3. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsusi justkui polegi, inimesed pole võimelised neid väljendama, kõik küsimused otsustab üks isik. 4. Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald. 5. Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 6. Hannah Arendt: Seal, kus lõpeb võim/poliitika, algab vägivald. POLIITIKA KITSAMAS JA LAIEMAS TÄHENDUSES Poliitika kui valitsemine: Valitsemine viitab ennekõike poliitika institutsionaalsele korraldusele: Valitsemine = otsustamine, kes ja kuidas otsustusprotsessides kaasa rääkida saab Valitsemine viitab ka poliitika (laias mõttes) tulemitele: Võimuvõitluse tulemusel otsustatakse, kes valitseb Poliitika kui konfliktide ja koostöö tulemusel jõutakse otsusteni, mille rakendamist võibki vaadelda valitsemisena
1. Mis tähendab seksuaalsus a. Mis kitsamas, mis laiemas tähenduses - kitsamas mõttes on see seaksuaalvahekord, aga laiemas on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused nt. hoolimis- ja ühtekuulumisvajadus b. Mida see endas hõlmab - Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d
eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimub peensooles. 4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid. Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine. Neerud on oakujulised 10-15 cm pikkused paariselundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Uriin tekib neerus
..........................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused.
Kirjanduse KT kordamine Kirjanduse liigid: 1. Teaduskirjandus ( uurimistööd, esseed, referaadid) 2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, tragöödia, draama)
üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eraldatus Saksamaa emamaast sillutas teed eripärasele baltisakslaste kultuuri tekkimisele. Selle ekskursiooni/teksti eesmärk on vaadelda suuremaid ühiskondlikke muutusi muistse (eelkirjaliku) ja keskaegse Vana-Liivimaa aladel (Eestimaa, Põhja-Läti), mida edaspidi kutsun/ tähistan sõnadega siinsed alad. Neid muutuseid analüüsin laiemas Hansa Liidu, Saksa kultuuriruumi või geograafilise piirkonna kontekstis. Sissejuhatus (Esimesed kokkupuuted viikingite ja kristliku Euroopaga; kaubanduse arenemine ja militariseerumine, eliidi tekkimine; algkristluse võimalikkusest siinsetel aladel; Lindanise kindlustatud asula genees): Tulevased Eestimaa ja Liivimaa alad olid sajandeid olnud tähtsaks kaubanduspiirkonnaks. Siit möödus ida-lääne suunaline kaubandustee, mis oli keskaegse Tallinna edu ja rikkuse pant
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi?
Minda tähendab kunst mulle? Sõnal kunstil on mitu tähendust. Laiemas tähenduses mõistetakse kunsti all kõike neid inmimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Kunsti ja mittekunsti vaheline piir on sageli ebamäärane. Erinevatel aegadel on see piir olnud väga erinev. Selle piiri laienenud põhjuseks on vähenenud huvi staatiliste kujundite vastu liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate
...6 4ProbLEEMI ANALÜÜS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Kommunikatsioon on kõige laiemas tähenduses informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise osana on ta selle informatiivne külg. Edukat kommunikatsiooni ei ole võimalik saavutada vaid öeldes teistele, mida me tahame, visiooni viimine töötajate teadvusesse peaks kaasama laia tegevuse ja ülesannete ringi. Kommunikatsioon on tihedalt seotud organisatsiooni struktuuri, protsesside ja kultuuriga, kuna just need kolm tegurit aitavad kommunikatsioonisüsteemi üles ehitada. Mida keerulisema ülesehitusega on
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika)
Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt aega, mille käigus nad saavad vabalt uurida vahelduvaid rolle ja väärtusi ühiskonnas ja hinnata, kuidas teised inimesed neid mõistavad. Eksperimendid identiteedi leidmisel on
Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Mikroelemendid Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Mikroelementideks loetakse neid aineid, mida organism vajab
massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Oktoobrirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis5. - 8. novembril (vkj 23.26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembrilriigipühana. Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.Teises
reaktsiooni, kuna teaduste all peetakse tihti silmas vaid täppisteadusi nagu matemaatika, füüsika jt. Selleks, et aga välja selgitada graafilise disaini teaduslik või kunstiline sisu tuleks teda mõlemaga kõrvutada ning leida jooni, mis kaalukaussi ühele või teisele poole kallutavad. Kas on ka võimalik, et graafiline disain on nii kunst kui teadus? Et kõrvutada graafilist disaini kunstiga tuleks eelkõige lahti mõtestada sõna kunst tähendus. Laiemas tähenduses võiks kunsti alla paigutada kõik tegevused mis on seotud kujundite loomise või töötlemisega. Muusika näiteks tegeleb helikujunditega, kirjandus keelekujunditega jne. Kitsamalt mõeldes tuleks graafilist disaini aga kõrvutada visuaalsete kunstide mõistega, kuna juba sõna graafiline (tuleneb kreekakeelsest sõnast grapho, mis tähendab nii kirjutamist, joonistamist kui kritseldamist) annab märku sellest, et loodu on visuaalne.
kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui majanduskategooria (1) Kaubanduse kui majanduskategooria all mõistetakse kaubandust eelkõige teoreetilises plaanis, sotsiaal- majanduslikust aspektist, kaubandust kui tervikmõistet ja tema seost teiste majanduskategooriatega (Siimon, 1996: 10). 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui majanduskategooria (2)
1Hz sagedus siis, kui 1s jooksul tehakse 1 täisvõnge. Aktiivtakistus füüs. suurus, mis isel. akt.koormuse omadust muundada elektromag.välja en. pöördumatult teissteks en.liikideks ning piirata I-d. R=l/S (-eritakistus,l-jutmelõigu pikkus, S-ristlõikepindala) Tähis R, 1. Seega sõltub R aine eritakistusest, juhtmelõigu pikkusest, ristlõikepindalast. R-i põhjustab kitsamas mõttes suunatud laengukandjate vastastikmõju teiste aineos.-ga, mille käigus eraldub soojust, laiemas mõttes kõik need jõud, mille vastu el.vool tööd teeb. R=P/I2 (P-vahelduvoolu võimsus 1W, I2- voolutugevuse ruut). Trafo seade U ja I muutmiseks jääval sagedusel. Koosneb: primaarpool (ühendatud muundatava vahelduvpingeallikaga), sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim.pooli läbib vahelduvvool, tekitab see muutuva mag.välja, mis indutseerib EMI sek.poolis (ka prim.poolis esineb takistav EMI nähtus). Kehtib seos: U 1/U2=n1/n2=k
keskkonnaga · Temperatuur keha siseenergiat iseloomustav suurus · Ruumala aine hulka iseloomustav suurus Esimene süsteem Termodünaamilisi seoseid hakatakse kirjeldama ideaalse gaasi abil. Ideaalne gaas 1) molekulidevahelised jõud puuduvad 2) molekulid on punktmassid Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja uuritakse miks muutused tekivad Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const
Sumatra saar Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus
On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa vabadussõjalaste põhiseadusel või 1934. aasta riigipöördel. Eesti majanduselu ja poliitiline süsteem sattusid kriisi 1930–ndate aastate alguses, kui majandussurutis riiki kõvasti pitsitas. 1932. aastal oli töötuid juba 32 tuhat. Levisid üldine rahulolematus ning parempoolsete nõudmised muutmaks põhiseadust, mis vähendaks Riigikogu suuri volitusi ning tugevdaks täidesaatvat võimu. 1 Sellised meeleolud andsid juba
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega;
Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Mõiste ajalooline ja tähenduslik taust Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on
Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa ilma eksisteerida. Tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. Sotsialiseerumine ühiskonnaga kohandumine Käitumiskultuur- ühised arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid
õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Sõltuvalt reostaja liigist 1 saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust. Keskkonnarisk- laiemas tähenduses hinnatakse k-e kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine). Kitsamalt nimetatakse k-ks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel. K. vähendamiseks rakendatakse mh keskkonnaauditit ja keskkonnamõju hindamist.
Sotsiaalteadused: 1. Sotsiloogia 2. Psühholoogia 3. Majandusteadus 4. Politoloogia 5. Õigusteadus 6. Ajalooteadus 7. Inimgeograafia 8. Keeleteadus 9. Jpt Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslust Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmus...
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltööks: Määratle, mis on... dokument (laiemas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave dokument (kitsamas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave, mis on küllaldane faktide või toimingute tõendamiseks dokumendihaldus – tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendihaldussüsteem – dokumendisüsteemi tehnoloogiline osa dokumentide
.. Maalikunstis – joonistus, värv, perspektiiv, koloriit, valgus-vari, ... Kirjanduses – sõna, metafoor, allegooria, rütm, riim, ... Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne. Kujutav kunst on kunstiliik, mille väljendusvahendid on nägemismeelega tajutavad pinnalised või ruumilised kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on liikumatu, staatiline ning ei arene ajas. Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid graafika, maalikunst ja skulptuur. Laiemas mõttes arvatakse kujutava kunst liikide hulka ka arhitektuur, tarbe- ja dekoratiivkunst, fotokunst mis on samuti visuaalselt(nägemismeele abil) tajutavad ruumilised või pinnalised kunstid, ent nende teoste kunstilise lahenduse määravad kasutusotstarve ja tehnilised võimalused. Kunstiajalugu on kujutava kunst liikide (arhitektuur, maalikunst, graafika, skulptuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Seda uurib kunstiteadus.
