Location: My kinda town is located in the south of Europe on the westernmost tip of the country. The region it belongs to is bordering two seas, one in the west and another one to the southwest It is situated on the mainland about 20 km off the coast. It has mainly flat terrain with several hills. Climate: My kinda town has the Mediterranean climate. There are 4 seasons; however spring and autumn are very short. Usually summers are dry and very warm, winters are rainy and mild. Temperatures during winter only occasionally fall below the freezing point and snow generally is seldom seen. In the summer, the temperatures range from mild to very warm. Spring is relatively warm and autumn ...
me nännil närtsesid valmis sis ehiteme emandi, munde naiste moodulise, kaasikiste karvalise, sajanaiste sarnalise. Refr.: kaske! Ärge te pange pahasse, ärge võttage vihasse, et meil om korbi kujunu, Sööge, langu, jooge, langu, rõõsaveere rõhenenu! sööge, langu, söamest, Lats olü kuri ikkemaie, jooge, langu, julgi'esta! mees oli vilets vihasteme - Lats olli kuri ikemaie, lätsi meesta meeliteme, mees vilets vihanemaie lätsi lasta lepiteme - seenis ne korbi kujusi, lätsi lasta lepitamaie,
Sellise hõlmaga nagu vastavad katsed on näidanud, võib pinnase teisaldamisel tootlikkust tõsta 2 korda. Külgtiivad ja sirrm kinnitatakse gõlmale nii, et nende tasapind oleks traktori pikiteljega paralleelne. Seejuures võetakse sirmi laiuseks külgtiibade ülemise ääre laius. Sellise hõlmaga töötamisel on hõlma ees oleva pinnasekuhja kaldenurk keskmiselt 300. 3.3.3 Pinnase teisaldamine üle valli Tavaliselt toimud pinnase teisaldamine maapinna langu suunas üle seejuures tekkiva valli. Sellist teisaldamisviisi nimetatakse mõnikord ka ujuvteisaldamiseks. Buldooseriga tehakse 3-5 töökäiku, kusjuures igal järgneval töökäigul lükatakse pinnase üle eelnevatel töökäikudel moodustunud valli. Seejärel lükatakse tekkinud suur vall korraga langu mööda alla või tehakse ka järgnevad töökäigud sarnaselt eelmistele. Kirjeldatud meetod võimaldab kokku hoida üksikute töökäikude sooritamine aega ning
Ob Susann 8. klass Üldandmed • Ob on suur jõgi Lääne-Siberis • Pikkus on 3650 km • See on maailmas 7. pikim jõgi • Vooluhulk- 12 480 m/s • Väikse langu tõttu on jõgi aeglase vooluga Obi jõe valgala OBI B UBU SU TE s LAH sa k i im j õg Võ utub mu ast t õ ši r pä jõe Ir st i lisa bum suu k s ul j oo Ülem duvad gi puu sest jõ ed , j õ lisa voolab eses a
Ülekaalus on küljeerosioon Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa Tasakaal külje- ja põhjaerosiooni vahel Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude
Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8
metallurgia,koksisüsi*paiknemine:USA,vene,Hiina *tootjad:Hiina, USA,India *Exp:austraalia,indoneesia,Hiina *Imp:Jpn,Lõuna-korea,Holland elised:palju varusid,uued mehhaniseeritud kaevandused teevad kättesaadavuse lihtsaks*puudused:õhusaaste, rikub maastikke*varusid 230 aastaks*eur vanad piirkonnad: Ukraina,Sks, Poola, Uued:siber ..Am vanad:Apalatsid, uued:Usa ja kanada lääneosa VEE EHK HÜDROENERGIA:5%taastuv, alternatiivne*kasut:elekter *paikn* suure langu ja energiasisaldusega jõgedes nt Mississipi,Kolumbia,Yukon *Tootjad:Kanada, Usa,Brasiilia.* Exp:norra, kanada ,bras *Imp:kaudselt. *eelised:jooksvad kulutused väiksed,ühtlustab vee taset, omahind madal, ei saasta *puudused:jaamade ehit, kallis, sots ja keskkonna probleemid jaamade ehitusega, ajaloomälestiste kannatamine, ainult energiarikastele jõgedele TUUMAENERGIA5& taastumatu, trad* kasut:elekter,tuumapomm,allveelaevades*Paiknemine:LAV,USA, Kanada *tootjad:USA,Prant,Sks
Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud.
