi, et poiss tuleb lastekodusse saata. Juhani elu küll paranes lastekodus märgatavalt aga poiss oli ikkagi kurb. Tema suurimaks sooviks oli saada endale perekond, kus oleks ema ja isa ning tore kui ka mõni õde või vend. Raido oli pere ainuke laps ja niikaua kui mäletas, oli ta endale alati venda tahtnud. Vennaga saaks koos mängida. Auto avarii tagajärjel polnud Raido isa enam võimeline rohkem lapsi saama ning pere otsustas, et võtavad lastekodust poisile uue mängukaaslase lastekodust
Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haaras mind kaasa. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige.
Erika Salumäe Iga üks meist unistab olla tugev, jääda ellu rasketes tigimustes ja seal juures jääda iseendaks. Tulla toime keeruliste olukordadega või probleemidega ning ennast muudkui ületada, ületada ja ületada. Võib julgelt öelda, et Erika Salumäe on üks hea näide sellisest inimesest. Tema elutee ei ole olnud kerge vaid vägagi künklik. Ükski laps ei vääri lapsepõlve veetmist lastekodus kus lapsi koheldakse julmalt ning karmi distsipliini all või kasuperes kus ainsaks usaldusisikuks on pereisa ning kui teda enam ei ole, on pereelu karm, sest selle on üle võtnud kuri vanaema... Need kurvad olud panevad nukrutsema ning tekitavad valu ja trotsi, kuid samas kasvatavad tugeva inimimese, kes tahab midagi tõestada. Samamoodi ka erikoolis õppimine. Kõigites nendest tingimustes suutis Erika Salumäe jääda iseendaks leides selle mis talle tõsiselt meeldib-sport
kuna see oleks lapsele halb eeskuju, samuti ei suudaks pakkuda samasooline paar korraga ema, isa armastust ja hoolt. Tekkis lahkarvamus, ning LGBT ühing väitis, et samasooline paar võib pakkuda ka rohkem armastust ja hoolt kui traditsiooniline pere. Oma arvamust põhjendasid nad sellega, et traditsioonilistes peredes on rohkem tülisi, ning on oma loomult ebastabiilsemad. Mõneti toetas MTÜ lastekaitse liit LGBT ühingut ja leidsid, et lastel oleks parem siiski peres kui lastekodus, olgu selleks siis traditsiooniline pere või homoseksuaalne pere. Siiski jäime enestele kindlaks ja väitsime, et homoseksuaalne paar on lapsele ebatraditsiooniline eeskuju, ning see võib ka mõjutada lapse orientatsiooni. Muretsema pani ka lapse turvalisus homoseksuaalses peres. Uskusime, et tänapäeva ühiskond ei ole veel valmis aksepteerima homoseksuaalseid peresi, millega võib kaasneda kiusamine. Selle kohapealt vaieldi meile tuliselt vastu öeldes, et tegu on diskrimineerimisega
võimalust oma veresugulastega lävida või vähemalt teada neist. Talle peaks jääma ka see elu alles, seda ei tohiks temalt ära võtta. Kuid on veel üks asi, mille võib teadmatus kaasa tuua. Nimelt võivad lapsendatud lapsed abielluda oma veresugulastega, näiteid selle kohta on maailmas küllalt. 3 Kui lapsele, kes on riiklikul asendushooldusel (kasvab lastekodus või kasuperes) on otsitud lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest. Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda. Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka riikidevahelises lapsendamises perel läbida protsess lapsendamise taotluse esitamisest kuni
emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05
