1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine
riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus. http://www.estonian-warehouse.com/?m=17 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? Läbivooluriiul - Laosüsteem, mille puhul hoiustatakse kaubaaluseid kaubaga spetsiaalsetel, rullikutega varustatud riiulikonstruktsioonidel. Kaubaalused on paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaubaalused asetatakse rullikutele ühes riiuli otsas ja võetakse riiulilt maha teises otsas. Kaubad liiguvad riiuli teise otsa gravitatsioonijõul 3,5-4% kallaku puhul või jäävad pidama ladustatud kaubaaluste taha
Iseseisev töö Lao tehnoloogiad 1. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel ,,goods to man ,,. Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skänneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 2. Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguavad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis
riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne), mis funktsioneerib koos vastava töökorraldusega. Ladudes kasutatakse erinevaid riiuleid, mis on paigutatud lattu ja seatud sobivaiks vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Riiulid jaotatakse peenkaubariiuliteks ja kaubaaluste riiuliteks ning neist arendatud eririiuliteks. Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivset tööd. Laotehnoloogiad jaotatakse: · Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid
vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TÕSTUKID JUHENDAJA: Aime Harjakas KOOSTAJA: Valdur Kuldsaar Pärnu 2010 Siirdamistõstukid Juhiplatvormita siirdamistõstuk On mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10 - 30m). Mugav ja ratsionaalne on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6 - 8 km/h. Juhiplatvormiga siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30 - 60m). Tänu
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod?
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod?
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod? mitteköetavad laod
Järeltarnete osakaal Järeltarnetega tarnitud tarneridade protsentuaalne osa mingi ajavahemiku jooksul tarnitud kõikidest tarneridadest. Järeltarnete osakaalu leidmiseks jagatakse järeltarnitud tooteridade arv kõigi mingi perioodi jooksul tarnitud tooteridade arvuga Jaotusladu Enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV)) Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti
modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.1970. aastatel ehitatud kompleksid on kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 56 m kõr- gusele, mistõttu sai 67 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 34-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel
Madalate riiulitega konventsionaalne ladu on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada eritüüpi kaubaalustel palju erinevat kaupa. Konventsionaalse lao eelised : 1) Otsene ligipääs kõigile hoiukohtadele. 2) Aluseid on võimalik siirdada ilma teisi aluseid ümber paigutamata. 3) Inventuuri tegemine on lihtne, kuna iga alus asub eraldi hoiukohal, neile on otsene ligipääs. 4) On võimalik ladustada erineva suuruse ja kaaluga kaubaaluseid. 5) Riiulite õrsi on võimalik kiiresti ja hõlpsasti ringi tõsta, vajadusel lisada või vähemaks võtta. Riiulid jaotatakse: Puukauba riiulid Kaubaaluste riiulid Eririiulid Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivselt tööd. Laotehnoloogiat jaotatakse: 1) Traditsiooniline tehnoloogia Madalad kaubaaluste riiulid, laiade vahekoridoridega.
Hulgi - suures koguses Hulgiladu - enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks I Ignoreerima - tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama Installeerima - seadmestama, sisse või paigale seadma Instrueerima - juhtnööre andma, juhendama, õpetama J Jae - väiksemas koguses Jaotusladu - enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus Juhita tõstuk - automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise Järeltarne - tarnija poolt soovitud ajal mitmesugustel põhjustel täitmata tarne, mille kohta antakse lubadus täita see hiljem K Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Kaubaalus - kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldabkaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga
Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada lao majanduslikult tulus ja efektiivne tegevus, mida võib lugeda ka konkurentsieeliseks. ladude planeerimine 17 Planeerimise erinevad etapid: • lao asukoha valik • hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine • laoinventari planeerimine • laotehnika planeerimine • tegevuste planeerimine • personali planeerimine ladude planeerimine 18 Lao asukoha valik Logistiliselt soodsale asukohale kehtivad nõuded: • sadama, lennuvälja, raudteesõlme lähedus • kaubaterminali(de) lähedus • liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele • hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veopargile
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt.
Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga poolautomaatlaoga automaatlaoga manuaallao ja poolautomaatlao kombinatsiooniga Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 12 m, on tegemist madala laoga keskmise kõrgusega laoga kõrge laoga kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laos olev kaup, riiulid ja tõstukid Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos? 0,6 0,8 m 0,8 1,0 m 1,0 1,2 m 1,4 1,6 m Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel? 1,6 2,0 m 2,0 2,3 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m
1 Referaat Ladu Tallinna Transpordikool Janari Kristian LV1E Alused 2 Alus ehk kaubaalus on kauba transpordiks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik. Aluste ajalugu, tunnustatud alusetüübid ja mõõtmed Alljärgnev annab väikese ülevaate mahtudest ja aluste tüüpidest mis on kasutusel maailmas ja euroopas. Lühidalt saab ülevaate organisatsioonidest ja regulatsioonidest ning arengust. Lühiülevaade Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud
ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaal laod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest.
32. Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses, enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel kaubaaluse riiulitelt paiknevad aktiivkohad riiulite esimesel korrusel (põrandakohal), harvemini liikuvad tooted teisel riiulikorrusel. Harvemini liikuvad kaubad paigutatakse nn reservkohtadele, ülemistele riiulitele. 33. Nimeta kommenteeritult vähemalt 5 kaupade hoiutehnoloogiat? Riiulid võivad olla eri kõrguse ja sügavusega, kandetalad erineva pikkuse ja kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks.