energia. /q - potensiaal(V).Ekvipotensiaalpind-pind millel kõikide punktide potensiaalid on võrdsed.Elektriline pinge 2 punkti vahel näitab tööd, mida teevad elektrilised jõud ühiklaengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise.U=A/q Pinge on potensiaalide vahe(U= )Elektriline induktsioon-väliselektrivälja mõjul kogunevad juhi ühte otsa+laengud,teise- laengud.Dielektrikud jagunevad:polaarsed d. Ja mittepolaarsed d.Polaarsed d. Molekulid on dipoolids.t nende +langu kese ja laengu kese ei ühti(vesi)Mittepolaarsed d. On kõik lihtained(hapnik).Mõlemad nõrgendavad elektrivälja enda sees.Dielektriline läbitavus-kordaja mitu korda nõrgendab. = /E ( -elektrivälja tugevus vaakumis,E- dielektrikus)Polaarne d.nõrgendavad elektrivälja, sest temas olevad dipoolid orinteeruvad välise välja sihis.Mittepolaarse d.molekulid hakkavad välise elektrivälja mäjul polariseeruma s.t muutuvad ka dipoolideks.
Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe
4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia maksimum, mis põhjustab külma ja sademetevaest talve. 3. Euroopa veestik. 1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse. a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. a) Domineerivad lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed. b) Fennoskandia jõgedel pole suuri kevadisi üleujutusi, ühtlane äravool. 3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses. 4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi.
Füüsikaline suurus. Antud välja punkti potentsiaaliks nim seal asuva laengu pot. en. ja laengu jagatist. = Wp /q Po. Näitab, kui suur on ühekulonilise laengu pot.en. antud punktis. Näiteks punkti pot 90V näitab, et antud punktis asuva ühekulonilise laengu pot.en. on 90J. Ekvipot.pinnad kujuteldavad pinnad, mille kõikide punktide pot. on ühesugune. --- või __ (jõujoontega risti!). Jõujoone suunas pot. kahaneb. = kQ/r Kahe punkti vaheliseks pingeks nim langu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja laengu jagatist. U=A/q Pinge näitab, kui palju tööd teeb elektriväli, paigutades ühest punktist teise 1C suuruse laengu. Juhtude süsteemil on võime hoida elektrilaengut. Seda omadust kirjeldab elektriline mahtuvus. ( tähis C ) Kallates mõlemasse pudelisse (üks suur, teine väike) võrdse koguse vett, tõuseb vee nivoo võikse mahtuvusega pudelis kõrgemale. Kahe juhi elektri mahtuvuseks nim ühe juhi laengus ja juhtidevahelise pinge jagatist
korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Magnetvoog (fii) näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul. Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. 1H
näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus sõltub langu suurusest, kiirusest ja magnetvälja tugevusest. Kasutatakse nt. Elektromagnetilistes ioonmootorites, FL=qvBsin FL Lorentzi jõud (N) q elektrilaeng (C) v kiirus (m/s) B magnetiline induktsioon (T) liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel (kraad) 10. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu jaoks Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
mäeliustikel toimub sademete kogunemine ja liustikujääks muutumine eriti kaua. täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa Toiteallikaks on põhjavesi. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitavusest, mida filtratsioonimooduli tulvaga. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele kaudu väljendatakse. Põhjaveekihi langu arvutamine: tavaliselt kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. I=(h1-h2)/d (h-põhjavee taseme kõrgus; d-alguse ja lõpu vahekaugus). Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on saavatest jõgedel ja ka Missisipil
6) Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või rahustusseina; b) kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele. Voolurahustid: a) rahustuskaev (süvendiga) b) rahustusbassein (hambaga) c) kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe. Kiirvool tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta.
• Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge Rein -Lääne-Euroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest Toitub aastaringselt peamiselt sademetest Reini(Baseli jaam) hüdrograaf Üleujutused Inimohvrid ja majanduslik kahju. Mererannikud- merevee ootamatu tõus,tugevad ühesuunalised tuuled. Rannikupiirkonnas suure veerohke jõe suue, siis üleujutused ka jõe alamjooksul. Brahmaputra Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. Vool aeglustub ja veetase tõuseb. Üleujutusi põhjustab ka linnade kasv. miks? Kaitse üleujutuste vastu Tammid Veehoidlad VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul. Juurdetulek- sademed ja juurdevool. Kulupool- auramine ja äravool. Riikide, asulate ja veekogude kaupa. S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+I(INFILTRATSIOON) 1.Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused
4,5 S= = 5kVA Trafo kasutegurit = 90% arvestades saame näivvõimsuseks: 0,9 _______________________________________________________________________________________________________________________ Arvestades dioodide põhjustatud pinge langu 1,5V ja 30 × 4,2 = 1,26 väljundpinge pulsatsiooni 4,2% 100 saame, et tegelikult vajame sekundaarpinget 30 + 1,5 + 1,26 = 32,76V y33V. 33 = 34,73V
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise aj...
Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget
VEERIKKAD piirkonnad: · ekvatoriaalne vihmamets ( ekv. kliima) · Lääne- Euroopa mereline kliima ÜLEUJUTUSED: · Gangesel ja Brahmaputral suvel- suvine mussoon India ookeanilt ja liustike sulamine Himaalajas, lisaks madal ja tasane ala, kus vool aeglane · Huanghel- sügisesed vihmad ja tasandikualal aeglane vool ( lisaks voolab jõgi tasandikust kõrgemal tammide vahel) oskab selgitada seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus
S Photo credit: Synaptic Gallery Juga M Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. A Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. A T E A D U S kosk M Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi A voolab mööda suure kaldega A vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad T kosed moodustavad kaskaadi. E A D U S kärestik M Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, A
kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi. ·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. ·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul. Jõe langu skaala: väga väike < 0,5 m/km väike 0,51-1 Mõõdukas 1,01-2 Suur 2,01-5 Väga suur >5 ·Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9 m ja väikseimaga Emajõgi 3,6 m. · Voolukiirus jõgede ökoloogilise rezhiimi oluline kujundaja. ·Voolukiirus > 1 m/s jõepõhi kivine 0,5 - 1 m/s kivine-kruusane 0,25 - 0,5 m/s kruusane-liivane 0,1-0,25 m/s peenliivane
Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt * Ypres- positsiooni lahingud, gaasi kasutusele võtt Kriis Venemaal * langesid 6mln. Põhjustavad rahutusi sõjaväes- suur hulk langenuid * majandus kaos- tööjõu ja tooraine puudus, transpordi ja kütusekriis, nälg * keisrivõimu autoriteedi langu * rahulolematuse üldine kasv- aktiivne töölisliikumine, rahvuslikud vastuolud, linnastumine 1917 veebruarirevolutsioon Ajend: petrograadi näljamäss, naised nõudsid toitu ja sõja lõpetamist. 03.03.1917 loobus Nikolai 2. Troonist. Veebruari revolutsiooni taga oli: 1)saksa salateenistus raha vene äärmuslaste 2) enamik poliitilisi parteid ei toetanud tsaari= kihutustöö haritlastele, nälg ja sõjaraskused kirjaoskamatule
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud. · Üritatakse leida võimalikult odavaid võimalusi hüdroelektrijaamade rajamiseks, et teha see võimalikuks ka vaesematele riikidele. · Hüdroelektrijaamu ehitatakse suurema langu ja kiirema vooluga jõgedele, et paisjärv jääks võimalikult väike, aga kasutegur siiski võimalikult suur. Sellisel juhul ei ujuta paisjärv nii suurt ala üle ning kahjustab keskkonda vähem. · Paisjärvede alla jäävad alad puhastatakse enne vee paisutamist metsadest ning inimasustusest, et ohtlikke aineid ja kasvuhoonegaase satuks vette ja õhku võimalikult vähe. · Arenenud riikides on viimasel ajal üldse loobutud suurte tammide ehitamisest ning
Sissejuhatus Nikolai Karotamm oli Eesti NSV poliitik, majandusteadlane ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär, seega Eesti NSV tegevjuht, kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Ta sündis 23.oktoobril 1901.aastal Rammuka külas, Langu talus. Nikolai õppis Kastna kohelkonnakoolis ja Rakvere Õpetajte Seminaris. Eksles mööda Euroopat, astus 1926. aastal Hollandis sealse kommunistliku partei liikmeks, seejärel sõitis Venemaale õppis rahvusvahelises kommunistlikus ülikoolis. Eesti riigijuhist Nikolai Karotamme elust on kirjutanud kaks raamatut: ajaloolane Voldemar Pinn, "Kes oli Nikolai Karotamm?" (1996) ja Kes oli Nikolai Karotamm? II raamat. Nikolai Karotamm suri 21.septembril 1969.aastal.