Autor: Andre Kägra "Oliver Twist" Oliveri ema sureb sünnitusel ja Oliveri isast ei teata midagi ,seetõttu kasvab Oliver üles kogukonna lastekodus. Mõne aasta pärast viib mister Bumble ta vaestemajja. Seal teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb kõigil väheks. Oliver küsis majaisanda käest süüa juurde selle peale visati ta kartsa.Järgmisel päeval pandi välja kuulutus ,kes Oliveri vabastab saab viis naela. Seetõttu satub Oliver mister Sowerberry juurde ,kus ta abiks on hiljem saab ka raskema töö. Seda ei talu aga surnumatja juures töötav poiis Noah ,kes
Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta ka suri (18.01.1956) Konstantin Pätsi eraelu ja järglased Konstantin Päts oma naise Helmaga. Pätsil oli oma naise Helmaga kaks poega, teine sündis siis, kui Päts oli Sveitsis. Pärast naise surma ta enam uuesti ei abiellunud. Pätsi minia tuli lesestunult 1946. aastal Siberist tagasi koos ühe Pätsi lapselapsega, teine suri lastekodus näljasurma. Isiksusena Konstantin Päts Konstantin Päts oli andekas kõnemees ja alati iseloomult lahke ja sõbralik kõigi vastu. Tal oli suur armastus maa vastu, sest ta oli maal sündinud ja kasvanud. Ta rajas Tallinna lähedale poolmetsistunud soosse ühe ilusaima maakodu Eestis. Tema poegi kasvatas abikaasa vallaline õde Johanna Pung. Ta tahtis alati aidata hädalisi, eriti, kui tegu oli lastega. Tal oli alati kaasas 200 krooni annetamiseks
• Avas uue psühhiaatriosakonna, olles ise osakonna juhataja • Õppis samaaegselt süvendatult – õendsut, üenduse õpetamist ja õppeprotsessi hindamist. Creightoni ülikoolis Omahas • Magistriõpingud – 1954 psühhiaatrilises õenduses Ameerika Katoliiklikus Ülikoolis Washingtonis • Cincinnati ülikoolis – USA esimese lastepsühhiaatria kliinilisi asjatundjaid ettevalmistav õendusteaduse koolitusprogramm 1950NDATE KESKEL • Töötas lastekodus • Personaali poolt antud abist ei piisanud nende laste aitamiseks, kellel oli teistsugune kultuuritaust ja eluviisid • Psühhoanalüütilised teooriad ja teraapiameetodid ei tundunud mõjuvat, lastele, kes olid olulistes sidemetes oma kultuurikeskkonnaga • Personal ei tundunud teadvat midagi olulist laste kultuuritaustast VASTUSTE SAAMISEKS OMA KÜSIMUSTELE • Otsustas ta sooritada filosoofia doktori õpingud kultuuri- ja
tohi usaldada). Ann käib politseis tunnistusi andmas ja peale seda kodus olles saab ta kokku Gregoriga, kelle ta korraks tuppa kutsub, Gregor proovib Anni mõjutada, et „Kunagi pole minust keegi hoolinud, mida ma küll lootsin, ’’ kuid Ann ei usu seda enam. Ta läheb nuuksudes nurka kuni tuleb sisse uksest Anni kasuisa, kes poisi minema ajab. Peale seda palub Ann oma kasuisal talle jutustada, kuidas tema elu oli lastekodus (sest ta kasuisa oli ka lastekodu laps ja ta polnud kunagi tahtnud sellest rääkida).
Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" Raamat räägib poisist nimega Jaan. Romaani tegevused leiavad enamasti aset lastekodus, kojanaise kodus, erikoolis ja üliõpilase juures. Peategelase Jaani kujunemislugu on väga haarav ja liigutav. Jaan kaotas oma ema jutustuse alguses ja tema isa oli juba ammu surnud. Algul oli tal väga raske ja ta lootis, et kannatused on ainult uni. Hiljem ta siiski mõistis aga püüdis mitte teist nägu teha. Jaan oli sunnitud elama kojanaise ja kojamehe juures. Ta aitas neil kõiki töid teha. Õhtul käis aga linna peal lehti müümas. Kahjuks jäi ühel
ellu. See raamat on täis huvitavaid ja kohati ka ehmatavaid fakte. Tema elu on olnud hiilgepäevade kõrval ka täis trotsi, valu ja palju pisaraid, kuigi juba noorena, kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige.
