kolesterooli sisaldust, parandab seedimist. Soovitatakse süüa vähemalt 2 viilu päevas. Oliiviõli aitab maksahaiguste, kõrvetiste, põletuste vastu. Peale külma talve aitab kohaneda algava kevadega. Porgandi söömine aitab päevituda, tugevdab immuunsust. Sellel on hea toime nahale, aitab stressi vastu ja parandab nägemisvõimet. Keedetult ja aurutatult porgandeid süües on tervisele toime parem kui toorelt. Porrulaugul on hea toime maksale ja sapiteedele, aitab põiehaiguste vastu ja hoiab vere vedelamana. Soovitatakse süüa koos teiste aedviljadega. Punapeedil on hea toime immuunsüsteemile ja see langetab vererõhku. Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu. Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja
omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi. Asendamatud rasvhapped muudetakse keharakkudes paljudeks koehormoonideks, nende kasulikkus on seotud just prostaglandiinidega, millest mõned on meie tervise seisukohast väga olulised, vältides trrombotsüütide ehk vereliistakute kleepumist, parandades vereringet ja vähendades põletikke. Head on ka monoküllastamata rasvhapped, mille esindajaks on omega-9 ehk oleiinhape, mida leidub oliivi- ja mandliõlis. Oliiviõli sisaldab lisaks oleiinhappele ka antioksüdante. Seda õli väärtustatakse eeskätt tema soodsa toime tõttu südame-veresoonkonnale.
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumisest... = Hig
laavakivide, jalatalla, lümfi, kupumassaaz jne. Pingutab lõtvunud nahka, parandab lihastoonust ja kiirendab ainevahetust.Pparaneb südame töö, suureneb liigeskapslite liikuvus, aitab trennijärgselt ja ka eelselt lihaseid lõdvestada. Aitab vabaneda keha teatud piirkondadesse kogunenud pingetest. Massaaz avaldab mõju vere, lümfi, koevedeliku liikumisele, kõrvaldab seiskumise ja paisunähtusid, tõstab masseeritava kehaosa temperatuuri, parandades seeläbi verevarustust. Massaazi kasulikkus: · Lõdvestab valulikke ja pinges lihaseid · Kiirendab ainevahetust · Aktiveerib lümfiringet · Puhastab organismi jääkainetest · Parandab verevarustust · Leevendab stressi ja unehäireid · Toimib lõõgastavalt nii vaimse kui füüsilise ülepinge korral · Massaazikuuri järgselt suureneb organismi vastupanuvõime haigustele Massaaz ei sobi: · Kõrge vererõhu · Ägedate nahahaiguste
Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007) Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. (Lepik, 2007) Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea
2. Higistamisest, http://www.higistamine.ee/higistamisest/ 3. Liighigistamine, http://www.derma.ee/articles.php?id=106 4. Seep, http://et.wikipedia.org/wiki/Seep 5. Seebi tüübid ja nende valmistamine kodustel meetoditel, http://tagatargemad.blogspot.com/search/label/seebi%20tegemine 6. Seep, http://www.annaabi.ee/download.php?i=12666 7. Kuidas reageerivad saunakuumusele erinevad kehaorganid?, http://www.terviseakadeemia.ee/et/node/492 8. Sauna mõju tervisele, http://www.nokitse.ee/hea-tervise-valemid/sauna-m%C3%B5ju- tervisele 9. Saun ja saunatamine, http://www.annaabi.ee/Saun-ja-saunatamine-m99898.html 10. Hüva leili neile, kes tahavad olla terved, http://www.terviseleht.ee/200127/27_saun.php 11. Saun, pesemiseks- aga mitte ainult, http://www.mooska.eu/suitsusaun-haanjas/sauna- uudised/105-saun-pesemiseks 12. Vee tervendav mõju, http://cantervilla.ee/saunad/vee-tervendav-moju/ 13. Tervislikud elukombed, http://www.annaabi
kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Keha vajab liikumist Hea kehaline vorm, mõnus enesetunne ja piisav hulk energiat päevaseks tegutsemiseks on päris lihtsalt saavutatav -- kui seda vaid tõsiselt tahta.
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva
Kõik kommentaarid