21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus. 22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine). 23) Üleujutused - nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. 24) Üleujutuste põhjused: · Mererannikult tingitud merevee ootamatu tõus ühesuunaliste tuulte tõttu (näiteks Pärnu edalatuuled) · Mussoonvihmad, paduvihmad · Kiire lume ja liustike sulamine · Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. · Linnade kasv - vesi jõuab kivipinnalt ja katustelt (asfalt) kanalisatsiooni, mis täitub kiirelt ja põhjustab üleujutusi. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Lisaks tammidele on tulvaveest põhjustatud üleujutuste vastu võimalik kasutada veehoidlaid. 25) Jõgedel esinev suurvesi erinevates kliimades: · Ekvatoriaalne kliima - veerohkus aasta läbi. · Lähistroopiline kliima - suurvesi suvisel vihmaperioodil.
i hulknurkülevool, j külgülevool, k kaevülevool, l mõõteülevoolud Crump'i mõõtülevool ·Laseb takistamata läbi ujuprahi ja uhtained ·Q = 1,96 kv bH1,5 (m3/s) ·kv kiirustegur H määramiseks tuleb veetaset mõõta kuue lävekõrguse P kaugusel ülesvoolu. H ja P suhe olgu 3 Kiirvool ·Kiirvool (chute [spillway], canal rapids, inclined drop) on tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. ·Kiirvoolu tasub teha siis, kui ta sobitub nõlva reljeefiga, st et ehitamiseks ei ole vaja teha suuri pinnasetöid. Kiirvool (joonis 3.10) koosneb juurdevoolukanali lõpus olevast lävisest, suure langu ja käreda vooluga rennist ja äravoolusängi jõudva voolu kineetilist energiat vähendavast voolurahustist, milles käre vool rahulikuks muutub. Juurde- ja äravoolukanalist
Reguleerimise meetodite rakendamine oleneb põhjustest. Abinõude grupid on: 1.suurveevalli kinnipidamine veehoidlatega; 2.vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine (kareduse vähendamine) puhastamisega 3.kaitsetammide rajamine Vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine saavutatakse: · Ummistunud veejuhtme puhastamise ja süvendamisega; · Langu suurendamisega so. Looklevuse korral õgvendamisega; · Väikse ristlõike korral süvendamise ja laiendamisega, et oleks lähedane hüdrauliliselt soodsale profiilile; · Voolusängi korrapäratuse puhul on vajalik voolusängi korrastamine põik- ja pikitammidega; · Paisutuste likvideerimine olemasolevate ehitiste ümberprojekteerimine; · Kareduse vähendamine (metsa istutamine); · Voolu reguleerimine veehoidlatega;
● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik ● Vett saab peamiselt jõgedest ● Vähe magevett, palju soolast ● ⅔ maailma põllumaj ja tööstust kannatab ● Aafrika ● Reini jõe valgalas 30% jõgede äravoolust Üleujutuse põhjused. ● merevesi ● metsa maharaiumine ● vihmad ● lumi ● langu vähenemine ● linnade kasv Kasutatud materjal http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-pindalalt-suuremad-kui-ameerika/ www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/prgsrd.pdf annaabi.com wikipedia.org/et vhk.ee õppematerjalid. Geograafia õpik gümnaasiumile. Täname kuulamast !
- Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja vibratsiooni Ohtlikkus: 1. Inimese tervisele - madalsagedushelid 2. Lindudele, eriti merelindudele 3. Müra kaladele - summutab nende elutegevuseks vajalikud helid 4. Visuaalne reostus Suurimad tootjad: Taani, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Hiina Hüdroenergeetika - Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk - Ehitamine kallis - Tootmine odav - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes tööstusharudes, mis väga energiamahukad - Näiteks: alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil - Ei tekita kasvuhoonegaase ega saasta õhku Ümbritsevatele aladele kahjulik: - Mõjutavad jõgede vooluhulka
veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Üleujutuse põhjused: Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust õhust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Üleujutused on põhjustatud ka iga aastaste lume ja jää sulamistest ning mussoonvihmadest (nt: Gangeses ja Himaalajas). Veetõusupõhjused võivad olla erinevad (intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine), kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk-ja alamjooksul. Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood, kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab inimtegevus (maavarade kaevandamisel), eriti maapinna lähedaste kihtide oma, sellega kaasneb kaevude väike veetase. Suure vee võtu korral kujuneb kaevu ümber väike alanduslehter. Põhjavee reostus: põhjustavad maa
Euroopa kliimat kujundavad islandi õhurõhumiinimum, Assoori maksimum, Aasia maksimum (suvel asendub Lõuna-Aasia miinimumiga) Kus asuvad Euroopa sademeterikkaimad piirkonnad? Keskeuroopa mägestike tuulepealsetel nõlvadel, Islandil, Briti saartel, Prantsusmaal, Madalmaade ja Saksamaa rannikul, Jüüti poolsaarell ning Norra läänerannikul. Iseloomusta Põhja-Euroopa jõgesid. (pikkus, langus, voolukiirus) Põhja-Euroopas on lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed.Arvukalt kärestikke, koski, jugasid. Millises piirkonnas esinevad Euroopas pikad aeglase vooluga transiitjõed? Ida-Euroopa lauskmaal. Mis on transiitjõgi? Transiitjõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan?
alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud sette-materjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: · Sälkorud. Need on sügavad, järskude veerudega ja V-kujulise 9 ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes. · Kuristikorud ehk lõhanguorud. Need on sälkorgudest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga. · Kanjonorud. Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena
kasvuhooneefekti teket. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud. · Üritatakse leida võimalikult odavaid võimalusi hüdroelektrijaamade rajamiseks, et teha see võimalikuks ka vaesematele riikidele. · Hüdroelektrijaamu ehitatakse suurema langu ja kiirema vooluga jõgedele, et paisjärv jääks võimalikult väike, aga kasutegur siiski võimalikult suur. Sellisel juhul ei ujuta paisjärv nii suurt ala üle ning kahjustab keskkonda vähem. · Paisjärvede alla jäävad alad puhastatakse enne vee paisutamist metsadest ning inimasustusest, et ohtlikke aineid ja kasvuhoonegaase satuks vette ja õhku võimalikult vähe. · Arenenud riikides on viimasel ajal üldse loobutud suurte tammide ehitamisest
Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax
Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele. 22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud
Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik, tõstekruvid, optiline tsentriir. 20) Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil. 21) Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele. 22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud
Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse. Tulvavesi ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi(veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal, tõusu lõppedes). Üleujutused jõgedel-merevee tõus põhjustab üleujutuse jõe alamjooksul. Kõrgmägedest alguse saavate jõgede üleujutused mäestiku jalamil või tasandikul, veetõusu põhjused võivad olla nii intensiivsed vihmad kui ka kiire lume sulamine, kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul (voolamine aeglustub ja veetase tõuseb, kuni jõgi väljub sängist). Väikestel jõgedel on üleujutuste oht tõusnud seos linnade kasvuga. Hoonete katustelt ja tänatavatelt jookseb vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, selle tõttu võib jõe vooluhulk järsult suureneda ja pikemate sadude korral on üleujutused. Kaitseks üleujutuste eest ehitatakse tammisid, kuid see pole lõplik lahendus.
madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet
madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet
Miks sadamate suudmed mõnikord ummistuvad? -Sest jõgi kannab setteid ja pikkiranda satub setteid. Miks võib sadamaehitiste ligiduses põhjustada kulutusranna teket? sadama enda ehitistest Miks on üldse vaja uurida, kuidas setted rannikul liiguvad ? selle järgi saab arvestada kas on mõtekas maja sinna ehitada Jõgede toitumine : 1. vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava , transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. - jõe suure langu korral on voolukiirus suur, kulutades ja transportiv tegevus suur, kuhjav tegevus väike Selgita, miks tekib mõne jõe suudmesse ulatuslik delta? deltad tekivad nende jõgede suudmetesse, mis kannavad edasi palju setteid, kus voolu kiirus jõe suudmes on väike, ja kus jõe suudmesse ei jõua hoovused ja tõus/mõõn.
