Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985).
Osadel lastel saab olema raskem, teistel jälle kergem see lapsepõlv. Laps vajab oma eluea alguses vanema hoolitsust, süüa, juua ning tegevust, kui see on tagatud, siis võib laps olla rahul. Mõndades riikides on need olukorrad halvad ja ka kohati kohutavad, siis võib lapse lapsepõlv muutuda kohati väga kurvaks ja õnnetuks. Näiteks enamustes Aafrika riikides on olukorrad halvad, igapäevase vee ja söögi olemasolu on kohati kaheldav. Kuid ka seal saab oma lapsepõlve rõõmsaks teha. Õnnelik lapsepõlv on siis, kui lapsel on põnevad ja huvitavad päevad. Laps saab piisavalt mängida nii üksi kui ka teiste omasugustega. Nooruk õpib iga päev midagi uut, mis talle meeldib ning saab oma teadmisi kasutada järgmistel päevadel. Ennekõike saab laps olla rõõmus ja tegeleda oma päevaste tegemistega siis, kui tal on kõht täis, sest tühja kõhuga ei jaksa isegi täiskasvanud päeva vastu pidada. Igal pool eri kohtades on vaja lastel ka omi
Mäng Lapse elus on väga tähtsal kohal mäng. Terve lapsepõlve veedab ta enamasti mängides. Juba väga väikestele lastele pannakse näiteks voodi külge rippuma mänguasjad, et laps saaks nendega mängida. Isegi laulusõnad ütlevad, et mäng on väikese inimese töö. Kuid kas on õige seda ikka päris tööks nimetad? Nagu meile eelkoolipedagoogikas õpetati, siis mängu ei tohiks kutsuda väikese inimese tööks. See on pigem vahend, mille kaudu laps areneb. Mängul on tohutult tähtis osa lapse arengus
Maja juures oli ka laut. Seal majas elas ta koos oma ema, isa ja vennaga. Mujal aga elasid vanaema, vanaisa, tädi ja onu. Kui tema sündis ei olnud nii uhkeid mänguasju nagu on praegu. Tema mängis vanade mänguautodega, mis olid rauast. Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri. Tamar õppis koolis väga headele hinnetele. Ta lõpetas ülikoooli. Ta käis kooli kõrvalt paljudes trennides ja pühendus võistlustele. Olümpiaadidel ta ei käinud, sest ta pühendus spordile. Lemmik ained koolis olid: kehaline ja kunsti.
juurde värvilisi detaile. Ehitusmängus on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid (luues erinevaid ehitisi: Sildu jne) sildu, maju, basseine ja autoteid. Erinevatest mänguliikidest võiks esile tuua veel veemängud, mis on... Veemängud- on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Veega saab teha erinevaid katseid. See kuulub kokkuvõttesse essee lõppu ....Kõikidel mängudel on lapse arengus suur tähtsus. Tuletades meelde oma lapsepõlve mängumaailma meenuvad... Mäletan kui mina mängisin nukkudega. Mul olid kodus erinevad nukud. Küll ma vannitasin, küll ma tegin neile igasuguseid soenguid, käisin nukusid kärutamas ja tundsin uhkust oma nukude ja mänguasjade üle. (sõnasta ümber, et laused oleks sidusamad) Vii kokkuvõttesse... Tuletan meelde oma lapsepõlve mängumaailma. Mäletan väga selgesti, kuidas Eri Klas rääkis, et tema lapsepõlve mänguasjadeks olid puuklotsid. Need olid tema lemmikmänguasjad
Õnnelik lapsepõlv Lapsepõlv on elu esimene etapp, mille me läbime. Selleks, et kogeda õnnelikku lapsepõlve, ei mängi rolli mis soost, rahvusest või elukeskkonnast sa oled. Kõige tähtsam on see, kes sind ümbritsevad. Üks tähtsaimaid asju lapsepõlves on armastus, hoolitsus ja positiivsus pere poolt. Maailmas on väga palju inimesi, igaüks neist on omamoodi erinev. Kõigil on omad plussid ja miinused. See on normaalne, et erinevates rajoonides elavad erinevad inimesed, erinevates tingimustes. Aga siiski enamusel on katus pea kohal ja ka toit laual, mis peaks neis ikka positiivsust hoidma
Jevgeni Onegini küsimused ja vastused . 1. Missugusest perekonnast oli pärit Jevgeni Onegin ? Kus ta veetis oma lapsepõlve ? Oli pärit aadliperekonnast , lapsepõlve veetis Peterburis Neeva kaldal. 2. Missuguse kasvastue ta sai ? Oli hästi kasvatatud ja palju õpetatud poiss. 3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda ? Talle ei meeldinud lärm ja see , et naabrid teda vaatamas käisid . Alati kui nägi , et naabrid tulid vaatama , ta põgenes hobusel . 7. Miks peeti Oneginit mässajaks
Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. Minu arvates on see väga armas ja siiras lapseportree. Kunstnik on kujutanud oma tütart Clara Serenat, kes oli väga elav ja üleannetu väike tüdruk. Lapse pea on kujutatud maali keskel ja midagi muud pole näha. Kujutamise eripära, stiil: Maal jätab väga värske ja õrna mulje. Kujutab õndsat lapsepõlve. Ma arvan, et kunstnik väga armastas seda last ja maalis teda täie siirusega ja suutis jätta väga armsa ning südantsoojendava mulje, mis meenutab mu enda lapsepõlve. Kasutasin Janice Andersoni raamatut ,,Rubens".
Laul oli perekonna igapäevane kaaslane. J. R. armastas muusikat kuulata nii raadiost kui ka ema esituses. Ema õpetas teda ka kitarri mängima. Juba poisikesena hakkas ta laule kirjutama ning esines koolipõlves kohalikus raadios. Pere elas vaeselt, suur depressioon mõjus puuvillakasvatajatele hävitavalt. Isa võttis vastu iga töö, mida pakuti, hiljem valitsuselt kompensatsiooniks saadud farm kannatas üleujutuste all. J. R. lapsepõlve traumaatilisim sündmus, vanema venna Jacki hukkumine õnnetuses ketassaega 1944. aastal, jälitas teda kogu elu. Kõigest hoolimata meenutas Cash oma lapsepõlve alati härdusega, tundes muret selle pärast, et inimeste side maaga kaob ning hävib ka keskkond, kust tema muusika pärineb. Väga paljud tema laulud haakuvad farmielu, vaesuse ja lapsepõlveunistustega.
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5
Ma tahan siseviimistlejaks saad, sest ma oskan hästi kujuntada tuba ja oskan selliseid väiksemaid asju remontida ja värvida. Mulle meeldib ka värve ja asju oma vahel segada. Veel meeldib mulle selle töö juures seinasi värvida, tapeetida, teha tapeedi mustrit, pahteltada- mida ma veel ei oska teha, aga tahaks õppida. Viimistleja on see pärast ka minu unistuste töö, sest seal saan olla loov ja panna oma anded mängu või välja tuua. Tegelikult pole see amet minu lapsepõlve unistus, aga ma hakkasin selle ameti vastu huvi tundma alles paar aastat tagasi, kui ma värvisn oma toa aknaid ja tegin väikest remonti. Minu lapsepõlve unistus ametid olid nagu ikka mõne lapse unistus ametid näiteks poemüüja, laulja, tantsija, näitleja ja kunstnik, aga ma ei valiks neid kuna mulle pakub see amet rohkem huvi. Paljud arvavad, et viimistleja on rohkem meeste töö, aga see ei ole nii. Paljud naised tahavad sellele ametile kandideerida ja
t. kui seda lugeda siis ei tahaks seda lõpetada ennem kui raamat läbi on! I Ei saa öelda, et ma oleks Antoine de Saint-Exupery loomingu suur austaja... tegelikult olengi ma lugenud vaid seda lühiromaani mahus modernset muinasjuttu «Väike prints». Kindlasti läks see lugu mulle hinge. Samas pole ma eriline nende lapsemeelsete tekstide austaja, sest mulle tundub, et just sedasorti kirjanduse ilge vohamine viimasel aastasajal on põhjustanud arutu hulga lollpäid, kes soovivad oma lapsepõlve lõppu üha enam kaugemale nihutada. Täpsustuseks lisaksin ma siiski kohe, et ma ise ei arva, et põhikooli lõputunnistuse kättesaamisel peaks inimene oma lapsepõlve unustama ning karmtõsiseks «täiskasvanuks» muutuma... loomulikult peaks inimene oma lapsepõlve ning selle rõõmusid ja hirme mäletama, kuid siiski võiks vahet teha ja aru saada, et elu läheb edasi ning nüüd on niimoodi! Selle lapsemeelsuse tõttu tahaks ilgelt nelja panna, kuid tekstis on ka sügavust, mis
Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt kõneleb... Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt oli kahtlemata ,,Punamütsike". See kõneleb väikesest tüdrukust, kelle ema saadab teda vanaemale pannkooke ja veini viima. Kuid õnnetuseks teel sinna, kohtab Punamütsike kurja hunti, kelle õel plaan on nii vanaema kui tüdrukuke nahka pista. Tüdruk hakkab teel lilli korjama ning hundil on parasjagu aega, et memm ära süüa. Kõik läheb plaanitult, kuid talle saab jälile metsavaht, kes mõlemad õnnelikult päästab.
koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Lugedes tema raamatut ja teada saades kui palju ta on kannatanud, siis tekib mõte, et ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas Erika Salumäe üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata sellest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga. Raamatut lugedes ei saanud ma väga palju midagi uut teada, kuna varasemalt
ole vanemad. Väga palju on õnnetuid lapsi, kellel ei ole vanemad. Põhjuseks on see, et kas vanemad on surnud, vanemahooldus ära võetud või midagi muud. Need lapsed kes on kasvanud vanemateta ei ole need samad inimesed, kes kasvasid koos ema ja isaga. Vanemateta kasvanud lapsed on nõrgemad, tundlikumad ja tihtipeale ka häbelikumad. Palju on ka neid kel on olemas ainult 1 vanem. Tohutu hulk on olemas neid inimesi kes on veetnud oma lapsepõlve koos ainult 1 vanemaga, kas isa või emaga. Põhjuseid on palju, peamiseks põhjuseks tänapäeval on see, et vanemad lahutavad, ning laps peab otsustama kumma juures ta elada tahab. Selle tagajärjel võib juhtuda see, et laps kaugeneb oma emast või isast. ,, Mu emal oli minuga parasjagu raske aga ma arvan, et ta nautis seda." Nii on väitnud Mark Twain. See on väga tark lause, kõikidel emadel ja isadel oma lastega vahel väga raske.
Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt muutlike võimalustele saksa, eesti ja läti koolides . Päikese rõngas Äike Rõngu surnuaial Mu lapsepõlve Rõngu suved on piiralt päikese Välk õmbleb kokku kõue räbalaid rõngaga. ja tõbmab vihmasärki üle puu. Sääl hurmja kuuseheki taga on kõike, mida Surmalasti on jääkud ristid vaid südamele vaja. ja kaugel vilksatades kase luu. Kaev vinnab üles selgust iga ämbriga. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Aed pillab sõstraid, õunu, ploome kahe käega
üldisest sissetulekute kasvust vähenenud, vaid pigem suurenenud. Isegi kahe töötava vanemaga kolme- ja enamalapselistest peredest on peaaegu kolmandik vaesed ja riskivabu peresid vaid napilt üle poole. Nelja- ja enamalapselistest on juba 65% vaesed. «Eesti inimarengu aruanne 2002» ütleb otse välja: vaesuse põhjus on lapsed. Mõned ühe lapse vanemad soovivad veel juurde lapsi, aga pole kindlust, kas suudetakse kõigile lastele pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust? Eestlase pragmaatilisust arvestades on selliseid peresid tõenäoliselt väga palju. Arvan, et maailmas väheneb laste sünniarv sellepärats, et inimesed saavad liiga vähe palka. Keegi ei jõua ära elatada kolme või enam last. Paljudel tekibki kartus, et nad ei suuda pakkuda oma lastele normaalset lapsepõlve, et nad jäävad ka enda ära elatamisega hätta. See, et järelkasvu jääb aina vähemaks näitab ka fakt, et see aasta sündis
Maailmas sünnib iga päev sadu tuhandeid lapsi. Ei ole võimalik valida, kuhu riiki nad sünnivad või mis rahvusest nad on ning millised on nende vanemad. Igas olukorras tuleb hakkama saada. On õnn, kui laps sünnib riiki, kus laste õigusi austatakse, nende heaolu kaitstakse, et nende elus ei ole hirmu ega puudust ning kus neil on võimalik üles kasvada rahus. On ju riike, kus peavad inimesed igapäevase vee ja toidu eest võitlema, pole kodu ega puhtaid riideid. See kõik muudab lapsepõlve kurvaks ja õnnetuks. Suurim õnn on aga see, kui laps sünnib perekonda, kuhu ta on oodatud, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, vaatamata võib olla isegi mitte kõige parematele võimalustele. Minu meelest ongi just hooliv ja kokkuhoidev pere see, mis muudab lapsepõlve õnnelikuks. Õnn ei ole alati kõik asjad, mis meid ümbritsevad, vaid siiski inimesed. Tihti tunnevad lapsed aga ennast õnnetuna, kui neile
kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata neist asjadest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga. Austatud naissportlane on lisaks spordile proovinud olla ka poliitikas oma kodumaale kasutlik
Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne laev" (1938), "Noorusmaa"(1947) "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936), "Laane kurus"(1935), "Ohvrikivi" (1937 ) ,,Metsajärv" (1940), "Õngitsemas" (1946) jpm. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastelemõeldud jutud on kirjutanud J.Vahtra oma lapsepõlve mälestustele toetudes. Neid jutte on põnev lugeda, juttudes on elavalt kirjeldatud laste töödest ja tegemistest kodus, karjas ning looduses. Lugemise ajal võid ennast tõemeeli ette kujutada istumas metsas lõkke ääres, tondilugusid kuulamas. Olles ise pärit samast kandist on tore ettekujutada eluolu, külasid ja talusid ajast, mil Vahtra seal elas, ning oma poistetempe tegi, millsena nägi tema külaelu ja milline on see tänapäeval. Väljavõtteid lugudest: Ohvrikivi, "Võu-lell"
kohta. (elamisloa saamine jne) 1) Mongaamia- ühe mehe ja naise vaheline abielu 2) Bigaamia- 1 mehe samaaegne abielu 2 naisega või vastupidi 3) Polüandria-mitme mehe pidamine 4) Polügüünia-mitme naise pidamine 5) Polügaamia- mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga John Alan Lee: 1) Eros- erootiline armastaja, eelistab mingit kindlat tüüpi füüsilise atraktiivsuse järgi. Nemad kirjeldavad oma lapsepõlve õnnelikuna ja väidavad, et nende kodus oli palju armastust. 2) Ludus- mänguline armastus. Stiil, kus inimene ei taha ennast püsivalt siduda. Mitu suhet korraga. Lapsepõlv oli keskmine, aga on haiget saanud varases täiskasvanueas. 3) Storge- esineb harva. Sõbralik armastus, kus hinnatakse rohkem tugevat sõprust. Kirge ja emotsioone välja ei näidata, aga koos hoiab meeldiv tegevus. Lapsepõlv on möödunud palju lapselises suures stabiilses peres. 3 Lisastiili :
Noor olla on... Keily Türnpu 11b Enamasti kujundavad inimesed ja isikud nende ümber omale lapsepõlve. Kuid millisena nad mäletavad oma noorust ja mis tee nad valivad? Noore inimese elu teevad kindlasti lihtsaks vähesed kohustused paljude õiguste kõrval. Enamik ei oska karta tegevusi, mis tõsiselt haiget teevad. Meile lubatakse palju rohkem kõike, kuid vahepeal on ees mõningad piirangud. Noortele meeldib tihtipeale nendest piirangutest üle astuda. Neil tekib vajadus teha kõike risti vastupidi ning sellega teevad nad oma nooruse palju raskemaks, kui see tegelikult on
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Valisin selle teema, sest olen lapsepõlve tähtsusele ka varem palju mõelnud ning olen veendunud, et isiksuse kujunemiseks on lapsepõlv vundamendiks kogu eluks. Kõik saabki ju alguse meie varajasest lapsepõlvest, kus hakatakse meid varakult vormima, õpetama ja suunama, lastakse teha õigeid ja vahest ka valesid otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng