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid: · kuluefektiivsus · klienditeeninduse kvaliteet · paindlikkus Köik kolm eesmärki on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Kulud. Logistiliste tegevuste ja toimingute teostamiseks kasutatakse ettevõtte ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.). Ressursside kasutamine toob endaga kaasa kulude tekkimise. Logistiliste kulude eraldamiseks muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal
Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele. 16 Korduskasutusega pakendisüsteem ei ole asjakohane igale tootele või turustussüsteemile, aga saab üha rohkem vajalikuks hästi juhitud tarneahela juures. Logistika seisukohalt loetakse korduskasutusega pakendi hulka kaubaalused ( kaubaalus on pigem pakendi lisa kui pakend) ja konteinerid. EV pakendiseadus ei arvesta konteinerit veopakendi hulka ja EV pakendi ja pakendijäätmete direktiivid talle ei kehti. 1.3.1. Kaubaalus 1.3.1.1. Kaubaalus kui pakendi osa Tõstukite ilmumisega hakati tööstuses ja laonduses kasutama väikest platvormi kaupade ühest kohast teise siirdamiseks. Sellest arenes kaubaalus. Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend 8
· Väärtustegevused on kahes rühmas: põhitegevused (toote või teenuse loomine ja müük) ja abitegevused (toetavad tegevused) · Iga erineva väärtustegevuse bloki analüüsimine ja võrdlus konkurentidega aitab mõõte lisandväärtust. · Porter määratleb viis põhitegevust järgmiselt: sisenev logistika, tegevusoperatsioonid, väljuv logistika, turundus ja müük ning teenindus. · Abitegevused on jäegmised: hankimine, tehnoloogia arendamine, inimressursside juhtimine ja ettevõtte infrastruktuur. · Logistika on otseselt seotud kaks viiest konkurentsieelise põhitegevusest ja üks neljast abitegevusest. · Väärtusahela analüüsi etapid on: o Jaga ettevõte omavahel sõltuvate väärtustegevuste jadaks ja seo nendega kulud o Defineeri iga tegevuse jaoks vajalikud lulusid mõjutavad tegurid, analüüsi kulupositsiooni konkurentide suhtes.
11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on
“jidoka” viitab automatiseerimisele inimpuudutusega (automation with human touch), mis eesti keeles võiks kõige paremini kõlada kui “intelligentne automatiseerimine”. PRAAKIDE TUVASTAMINE ja seeläbi järgnevate kulutuste vähendamine. Jidoka = probleemide esinemisel tegele nendega kohe, ära oota! Rakendatakse tehnoloogiat, mis seiskab defekti ilmnemisel tootmisliini nii, et ükski defektne toode ei jõua järgmise protsessini. Enamasti tehnoloogia identifitseerib ja registreerib, inimene parandab. Topeltkontroll: ka töötajal on õigus ja kohustus seisata tootmisliin defekti ilmnemisel 44. Mida kujutab endast heijunka? Heijunka – töö jaotuse tasandamine Heijunka tähendab jaapani keeles töö tasandamist. Tegemist on meetodiga, mis tegeleb otseselt Leani ühe ressursiraiskaja mura (ebaühtlus, reeglipäratus) vähendamisega. See on üsna oluline aspekt ja jääb üsna sageli protsesside arendamisel kahe silma vahele.
Liikumisteede paigutus sõltub ruumi kujust ja kaubakooslusest ruumis. Kuna toidu- ja esmatarbekaupluses kasutatav võreplaneering võib tekitada pikki, sirgeid käiguteid, tuleb hoolikalt jälgida, et ostjad ei liiguks ainult mööda müügisaali ääri või ühesuunaliselt saali lõppu ja tagasi, vaid teeksid n-ö. ringkäigu kogu müügisaalis. On välja töötatud ka soovitatav käiguraja laius müügisaalis, kassa ees ja riiulitevahelisel alal. Samuti on välja töötatud ka soovitused riiulite, kassade, proovikabiinide jne paigutamiseks. Valgustus aitab esile tuua kaupu, suurendab või vähendab vajadusel ruumi ja aitab sarnaselt kasutatavate värvidega luua meeldivat müügimiljööd. Ruumi kujundamise osas on õigupoolest enamus otsuseid psühholoogilises mõttes olulised. Nii äriehitislikel kui ärisisestel kujunduselementidel on oma ülesanne muuta potentsiaalseid kliente teadlikult või mitteteadlikult reaalseteks ostjateks. Kauba ümber on kõik kujun-
tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid. Sarniir-hoob tõstemehhanismiga ja teleskoopnoolega iseliikuvad tõstukid , eriti väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
inimrühm"5, kuigi mõningaid ,,juhtimisfunktsioone" võivad tänapäeval täita ka vastavad tehnilised seadmed. Juhi mõiste selgitamisel on kõigepealt nimetatud seda, et juht on vähemalt ühe isiku ülemus 6, tal on vähemalt üks alluv.7 Enamasti nii see ongi. Ettevõtluse mitmekesistumisega, tehnika arenguga jm seoses kerkib küsimus, kuivõrd saab alluvate olemasolu pidada tänapäeval juhi vääramatuks põhitunnuseks. Tehnoloogia areng võimaldab teatud projekte ja protsesse juhtida ka ilma alluvateta, täita teatud ülesandeid ka nn ühemehefirmas. Ülesannete kaudu võib juhi mõistet selgitada kas juhtimisülesande või oluliste tegevuste kaudu. Juhi tähtsaimaks juhtimisülesandeks on panna oma töötajad tegutsema ettevõtte seisukohalt parimal võimalikul viisil. Selle ülesande täitmiseks peab juht omama tarvilikku mõjujõudu.8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