Liidetv U²/2g on vedelikuosakese kineetiline energia. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E. p U² H=E=z+ + ρg 2 g 78. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete energeetilist tähendust. p Voolu potentsiaalse erienergia Ekin=z + muutumist piki voolu kirjeldab survejoon ehk ρg piesomeeterjoon. Survejoone langu i nimetatakse piesomeeterlanguks e survelanguks. Energiajoon iseloomustab voolu erienergia muutumist piki voolu, selle lang I kannab hüdraulilise langu nime I= ht/L Hüdrauliline lang võrdub survekaoga voolu pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne. Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik seisab
2. Valg- ja tulvaveega toitumisel saab maa-ala lisaks sademete veele veel kõrgematelt aladelt pealevalguvat vett ning suurvee ajal üleujutusvett. Sel viisil toituvad sulg- lohud, nõlvade jalamid ning jõe- ja järveluhad.3. Surveta põhjaveega toitumisel asub põhjavesi maapinnale nii lähedal, et kapillaarvööde ulatub aktiivsesse mullakihti. Selline olukord esineb tavaliselt madalikel ja nõlvajalamitel, kus aluspõhi laseb halvasti vett läbi ja viimase väikese langu tõttu on põhjavesi vähe liikuv.4. Survelise põhjaveega toitub maa-ala siis, kui alumiste pinnasekihtide reljeefist tingituna tõuseb põhjavesi maapinnani või väljub sellest allikatena. Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2
vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkinnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. Suuri ja katastroofilisi üleujutusi esineb ka sisemaa jõgede ääres. Hästi tuntud on kõrgmägedest alguse saavate jõgede üleujutused mäestiku jalamil või tasandikel. Veetõusu põhjused võivad olla erinevad, kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisi, kuid seegi pole lõplik lahendus. Veehoidla rajamiseks on vaja teha mitmesuguseid hüdroloogilisi arvutusi ja koostada prognoos. Kõigepealt on vaja teada jõe äravoolu ja selle muutusi. Seejärel tehakse väljavalitud kohas topograafilised mõõdistamised, et teada saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt
lamedus. =b+2h1+m2 = h(+21+m2)-märgpiire, R=A/=h*(+m)/(+21+m2)- hüdrauliline raadius, B=b+2mh=h(+2m)-pealtraadius. Kolmnurkne lõige b=0, ristkülikuline m=0. Nõlvustegur m sõltub nõlva kõrgusest ja pinnasest, võetakse tabelist. Ruutparabool B=22ph, A=2/3*hb, =B, R=2/3*h. Liitprofiil koosneb erinevatest ristlõikedest, mis arvutatakse eraldi. 2.Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige: niisugune ristlõige, mis laseb läbi suurima vooluhulga teatud kareduse, pindala ja sängi langu juures. Või ristl, mis antud kareduse, langu ja vooluhulgaga on kõige väiksem. Mida lühem on seda väiksem on voolu ja sängi kokkupuutepind, väiksem voolutakistus, suurem läbilaskevõime. Kõige väiksem on poolrinrkujulise sängi juures, aga ta ei püsi. Trapetslõige. Pinnasest sõltub nii nõlvustegur m, kui ka ristl lamedus s. Rs=hos/2. Paraboolristlõige. Hüdrauliliselt soodsaim suhe hos/p=1,89. Niisugust parabooli ei saa pinnasesse kaevata, nõlv on liiga järsk. 3
probleemid kavandamistingimuste tõttu on rasked ja allesjäänud varud kaevandada kallis. piiratud.Ning süsi pole heade omadustega. Maailma suurimad varud : Hiina,Siber,Põhja.Ameerika. Voolava vee energia 1. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suure langu ja suure vee hulga . 2. Miks ei tasu ehitada elektrijaama Eestis suurima languga Oiusa jõele? Veekogus on väike Suurimad hüdroenergia tootjad(mln kWh) Kanada,USA,Brasiilia,Hiina,Venemaa,Norra,Jaapan,India,Rootsi. Tuumaenergia Ignaliina-Leedu Loviisa-soome Barsebäck- Forsmark-rootsi Sosnovõibor-venemaa Tuumakastroofid inimesele ja loodusele Organismide väärarengud kiire vananemine linnupojad surid munadest koorumatta
hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp. langu ja aururõhu vähenemise graafikud läbi seina on lineaarsed (sirged), veeauru küllastusrõhu graafik on aga parabool. Puuduliku aurutõkkega seinas need aururõhu ja küllastusrõhu jooned kohtuvad ja seal punktis tekib kondensaat. 17). Millest sõltub ühekordse akna soojapidavus ja kui suur see võiks olla? Sõltub klaasi paksusest, materjalist, asendist. Soojapidavuse seisukohalt on aken hoone piirete nõrgem koht. Rse+Rsi=0,04+0,13= 0,17; U= 1/ 0,17= ~6,0. 18)
VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue, delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg, ülem-, kesk- ja alamjooks, lisajõgi, soot; · iseloomustab vooluvee tegevust erinevatel jõelõikudel, selgitab seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, edasikandva ja kuhjava tegevuse vahel; · selgitab sälk- ja lammoru kujunemist ning delta ja soodi teket; · iseloomustab jooniste põhjal jõgede ja järvede veetaseme muutumist ning selgitab kaardi või muude infoallikate abil selle põhjusi; · toob näiteid erineva tekkega Eesti järvedest (mandrijäätekkelised, rannajärved, tehisjärved);
annaabi.ee 