Täiskasvanute rolli omaksvõtmne oli tähtis sündmus kõigis ühiskondades. Sellesse rolli kuulub näiteks töötamine, abielu ja lapsevanemaks olemine ja iseseisvus ja vastutus. Agraal - ja feodaalühiskondade tähelepanuväärseim sündmus oli kirjaoskuse tekkimine. Koolitus oli kõrgeima klassi ainuõigus. Ühiskonnas hakkas kujunema uus mõjukas keskklass, linnakodanlus. Õpipoisi-, selli- ja meistrisüsteemi kaudu sai alguse kutsekoolitus. Tänapäeval tunnustatakse lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei mõisteta vaid täiskasvanueluks ette valmistava etapina. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jagada kolme ajaloolisse etappi: 1. laps kui vaid väike täiskasvanu 2. hakati tunnustama lapsepõlve erilisust 3. lastele pööratakse erilist tähelepanu. Lapsed kasvavad spetsiaalsetes ühiskondlikes kasvatusinstitutsioonides.(ajajärk,kus me praegu elame)
Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused:
maailmas. Ma alati austasin õpetajaid, kui nad õpilasi austasid. Direktori juurde saadetud lastest oli mul alati väga kahju, sest ma kujutasin ette, millist häbi nad terve kooli ja enda vanemate ees võisid tunda. Tänapäeval muretsevad tihtipeale hoopis õpetajad, kes koos õpilaste vanematega direktori juurde kutsutakse. Oma lapsi kasvataksin ma kindlasti teistmoodi, kui teevad seda praegu paljud noored emad ja isad minu ümber. Kingiksin neile lapsepõlve, mis õpetaks neid ka edaspidises elus hakkama saama. Et lapsepõlves kalliks saanud paigad ja lihtsad asjad tekitaksid neis igatsust olla veel laps ja.. et nad kasvavad ilma vitsata, kuid ka ilma pideva e-maailmata, mis rööviks neilt lapsepõlve.
Nukul oli tavaliselt puust pea ja riidest keha. Käed- jalad tehti eraldi ja pärast õmmeldi keha külge. Silmad ja suud joonistati nukule pliiatsiga või tikiti, juusteks kõlbasid lina või takutuust. Need tulid isegi ilusamad kui poenukud, kuna need olid ise tehtud, ja armastusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänapäeval on palju lihtsam saada endal mänguasju ning rohkem mänge mida mängida. Aga kui küsida inimestelt, siis nemad on rahul enda lapsepõlve mängude ja mänguasjadega. (pilt on illustreerival eesmärgil) Kasutatud materjalid: raamat ''Eesti rahvaluule'' mu isa jutustas oma lapsepõlve mängudest http://www.google.ee/imgres?q=vanaaja+m %C3%A4ngud&um=1&hl=et&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=2p -WiZ8FYSOzMM:&imgrefurl=http://www.velise.ee/saurus/index.php %3Fid%3D7942&docid=bd0lP20z- Y_dXM&w=640&h=480&ei=nvGVTtSVGcnQsgaHn- HiBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=462&vpy=152&dur=562&hovh=194&ho
Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? Sellest järldatuna ütleks, et vanemate roll kasvatuses on ülitähtis. Eriti tähtsaks peetakse lapsepõlve, mis tänapäeval möödub kiirelt ja on väga vahelduv. Mitmete uuringute aluseks on olnud lapsepõlve, kasvatuse ja õppeedukuse seosed. Kui lapsepõlv möödub kiiresti, võivad jääda teatud vajadused märkamata ja teadmised puudu. Perele kaasneb lapse saamisega väga suur kohustus. Kohustus, mille nimel peab kogu aeg tööd tegma. Emad-isad peavad austama ja hindama oma lapsi, samuti kasvatuses ei tohiks vanemate võim hirmutav olla, vaid pigem vastutulelik ja arvestav.
peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda
Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? Sellest järldatuna ütleks, et vanemate roll kasvatuses on ülitähtis. Eriti tähtsaks peetakse lapsepõlve, mis tänapäeval möödub kiirelt ja on väga vahelduv. Mitmete uuringute aluseks on olnud lapsepõlve, kasvatuse ja õppeedukuse seosed. Kui lapsepõlv möödub kiiresti, võivad jääda teatud vajadused märkamata ja teadmised puudu. Perele kaasneb lapse saamisega väga suur kohustus. Kohustus, mille nimel peab kogu aeg tööd tegma. Emad-isad peavad austama ja hindama oma lapsi, samuti kasvatuses ei tohiks vanemate võim hirmutav olla, vaid pigem vastutulelik ja arvestav
Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus. Lapsepõlve meenutades tundus kõik nii lihtne ja selge. Polnud vajadust lanegtada raskeid otsuseid, kuna elus polnud veel keerulisi valikuid. Mitu kuud enne sünnipäeva tekkis mul alati suur ootusärevus ja ööd enne tähtsat päeva olid sageli unetud. Nii suur oli ootus ihaldatud mänguakaru järele, mis oli juba varakult poeriiulilt välja valitud. Kui lõpuks eriline päev saabus ja isa ulatas mulle suure sinise lehviga mänguaja, olin ma maailma kõige õnnelikum tütarlaps
Mitmed luuletused on tänase päevani populaarsena püsinud rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus. Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri looduselamusi, mille jälgi on näha Haava lüürika loodushingestuses. Igapäevase elu kõrval tekitasid ilusa ning idüllilise ettekujutluse ja mõttepildi nt isa viiulimäng, Jakobsoni luuletused ja „Kalevipoja“ ettelugemine. Samuti arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke rahvusliku rõhumise eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku
omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv Kasvatusteaduse uurimisvaldkonnas on palju tähelepanu pööratud lapsepõlvele. Lapsepõlve võib mõista mitmes tähenduses ; bioloogilist, psühholoogilist, kui ka sotsiaalkultuurilist ilmingut. Kiired muutused viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumised. Siit ka uued probleemid: laste keskendumisraskused, endassepöördumine, rahutus, ebakindlustunne. Kodu rolli on lapse arengus raske üle hinnata. Ühiskonnas tõrjutud ja kultuurile võõra inimese hälbimise põhjusi tasub otsida lapsepõlvekodust.
Tinder Toomas Rüütel 11.klass Narva 2016 Tinder on asukohapõhine tutvumisapp. Tinder asutati 2012. aastal. Tinder on asutatud mitmete inimeste poolt. Põhilised neist olid kolm lapsepõlve sõpra Sean Rad, Jonathan Badeen ja Justin Mateen. 2014. aastaks oli Tinderil üle biljoni kasutaja. https://www.instagram.com/tinderni ghtmares/ https://www.youtube.com/watch?v= xFS5MixrAkM Kasutatud materjalid https://www.gotinder.com https://www.google.ee https://en.wikipedia.org/wiki/Tinder_(ap p) https://www.instagram.com/tindernight mares/ https://www.youtube.com/watch? v=xFS5MixrAkM
Teismelise eas algab igal noorel inimesel ajajärk , mil ta püüdleb kõlbelise enesetäiustuse poole (mitmemete erinevate võimaluste vahel valimine; õigluse tajumine; ülekohtu tunnetamine; siiraste ja puhaste mõtete ,,varjamine"; moraaliõpetuse omaksvõtt). Tolstoi üheks loominguliseks loosungiks oli kurjale ei tohi kurjaga vastata. Igasugune kättemaks ei ole õigustatud, see on pigem vahend omaenda nõrkuse näitamiseks. Õigele teele satub inimene, kes kannab endas kaasas lapsepõlve siirast puhtust ja headust. Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks. Tolstoi poolehoid kuulub aga lihtrahvale, sest nad on vabad ja nad ei eksi headuse ja tõe teelt. Neid ei huvita enese täiustamine ega enesetunnetus, nad lihtsalt on. kui Tolstoi püüab siiski näidata, et ka nemad püüavad kõlbelise ideaali poole. Ta ühendab tegelased, kellest