.......................................................................................................10 Kasutatud kirjandus....................................................................................................11 1. LASTEKODU 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule Lastekodulapse erinevus kodus kasvavast tuleneb eelkõige erinevatest psüühilistest stimulaatoritest ja väljakutsetest, mis tingivad ka mõnevõrra erineva minapildi. Koolieelikud lastekodus elavad ööpäevaringselt lasteaiatingimustes, samal ajal kui kodus elav laps viiakse tööpäeva lõpul koju, kus ta võib suhelda oma pereliikmetega üks-ühele pärast pikka päeva omaealiste seas. Lastekodulaps peab aga täiskasvanuga suhtlemiseks edestama oma sõpru, tõmbama enesele tähelepanu. Nii ongi kujunenud, et kooselavad lapsed ammutavad turvatunnet üksteiselt, mis aitab neil muutuva ümbruse ja oludega toime tulla. On
See paneb tööle õnnehormoonid ning muudab inimese positiivsemaks. Paraku saab iga päev näha peres rahulolematust. Eks ühel on vaja puldiautot, teisel isiklikku arvutit ning kolmandal hoopis kõige vingemat telefoni. Ning kui asjad soetatud, siis osatakse ainult algselt nende üle rõõmu tunda ning seejärel tekivad omakorda uued soovid. Näiteks lastekodulaste kõrvalt elavad tavapered liigagi hästi. Neil on olemas kodu, vanemad ja võib-olla isegi õde ja vend. Eelnimetatud on lastekodus elavate jaoks kõik, millest nad vaid unistada saavad. Seetõttu on neil südames tihtipeale tühimik ning proovivad seda asendanda kõik võimalike vahenditega. Televisioonis on palju näidatud, kuidas lastekodu kasvataja on neile nagu ema. Annab neile nõu, ulatab abistava käe ning panevad uskuma imedesse. See näitab, et südamega asja kallal inimesi leidub ja mitte vähe. Ilmselgelt on võimalik võrrelda ka lastekodulapsi kodututega, kellel puudub igasugune peavari nii
nagu neil. Selline tegutsemine oleks suur samm ka lastekodust kohe lahkuma hakkavate laste abistamisel täisväärt täiskasvanuteks saamisel. Nende sotsiaalsed oskused oleks tunduvalt kõrgemad, kui tavalisel lastekodu lastel. Endiste lastekodu laste täiskasvanute maailma ja selle sotsiaalsesse süsteemi rakedamisel saavad samuti abiks olla kõik neid ümbritsevad inimesed. Tegelikkuses peakski hakkama pihta inimeste suhtumise muutmisega, kes pole lastekodus elanud ja sealset elu näinud. Sest sõbralikk ülemus või sallivad kaaskodanikud teeksid lastekodu keskkonnast töötava inimese keskkonda astumise palju valutumaks ja meeldivamaks. Kokkuvõtteks võin öelda, et tegelikult tuleks alustada sellest et lastekodud tuleks muuta tõelisteks laste koduteks. Ehk siis, vahed mis nende kahe termini vahele tekitatud on, tuleks kaotada. Lõppude lõpuks oleme meie need kes tavaliselt inimesi lahterdavad ja jaotavad
Vaene mees tahtis, et ta lastel poleks enam kunagi kõht tühi ja mõtles väja skeemi, kuidas rikaste inimeste arvelt rikastuda. Ta suutis teha nii, et mees, kes teda lõpuks aitas ja toetas oli paljas nagu püksinööp, tema ahnus muutus piirituks. Ta sai nautida head elu, pakkus lastele kõike, millest nad poleks osanud unistadagi. Aga lõpptulemus oli see, et viie lapse isa pandi vangi. Lapsed jäid isata ja peavad nüüd lapsepõlve lastekodus veetma. Isa tahtis lastele head, aga tekitas kordades hullema olukorra. Ta ei suuda endale kunagi andestada. Me võime küll tegutseda nii, kuidas me õigeks peame, aga me peame olema suutelised oma tegude eest ka vastutama. Peame pikalt ja läbimõeldult käituma, sest me keegi ei taha oma elu ära rikkuda, veel vähem kellegi teise oma. Me seisame oma õiguste eest ja teeme nii, kuidas on meil endil parem, aga tihti unustame mõelda selle peale, kuidas me kahjustame sellega teisi
Must vares Liis läks uude kooli. Seal, aga ei olnud klassi suhtlemine selline nagu eelmises koolis. Näägeldi üksteise kallal ja olid teatud kambad, kes omavahel suhtlesid. Ühe poisiga (Sethiga) ei suhelnud keegi ja teda noriti, kuna ta elab lastekodus ja ta on neeger. Liis, aga teadis kohe, et ta tahab selle poisiga tuttavaks saada. Kui õhtul Liis läbi pargi kodu poole läks ilmusid ta teele kolm meest. Liis kartis, sest ta oli kuulnud, et millalgi oli siin üks tüdruk vägistatud. Äkki ilmus välja Seth, kes lõi mehed oimetuks ning sellega päästis ka Liisi. Järgmine päev koolis ei teinud Seth temast väljagi ja vaatas nagu alati tühja pilguga aknast välja
Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Weizenberg suri Tallinnas. Teosed: Kalevipoeg, Linda, Koit, Hämarik Amandus Adamson elas aastatel 1855- 1929. Sündis meremehe perekonda, alustas Toom- Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, sest kaotas 6- aastaselt vanemad. 1870. a. läks Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima. 1873. aastal ei saanud Peterburi kunstide Akadeemiasse sisse, 1875 sai. Lõpetas õpingud seal 1879, sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile. Alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna, I näitus toimus 1887 Peterburis, samal aastal läks ennast Pariisi täiendama. 1889. a. esitas oma teoseid Pariisi maailmanäitusel.