15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest"
kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. Religioonide jaotus: Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja
sajandi algusest 17.sajandi alguseni kestnud periood Euroopa kultuuris. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Põhjuseid, miks tahta elada renessansis on mitmeid. Esiteks see, et seda iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtuselt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Renessansis väärtustatakse inimest kui isiksust ning hinnatakse inimliku tarkust kõige laiemas mõttes. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et renessassi ajastu juhtlauseks on "Ela tänases päevas". Kui seda lahti seletada siis inimene peaks elama üks päev korraga, mitte planeerima asju ette, sest kunagi ei või teada mida toob homne päev või mis juhtuda võib. Kindlasti oleksin ma tahtnud kohtuda selle ajastu kirjanikega, eriti William Shakespeare ja Dantega. Olen lugenud ühte Shakespeare teaost, milleks on "Hamlet". Teos on kirjutatud näidendi vormis, mis on väga põnev
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale
12/13 S AÜ I KODUTÖÖ Making Sense of social work Mõtted: 1) Miks ikkagi suhtutakse sotsiaalabi saajatesse halvustavalt, miks sellel on natuke halb maik küljes. Kas inimesed on sellest lihtsalt väheteadlikud. Ehk peaks koolides varasemalt juba lastele õpetama väärtusi ja arusaama sotsiaaltööst laiemas mõistes meie kõigi igapäevaelus ja tegemistes. 2) Heaolu riikides on sotsiaaltöötaja eesmärk laiemalt parandada ühiskonna puudujääke. Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist elukestva õppimise ja pideva arenemisega.
Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni. COMMON LAW Sünnimaaks inglismaa. Seal ei toimunud Rooma õiguse retseptsiooni. Kohalikest taavdest kujunes üldine õigus, mis loodi eranditult kohtute tegevuse kaudu. Common law mõistet võib kasutada erinevas tähenduses- laiemas ja kitsamas. Laiemas tähenduses hõlmab see Anglo- Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide , tavade , juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogu. Kitsamas mõttes tähendab see üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit,mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatavat tavaõigust. Sai alguse sellest, et avalikku võimu omavad isikud lahendasid juriidilise probleeme. See juures muutus kohtuotsus õiguse osaks ja allikaks, mille tulemusena hakati
õigusharudega võrreldes kõige diferentseeritumaks ja komplekssemaks. Arvestades sotsiaalõiguse kui õigusharu kiiret arengut ning sellest tingitud sagedasi seadusemuudatusi, on sotsiaalõiguse piiride teemal teaduslikud süsteemkäsitlused äärmiselt harvad. Siseriiklikel eeldustel põhineva sotsiaalõiguse mõiste kõrval on väärtuslikuks teadmiste allikaks ka erinevate riikide mõistekäsitlused, mis loovad aluse vastava õiguskorra sotsiaalõiguse piiritlemisele. Sotsiaalõigusena laiemas tähenduses mõistetakse kõige laiemal kujul seda osa õigusest, mille aluseks on sotsiaalpoliitilised eesmärgid. Sotsiaalõigus on sotsiaalses õigusriigis esmaseks instrumendiks, mille kaudu viiakse ellu sotsiaalriigi põhimõtet ning realiseeritakse sotsiaalseid põhiõigusi. Üha enam klassikaliselt riigi poolt tagatud sotsiaalsest kaitsest on nihkumas eraõiguslikult teostavate meetmete suunas – st. sotsiaalõigus hõlmab seega ka eraõiguslikke ning kolmanda sektori suhteid.
Tere, kallid klassikaaslased! Meil, eestlastel on aegapikku ajalootausta ja kliimaolude tõttu kujunenud üpriski pessimistlik ellusuhtumine. See võib olla omaduseks ka nii mõnelegi teist. Tunnen, et ka minul endal on mõnikord raskusi elu pahupoolte rõõmsa pilguga vaatamisel, kuid arvan, et võiksime hakata positiivsemalt mõtlema ja räägin teile, miks. Kui vaadata igat asja negatiivsest küljest, viib see sinu enda ja teiste tuju alla ning see võib olla laiemas perspektiivis elukäigule suur mõjutaja. Negatiivne mõtlemine võib kahjustada tervist ja viia välja stressi ja depressioonini. Pidev vingumine ja masendunud olek võivad rikkuda suhteid sõpradega. Veel võib pessimismi üleküllus alandada enesehinnangut ja seetõttu seab ohtu elus hakkamasaamise. Leian, et klaasi pooltühjana nägemisel pole mingit kasu ja ei vii kuhugi. Positiivsemale mõtlemisele viib selle harjutamine. Näiteks kui sul on palju tööd ja kõik
Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada higistatud vedelik. Haiguse ajal- palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja ka paljud teised haigused tekitavad kehas vedelikupuuduse. Raseduse või rinnaga toitmise ajal- siis vajab naine vett kahe jaoks.