Ühtlasi hülgas ta neil aastakümnetel oma tagasitõmbunud eluhoiaku ja kujunes Rootsi ühiskonnas üheks kaalukamaks avaliku arvamuse kujundajaks. Jätkuvalt kasvas tema rahvusvaheline kuulsus. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas. Tema loomingut on palju uuritud ja selle üle arutletud. Sisuliselt ju Astrid Lindgren meie keskel viibiski oma raamatute kaudu. Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Lindgren on öelnud: ,,Kui ma olen kas või ühte kurba lapsepõlve rõõmu toonud, olen ma oma elus midagigi saavutanud" Ta pidi ka palju kannatama oma elus
ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde. Isal läks äris kehvasti, laostus. Tol ajal pandi võlglased võlavanglasse. Et sellest pääseda, putkas isa Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega
Betti Alver, kodaniku nimega Elisabeth Alver sündis 23. novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti
Arhailine tarkus Selle kohta kohtab näiteid tänapäeva loodusrahvastelt. · primitiivne rahvas märkas aastaaegade ja inimelu tsüklilisust. · Aastaaegu 2 (põhjarahvad) kuni 5 (siuud). Aasta algas külvi või põtrade poegimisega; · Arvutamiseks kasutati sõrmi ja varbaid, arvudest tuntud 1 ja 2; · Pikkusmõõdud seotud jäsemetega (sõrm, vaks, jalg jne); · Inimese elus lapsepõlve ja täiskasvanuga. Täiskasvanuks saadi vastavate rituaalidega ja nn hõimusaladuse avaldamisega poistele; · Täiskasvanuks saamine tähendas tehniliste oskuste ja religioossete põhimõtete omaksvõtmist ja järgmist soo printsiibil (mehed-naised).
Antonio Banderas Sündinud: 10.08.1960 Málaga, Hispaania Kuulsamaid rolle: “Rütm kisub kaasa” (2006) “Zorro legend” (2005) “Shrek 2” (2004) “Ükskord Mehhikos” (2003) “Väikesed spioonid 3D: Mäng läbi” (2003) “Zorro mask” (1998) “Evita” (1996) “Desperado” (1995) “Intervjuu vampiiriga: vampiiri kroonika” (1994) José Antonio Dominguez Bandera sündis Málagas, Hispaanias. Ta lapsepõlve unistus oli saada jalgpallistaariks, kui ta unistus purunes kui ta murdis 14 aastaselt jalaluu nii tõsiselt, et edasine mängimine enam kõnealla ei tulnud. Enda karjääri näitlejana alustas ta televisioonis ja teatris Madriidis. Esimene film, kus Antonio mängis oli „Laberinto de pasiones“, mis valmis aastal 1982. Kuulsaks sai ta aga 1995. aastal kassahitis „Desperado“ Rasmus Roos
Äsja olid täiskasvanud saanud hakkama sellise hulga koletustega, et selle taustal mõjusid paar 9-aastase tüdruku kelmustükki vahvalt ja lõbustavalt. Ja kui see tüdruk ühtäkki väitis, et ta ei tahagi suureks saada "sest suurtel, teate, on need koledad riided ja kumminaalmaksud", oli tal ka lõppude lõpuks tõsi taga. Lindgren on ise tunnistanud, et kui teda vaevas mure, kujunes kirjutamine talle omamoodi põgenemiseks tegelikkusest samm sammu haaval naasis ta üha rohkem oma lapsepõlve. See oli nagu teatud teraapia. Nii sündiski Lindgreni kuulus turvaline maailm segu tegelikkusest ja fantaasiast, unistusest ja ajaloolisest tõest. 3. PÖÖRDEPUNKT 1926. aastal, kui Astrid Ericsson oli kaheksateistkümneaastane, jäi ta rasedaks. Väikelinnas, kus tuhanded silmad nägid kõike ja tuhanded kõrvad soovisid hirmsasti kuulda skandaalidest, oli see katastroof, mis tabas kogu Näsi peret, seda enam, et Astrid
üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades ta selleni ei jõua. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. ". Samuti sümboliseerib püüdjarolli seljataha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Kuristikku, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed,kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab. Holdeni endine kirjanusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,, Niisugusse kuristikku langevad
