Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lakid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuivamine, märg, kuivab, vihm, lakk, base, seadmed, lahustit, löögid, happevihmad, happed, rasvad, soolad, kriimud, loodusele, tehnoloogia, tavalisel, matt, metallileSissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21
Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. – Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83%. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi. Tsementmört
Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobib pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema. Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina. Värv on pühkimiskindel, kuid mitte pestav, mistõttu sobib kõige paremini lagede värvimiseks kuivades siseruumides. Raske üle värvida, sest vana värvikiht lahustub. Enne uut värvimist tuleb vana värv maha pesta. Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla läbitungivaid aineid (nt vee-, rooste- ja tahmaplekke). Värvida tuleb ühtlaselt ja mitte liiga paksu kihina. Vajadusel värvi lahjendada.
3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne Pooljuhid – elektrilised omadused vahepealsed eletrijuhtide (metallid ja –sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus Biomaterjalid – kasutatakse implataatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reatsioone Targad materjalid - suutelised tundma ära keskkonnamuutsi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil.
15. Komposiitide mõiste, näited. Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele
5) optiliselt läbipaistev; 6) toodetav erinevates värvitoonides. 15. Komposiitmaterjalide mõiste, näited. Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil
5) optiliselt läbipaistev; 6) toodetav erinevates värvitoonides. 16. Komposiitide mõiste, näited Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil.
dekoratiivne, kõvad ning tugevad. Basalt tumehall või must, peeneteralise struktuuriga. Levinuim kivim maakoore ülaosas, koosneb peamiselt naatrium-kaltsiumpäevakivist. Oluline omadus happekindlus. Kasutatakse killustiku tootmiseks, fassaadide viimistluseks, basaltkiud suurepärased soojusisolaatorid. Settekivimid: Paas (põhikomponent CaCO3) - väga peenekristalliline, pehme, saab tükkideks teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Paekivi kasutatakse tsemendi toorainena. Marmor - Puhas ning selgelt kristalliline lubjakivi, skulptuuri valmistamisel, dekoratiivkivi, kallis. Sellele sarnane on dolomiit(CaCO3*MgCO3). Liivakivi mõnedes teistes maades ehituskivi. Savi Graniidi jt raudkivimite murenemisel. Päevakivi ja vilk murenevad peeneteraliseks saviks. Savi on plastiline ning tähtis keraamika, tsemendi tootmise ja savimördi lähteainena. Pärast põletamist savi alati kas punane või kollane, sest Fe
Nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla läikiva katte. · Vesivärvid liim-, lubi-, silikaatvärvid. · Emulsioonvärvid sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Nt. akrüülvärv. Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. · Vee baasil lakid koosnevad veest, kilemoodustajast, sideainest ja lahustist. Praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, kemikaalikindlad, mittepõlevad. · Polüuretaanlakid koosnevad polüestervaigust, isotsüanaatidest ja lahustist. Kuivamisel eraldub lahusti ja toimub keemiline reaktsioon. Väga suure koormustaluvusega, lõhnab lahusti järgi, veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, ei kolletu
Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel). Tihedaima pakendi korral iga aatomi kohta kaks sellist tühimikut. Kui tühimik kolme aatomi vahel kattub aga teise kihi tühimikuga, siis tekib oktaeedriline tühimik
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist. Õlle valmistamine. Koosneb teravilja (oder, nisu, rukis jt.) sordi valikust ja kasvukoha valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist. Eluslooduste seisukohalt peamiste elementide s.t. C, P ja N ühendite loodusliku ringkäigu süsteem.
Kasutatakse spooni koostamisel ja intarsial. Enne kasutust tuleb lint veega niisutada. Tänapäeval kasutatakse veel ka nakkuvat paberteipi. Liimniit: Liimsulatise teisend. Kujutab endast termoplastse poliamiidvaiguga kaetud klaaskiudu. Spoonlehtede servsel ühendamisel vaik sulatatakse ja surutakse külma valtsiga tahkeks. Liimide sulatised: Termoplastid, mis kuumutamisel muutuvad vedelaks ja liimivaks massiks. Jahtumisel toimub tahkumine. Ei sisalda lahustit, kasutatakse kilpide servade kantimisel ja spoonilehtede servsel liimimisel. Müügil silindriliste liimipulkadena ja kasutatakse liimipüstolites. Ostes tuleb jälgida, millise materjali jaoks on antud liimipulk mõeldud- nende erisorte on kümneid ja enamasti tuleb vajaminev tellida. Kummiliim: Aluseks on kummisegude või kautsuki lahused orgaanilistes lahustites (bensiin, atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad). Kasutatakse:
Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp. Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused:
Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga). Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud) polümeer. Tugevam ja jäigem, kallim; kasutusel lennukitööstuses, spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. Targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil
Tugevam ja jäigem, kallim; kasutusel lennukitööstuses, korrodeeruma kihtide vahel. spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 10. Materjalide omadused (6 kategooriat). 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 1) Mehhaaniline - deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; n Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 3) Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); 4) Magnetiline- magnetvälja mõju; elektroonika- ja arvutitööstus.
pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka . Värvid ja lakid 1.Koosulsed, mida kantakse pinnale õhukese kihina ning mis nakkuvad tugevasti pinnaga. 2.Peavad olema sobivad pinnale, sobilikud temperatuurile jne. 3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine, lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne). Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini.Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis
spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 1) Mehhaaniline deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; 2) Elektriline elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 3) Termiline soojusmahtuvus ja juhtivus; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 4) Magnetiline magnetvälja mõju; n Pooljuhid elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 5) Optiline elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); peegeldusvõime;
hüdrolüüsuvad soolad, mille hüdrolüüsil tekib kaks nõrka elektrolüüti. Kui hüdrolüüsisaadused moodustavad rasklahustuva sademe või lenduvd kergesti, siis on hüdrolüüs mittepööratav. Vesilahuste pH piirkond:1) Tugeva aluse ja nõrga happe sool: NaCH3COO+H2OFCH3COOH+OH- pH>7 aluseline keskkond; 2)tugev hape ja nõrk alus – NH4+H2OFNH3+H3O pH<7 happeline keskkond; 3)nõrk alus ja nõrk hape – NH4+CH3COO+H2OFNH3*H2O+CH3COOH pH~7 keskkond neutraalne. 28. Galvaani elemendid on seadmed, milledes keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. Volta GE: anumas on H2SO4 lahus ja sellesse on pandud kaks elektroodi – vask ja tsink varras. Tsingi pinnalt liiguvad aatomid lahusesse, elektronid jäävad elektroodile ja liiguvad läbi välisjuhtme vaskelektroodile. Vase pinnalt eraldub keskkonda vesinik. Reak.id: Zn=Zn2++2e (oksüdeerumine); 2H++2e=H2 (redutseerimine). Volta GE annab elektrivoolu niikaua, kuni tsink on hävinud. Volta GE on mittepööratav
b) Esikute ja sissekäikude puhastamine Käsipuudel ja piirdeil ei ole lahtist mustust või plekke. Trepid ja trepi mademed on puhastatud ja kaitstud valmistaja poolse juhendi kohaselt. Pinnal ei esine lahtist mustust ega plekke. c) Liftikabiinide puhastamine Liftikabiinide seinapindadelt on eemaldatud kaitsekile. Seinapinnal ja lülituskilbil ei ole nähtavat lahtist mustust ega plekke. d) Seinapindade puhastus Seinapinnad, seinakontaktid, pistikud kui ka muud seadmed on plekkideta ei esine tolmu. Radiaatorite välis- ja sisepinnal ei ole prahti, lahtist mustust ega plekke. e) Akende ja klaaspindade pesemine Akendel, klaaspindadel, aknaraamidel ja aknalaudadel ei ole plekke, lahtist mustust või plekke (silikoni, mördi, värvi). Ribikardinail ei ole nähtavat mustust. f) Kinnitatud (statsionaarse) mööbli puhastamine Paigaldatud mööbli ja kodumasinate kaitsekiht ja –kile on eemaldatud. Mööbli sise- ja
Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne vahtral ja jalakal on ümmargune. Kambium. Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist: *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest. Muud näitajad, ehk nn. Abitunnused, mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : VÄRVUS . LÄIGE . PuiduLiigid . Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele.
Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta.
Kasutatakse torustike ühendamiseks. e) Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja. f) Pehmed kütusepaagid. Seinad valmistatakse kahest kihist kütusekindlast kummist ja välimisest kummiga immutatud riidest. 9. Lennuki katte väliskülje värvimise tehnoloogia. Lennukitel, mille kate on alumiiniumist kasutatakse blankeeritud ja anodeeritud duralumiiniumi. Elektrokeemilise töötluse tulemusel saadud oksüüdi pinnale kantakse lakk või värv. Kuna oksüüdi kiht on poorne, toimub hea adheessus (külge jäämine). Enne monteerimist kantakse materjali pinnale akrüüllakk, peale montaazi blokeeritud kohad kaetakse akrüülkrundiga ja lõplikult akrüülemailiga. 10. Armatuuri ja maatriksi optimeerimine. Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus
difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid 1)Õhkkuivatamine-mtrjl laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peaks asuma maapinnast 250-400mm kõrgusel. Lastakse seista kuni puit on õhukuiv(15-20%). Eelised: odavaim viis; ei vaja tehnilisi seadmeid. Puudused: pikk kuivamise aeg(keskmise paksusega lauad 20-40p.); kuivamine sõltub aastaajast; niiskuse sisaldust ei saa viia alla 15%; puiduvarud seisavad, ei saa mtrjli kasutada. 2)Kamberkuivatamine-spetsiaalses ruumis 80-100 kraadi juures. Eelised: kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhukuivatamine(5-10p.); puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni(tavaliselt 5-10%); kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Puudused: küllalt kallis kuivati; üsna suur kütuse kulu.
2. uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks 3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid korrapärased kivimaterjalid Korrapärased materjalid vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ü
Kemikaalide tootmine: KmnO4; HclO4; H2O2; Cl2. 10 Keemia ja materjaliõpetus Metalli rafineerimine: ehk metallide puhastamine - see meetod põhineb met ja lisandite elektrokeem potentsiaali erinevusel. Võtame nt CuSO4 = elektroIüüt, puhastamata Cu = anood, puhastatud Cu =katood. Galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektri-energiaks ehk keemil reakts tulemusena saadakse elektrivoolu. Galv katete valmistamine: so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese aset katoodina elektrolüüsi vanni, milles on kattemet sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht Det poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks
tugeva happe ja nõrga aluse sool: Me -soola katioon Me + 2H2O = MeOH + H20, pH < 7 (happeline kk); C) nõrga aluse ja nõrga happe sool: Me + A + H2O = HA + MeOH, pH = 7 (neutraalne kk). Vee mööduva kareduse määramine: mõõdan pipetiga l00 cm3 vett, lisan 3-4 tilka mo ja tiitrin 0, l M soolhappega kuni lahus muutub punaseks. Arvutan valemi järgi mööduva kareduse V1 * 1000 * CM1 / 2 * Vvesi = mmol/l. 31. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: Galvaani elemendid on seadmed, milledes keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. Põhiliselt jagunevad galvaani elemendid (GE): 1) Volta GE(1799) on kaks elektroodi samas elektrolüüdi lahuses. Volta element ei ole pööratav, ta töötab seni, kuni tsink elektrood on lahustunud. Sisuliselt elektrivoolu saab redoksreaktsioonide ja oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena. Elektronid liiguvad mööda elemendi juhet anoodilt (Zn) katoodile (Cu) Zn=Zn²-+2e ja 2H-+2e=H2. 2) Daniel-Jacobi GE-s on kaks elektroodi eri
lume-metsa kliimad: külmima kuu temperatuur alla -3 °C, soojemal kuul üle +10 °C polaarkliimad: kõige soojemal kuul temperatuur alla +10 °C Maakera kliimad: 1. niiske ekvatoriaalne kliima (Af): kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd. Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena. Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28 °C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11 °C) o ekvatoriaalne vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur o vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe, niiskust palju – suur produktsioon.
Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse. · Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste veetihedus).
pinnale langeb valgusvoog 1 luumen. Igasugune valguskiirgus kahjustab praktiliselt kõiki arhivaalide valmistamiseks kasutatavaid materjale - paberit, nahka, tinte, fotoemulsiooni, liime, tekstiile jne Valgusel on pabermaterjalidele tugev kahjustav toime, mis avaldub fotokeemilises ja soojuslikus mõjus. Soojuskiirguse suhtes on eriti tundlikud hügroskoopsed (vettimavad) materjalid. Otsese valguskiirguse toimel paber soojeneb tugevasti ning kuivab. See toob endaga kaasa elastsuse ja vastupidavuse vähenemise. Paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna hapnikusisaldusest ning lagunemisreaktsioone katalüüsivate ühendite (peamiselt metalliioonide) olemasolust. Valguse poolt materjalidele põhjustatud kahjustused on kumulatiivsed (ajas kuhjuvad) ning pöördumatud.
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
(lk 1 joonisel 6 ja 7 on toodud kõige lihtsamad pshüromeetrid.) Oletame et vee temp. on kõrgem õhu temp-st siis soojus liigub veelt ,märjalt riidelt õhule. Samala ajal ka niiskuse voog liigub õhule, niiskus aurustub vaikselt. Selle tagajärel märjatermomeetri temp hakkab langema kusjuures niiskuse voog põhjustab partsiaalrõhkude vahe. p = pao - pa See kestab teatud aja. Teatud momendist saab temp võrdseks õhu temp- ga. Seda soojusvoogu mida märg riie annab õhule nim ,,ilmseks soojuseks". See antakse konveksjooni teel. Konvekjooni teel antud soojust nim ,,ilmseks soojuseks" samuti ka kiirguse teel antud soojust. tv = t Qi = 0 Lõpuks saabub selline moment kus see soojus Dt = 0 Qi = a Dt mille märg riie saab ja see mis antakse ära. Saavad need võrdseks. Tekib soojuslik tasakaal. Märjatermomeetri temp ei muutu. Nivoo jääb seisma
annaabi.ee 