Kui Jaan teiste lastega kokku puutus, tundis ta kohe, et Krõhva ja Kodja on pahad poisid. Jaanil oli Kodja ja Krõhvaga tihti kaklusi, kuid Jaan võitis need alati ja Jaani hakati kutsuma Teraseks, sest ta oli tugev. Jaan töötas tublisti ja ta ei kartnud lastekodu juhatajat ega õpetajat. Varsti tuli talle üliõpilane härra Pärn külla ja ütles talle, et ta võib iga kell tema juurde tagasi tulla. Talle ei meeldinud lastekodus ja ta koliski üliõpilase juurde tagasi. Siis juba Jaan sai jooksupoisi töökoha. Ta hakkas raha koguma, et ema hauale valge rist osta. Üliõpilane ajas lastekodu paberid korda ja Jaan saadeti teise kooli. Tal läks seal hästi, kuid tal tekkis õpetajaga tüli ja teda saadeti erikooli. Seal ta kohtas Kodjat, aga Kodja oli hakanud heaks poisiks. Kätte olid jõudnud jõulud ja üliõpilane kinkis Jaanile uue ülikonna. Neil tulid koolis spordivõistlused korvpallis ja võrkpallis
koolikiusamisele ja kindlasti tema mõttemaailm ja hingeelu on seetõttu teistsugune, kui nendel kellel on hetero vanemad. Ning kindlasti seisab ta paljude ebameeldivate küsimuste ees, mida talle võivad erinevad inimesed esitada. Olen kindel, et koolis, lasteaias ja ka muudes olukordades tekivad paljud ebameeldivused, nii laste, nende vanemate ja õpetajate vahel. Mul oleks sellistest lastest väga kahju, kuna nemad ei saa ju otsustada oma elu üle, kuigi ega ka lastekodus ei ole hea üles kasvada. Aga siiski leian, et lapsel oleks vaja suureks sirgumisel enda kõrvale ema kui ka isa. Tundub, aga, et kogu Euroopa on suundumas sellises suunas, et samasooliste kooselu tunnustataks. Olen kuulnud, et Taanis, Norras, Rootsis ja Hollandis on samasooliste abielud ametlikult kinnitatud ja kindlasti on neid riike rohkem. Ma loodan, et Eestil on visadust selle vastu võidelda, kuna ma ei näe vajadust seda seadustada.
ratastoolita siis ta oli hea ja abivalmis aga kui nad olid suvekodus siis ta oli rahutu ja vahelduva tujuga.Kui tal oli kuradi käsiraamatu viimase peatükis pidi ta katuselt alla hüppa ,et lennata siis ta hüppaski aga suri. 13.Mille järgi tundis Karina Mariuse ära? Karina nägi et Mariuse pool kõrva on ära lõigatud nagu ratastoolimehel. 14.Mida räägib Kerli Karinale? Kerli ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga lastekodus olnud. See oli Pärdi kadunud õde Kerli. Kerli ütles, et ta uppus juba 7 a. tagasi. peikaga kokku saades ,et aega võita võita ta läheb üle jää, aprillikuu jää ei kandnud ja ta uppus.Ta rääkis ka ,et Pärt ei tunneks ennast süüdi kui ta saatis Kerli poodi kommide järele, ta läks tegelt peikaga kohtuma. 15.Mis oli see raamat, mille sai Karina poest, ja mida see sisaldas? Raamat mille Karina poest sai oli kuradi käsiraamat, see sisaldas kurjust, see raamat teeb
uhkete sportautodega. Palju oleneb inimese iseloomust, kas tahetakse hoida kinni vanadest tavadest või ei ole probleemiks võtta omaks ka kõik uus. Küll aga peetakse seda mitte kõige tavalisemaks, kui nähakse vanakesi mootorrataste või sportautodega sõitmas, sest ideaalis kujutame ikka ette, et nemad on need, kes koovad lastelastele sokke ja küpsetavad pannkooke. Missugused tunded valdavad aga lapsi, kes elavad lastekodus või koguni tänaval? Tänapäeval on olemas mitmeid perekodusid, kus kasvavad üles mitmed ja mitmed lapsed, kellel pole vanemaid. Seal on neile toeks kasvatajad ja sõbrad, kes muutuvad ajapikku nende perekonnaks. Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad on hüljanud. Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad. Tihti juhtub, et kasuema või hooldaja osutubki selleks õigeks vanemaks. Raske on ette
annaabi.ee 