Näitusel on eksponeeritud suuremõõtmelised joonistused aastatest 1980-82 ning valikut autoritehnikas maalsarjast ,,Nõukogude ÖÖ" (1981-82). Seega saab näha teoseid, mis on loodud enne vägevat avatakti, mille kunstnik tegi 1984. aasta noortenäitusel maaliga ,,Näärikuust ja õmblusmasin". Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja nõukogude tegelikkusega. Juba sellel ajal ekstaasitehnikaid kasutav kunstnik on joonistusteks põiminud nii isikliku lapsepõlve pildid, perekonna albumitest võetud vanade fotode katked kui ka fragmente 1950-ndatel aastatel üllitatud paraadalbumitest. Inspiratsiooni allikaks olid ka kultuurimajas üleval olnud lastejoonistused. Piltides on põimunud mitu erinevat aega leenlikud 1920, stanlinlikud 1950 ja stanlinlikust hirmupainest loputatud 1960 aastad. Tööd
Tal veab ja ta pääseb kokkuvõttes üpriski ebameeldivalt Imedemaalt terve nahaga. Et mõista Alice´i maagilist mõju, võib seda tõlgendada ka teistmoodi. Alice on peagi lapseeast väljas. Ta aimab, et täiskasvanute maailmas kehtivad teistsugused reeglid kui lapsepõlvemaal, kus kuninganna on tema. Ta asub ühtaegu hirmunult ja uudishimulikult teele uurimaks, mida tulevikul talle pakkuda on. Ning tõdeb: täiskasvanutel ei ole ülekorrusel kõik päris korras. Ta kaitseb vapralt lapsepõlve naiivseid vaateid suurte inimeste kummaliste ja mõnikord tigedate kallaletungide eest, kui nood oma võimumänge mängivad või vägivallaga ähvardavad. Ta kardab küll midagi valesti öelda või ebameeldivalt silma torgata, aga kui teisiti ei saa, võtab ta kogu oma julguse kokku ja prahvatab: "Ma ei usu, et neis värssides oleks kübetki mõtet." Carroll manab Alice´is pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenäod
juhtudel saab sealt loetud tarkust kasutada ära ka oma igapäevaelus. Kuidas on raamatud mind aidanud? Vahel tuleb peale nukrus ning kurvad mõtted. Tekib tunne, et kõik on halvasti ning enam ei jaksa millegagi tegeleda. Ei suuda rõõmu tunda asjadest, mis tavaliselt meele heaks teevad. Sellisel juhul mõtlen ühele konkreetsele raamatule, mille peategelase elu on täis õnnetuid juhtumisi. Charlotte Brontë ,,Jane Eyre" on äärmiselt südamlik raamat ning õnneliku lõpuga. Kurva lapsepõlve ning keerulise armueluga Jane leiab lõpuks oma tõelise armastuse ning õnne. See raamat on aidanud panna mõistma, et minu elu ei olegi tegelikult nii halb ja ka kõige raskematest olukordadest on võimalik välja saada, kui vaid piisavalt tahta. Paljud asjad ning momendid elus tunduvad tähtsusetud. Me ei väärtusta seda, mis meil on olemas ning ei oska hinnata ka inimesi enda ümber. Mõistame, kui palju meil tegelikult on vedanud, kui oleme kõik juba kaotanud
Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt- sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt
Me võime mõelda, et noored on ise süüdi oskamatuses leida töökoht või lõpetada kool heade tulemustega. Kuid kas see on tõesti ainult nende süü? Siin võib mängus olla midagi enamat. Paljuski võivad noorukeid mõjutada nende tutvusringkond, meelemürgid ning meedia. Tänapäeva noored tahavad liiga ruttu ,,suureks" saada, mistõttu jääb ka nende lapsepõlv liiga lühikeseks. Samuti ei soodusta lapsepõlve pikendamist ka praegune ühiskonnamudel. Noorukid eelistavad koolis hariduse omandamisele sisutuid meelelahutusi ning pidutsemist, mille tõttu võivad saamata jääda ka vajalikud elutarkused. ,,Kadunud põlvkonnal" jääb puudu enesekindlusest ning liiga palju loodetakse teistele.
Valged jõulud Capo 2 Intro: G Am C G G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust, Am D G just nagu lapsepõlve a'al, Em C Am jõulukuuse särast ja saanikellast G Am D ja valgest lumevaibast maas. G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust Am D G ja saadan tervitusi teil'. G Em C Am Palju rõõmukilkeid ja naeru, G D G valgeid jõulupühi ikka teil'! G Am D Taas sajab valget lund väljas Am D G
annaabi.ee 