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele):
Prostitutsioon,narkomaania ja suguhaigused Prostitutsioon Prostitutsioon kitsamas mõttes on elukutselise prostituudi tegevus: seksuaalteenuste müük raha eest. Prostitutsioon laiemas mõttes võib tähendada mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest: kingitusi, soosingut, karjääri jmt. Ülekantud tähenduses nimetatakse prostitutsiooniks või prostitueerimiseks ka igasugust kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel. Kuidas on Prostitutsioon seotud turismiga? *Inimesed kellel on rahapuudus ,reisivad kuskile mujale ,kus neid ei tunta ja lähevad tänavate peale ennast müüma,lootes et äkki prostitutsiooniga teenib raha. *
KORDAMISKÜSIMUSED Teemad: 1. Kes on klient? Laiemas tähenduses on kliendiks iga inimene, kellele teenust/toodet pakutakse ja (a) kes on nende kasutamisest (tarbimisest) huvitatud (on POTENTSIAALNE KLIENT), (b) kes neid reaalselt tarbib (on TEGELIK KLIENT) ja klient (c) keda iseloomustab pakutavate teenuste/toodete suhtes eelistuskäitumine (on PÜSIKLIENT) 2. Kes on teenindaja? On ettevõtte iga töötaja, kelle tegevusest otseselt ja/või kaudselt sõltub kliendi rahulolu
Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam Riigikeel:hollandi keel Rahaühik:kulden Holland Vapp Lipp Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia.Riigipea on kuningas(kuninganna),kel 1887.a.põhiseaduse kohaselt on õigus osa võtta parlamendi ja valitsuse
Aatom Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka. Aatomi ehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva
Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks kutsub kui pruute jahe kui kaev päev ootab kui laev Metafoorid ja sümbolid: sünnin linade valevast vahust=ärkan väikesed unised ruudud=silmad Personifitseerimine päike liiva pillub, kutsub sala
kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks, kutsub kui pruute, jahe kui kaev, päev ootab kui laev Metafoorid ja sümbolid: sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad
Ta töötas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet. ‘ JÜRGENI LOOMINGU PÕHITEEMAD JA STIIL Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. ROOSTE KEELEKASUTUS JA VORMIKASUTUS Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega.
Reformatsioon- kirjakeele kujunemisest Kirjakeelest võib kirjutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid
Sotsialistlikku realismi Erinevaid suundumusi rahvuslikus maalikoolis ja graafikas ning Privaatselt toimunud kunstieksperimente Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu kogub eesti kunsti tutvustavaid väljaandeid. Eelistatavamad suunad raamatute komplekteerimisel: Maailma kunstiajalugu stiilide ja voolude kaupa Uuem kunstiteooria Fotograafia ajalugu, kaasaegne kunstiline foto Graafika kõige laiemas mõttes Graafiline disain Maalikunst Skulptuur Intermeedia Moekunst Kumu hariduskeskus Kunsti ja muuseumihariduse metoodiline keskus Hariduskeskuse töö jaguneb kaheks: Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid, Metoodilised materjalid, Koolitused, Publikuprogrammid ja Näitusetegevus
Rahastatakse noortevahetusi, -algatusi, -seminare, demokraatiaprojekte, Euroopa vabatahtlikku teenistust ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojekte (vabatahtlik teenistus, noortealgatus, noortevahetus, demokraatiaprojekt, noorteseminar, koostöö el naabruspiirkondadega, koolitustegevus ja võrgustikud, koostöö teiste maailma riikidega). Fondi eesmärgid: 1. Fondi eesmärgid: Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks olemist kitsamalt. 2. Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe suurendamisele Euroopa Liidus. 3. Suurendada teineteisemõistmist erinevatest kultuuridest pärit noorte hulgas. 4. Panustada noorte ettevõtmisi toetavate tegevuste kvaliteedi arendamisse ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamisse. 5. Toetada koostööd noortevaldkonnas Euroopas.
Positiivsed ja negatiivsed nähtused, mis kaasnesid perestroikaga Laiemas mõistes mõeldakse perestroika alla Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi
● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas (infootsingusüsteemid, automaatsed sisukokkuvõtete tegijad) ● aidata puudega inimesi (kõne analüüs ja süntees pimedatele) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Keeletehnoloogia tegevused (7): ● luua süntaksianalüsaator, mis analüüsib mis tahes lauseid ja arvestab ka suulise keele eripäraga ● töötada välja süntaktiline süntees semantilise esituse põhjal ● ... Terminoloogia ● Terminoloogia on laiemas tähenduses oskuskeele õpetus ● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega Eesti keele oskuskeelekorraldus Eesmärk:
annaabi.ee 
