ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmiste väärtusest. 2. Kromatograafia definitsioon Kromatograafia on ainete segu komponentideks lahutamise meetod. 3. Teoreetiliste taldrikute mudel Ainete segu lahutamine toimub ühendatud anumate süsteemis, kus on mingi hulk liikumatut faasi ja ülejäänud liikuv faas. Kogu protsess on vaadeldud kahe faasi süsteemist. Kõigepealt transporditakse liikuvas faasis olev gaas esimesse anumasse.Tekib tasakaal liikuvas ja liikumatus faasis olevate molekulide vahel. Järgmisena transporditakse esimese taldriku liikuva faasi sisu teise taldrikusse ja esimese taldriku liikuva faasi ruumi täidab puhas liikuv faas. Tekib uus tasakaal. Kolmandana transporditakse teise taldriku liikuvas faasis sisalduvad komponendid kolmanda taldriku liikuvasse faasi ja esimese taldriku liikuva faasi vastav sisu transporditakse teise taldriku liikuva faasi ruumi. 4
1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor teisendab proovi keemilise reaktsiooni energiavoole elektriliseks signaaliks, mille suurus on proportsionaalne aatomite/molekulide arguga ja mille kuju sõltub sageli aatomite/molekulide loomusest. Detektori signaali pole enamasti võimalik ette ennustada ja seega on ta empiiriline.
Süsteem: Kolonn: C18, L=150 mm, d=4,6 mm, dosake=5 μm Eluent: atsetonitriil/vesi Dosaator: 5 μl Voolu kiirus: 0,7 ml/min Detekteerimine 254 nm (UV) Töö käik: Valmista 5 mM standardlahustest 1 ml proovi metanoolis nii, et analüütide sisaldus oleks 0,1 mM. 20 μl kvertsetiini, 20 μl rutiini. 1000 μl-40 μl=960 μl metanooli. Puhasta enne katsete alustamist süstal ja dosaator vähemalt 3 korda Milli- Q veega, seejärel prooviga Sisesta proov dosaatorisse nii, et sinna ei satuks mulle! Arvutused: 1. Teoreetiliste taldrikute arv (N) 5. Selektiivsuskoefitsent (�) 2. Teoreetiliste taldrikute kõrgus (H) 6. Standardhälve (SD) ja suhteline standardhälve (RSD) katsete 2-4 3. Lahutuvus ehk resolutsioon (RS) retentsiooniaegadele 4. Mahtuvusfaktor ehk 7. Iseloomusta saadud parameetrite retentsioonifaktor (k’) põhjal süsteemi lahutusvõimet ja
Kaalanalüüsi rakendusi- UV ja nähtava valguse spektroskoopia põhimõte- Emissioonspektroskoopia põhimõte- Fluorestsentsspektroskoopia põhimõte- kuulub emissiooni meetodite hulka Lambert-Bouguer-Beeri seadus- Spektrofotomeeria rakendusi- Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad- Kromatograafia põhimõte- Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel (interaktsioonil) erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga
kiirgumine. Lambert-Bouguer-Beeri seadus: Lahuses neeldunud valguse intensiivsus on eksponentsiaalses sõltuvuses valgust neelduva aine kontsentratsioonist ja valgust neelduva kihi paksusest. Spektrofotomeeria rakendusi: Spektrofotomeerilise aparatuuri põhilised koostisosad: Lamp,detektor,difraktsioonivõre Kromatograafia põhimõte: Eraldamise meetod, mis põhineb ühe või mitme analüüsitava aine vastastikusel toimel erinevate faasidega; Liikuv faas- gaas või vedelik, mis läheb läbi kolonni, Statsionaarne faas-tahke aine või vedelik, mis ei liigu. Proovi komponendid kantakse liikuva faasiga läbi statsionaarse faasi; Erinevaid komponente hoitakse statsionaarses faasis kinni, erinevate interaktsioonide tõttu: - pindadsorptsioon, - suhteline lahustuvus, - laeng. kromatograafia on meetod, mille abil saab segusid üksikuteks komponentideks lahutada, teostatakse kolonnis, mis on täidetud statsionaarse (liikumatu) faasiga.
mis vastab molekuli võnkesageduse piirkonnale. Seega võivad molekulid neelata infrapunakiirgust ja ergastuda. Mistahes kahe aatomi vaheline side vibreerib, kui aatomid liiguvad teineteisele lähemale ja siis jälle eemale. Sellist tüüpi liikumist nimetatakse valentsvõnkumiseks. Molekuli võnkesagedus oleneb võnkuvate aatomite massist ja sidemete jäikusest: kergetest aatomitest koosnev jäikade sidemetega molekul võngub kõrgematel sagedustel kui rasketest aatomitest koosnev ja lõtvade sidemetega molekul. Vastavalt sellele neelavad nad kiirgust ka erinevatel sagedustel. Töötab põhimõtteliselt nagu UV-Vis spektroskoopia, kasutatakse orgaaniliste molekulide indetifitseerimiseks. Praktikas mõõdetakse molekuli võnkumise neeldumispektrit infrapunaspektroskoopia abil. IP spektromeetrid jagunevad järgmiselt:
On protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast. Emisioon ehk kiirgus: elektronide langemine ergastatud olekust tavaolekusse, mille tulemusena eraldub valgus. Stokesi reegel: normaalolekus paiknevad elektronid madalaimal võnkenivool. Kui süsteem (molekul/aatom) neelab footoni, saab süsteem energiat ja siseneb ergastatud olekusse. Ergastatud olek ei ole molekuli jaoks stabiilne ja kokkupõrgetel teiste molekulidega ta kaotab energiat. Järgmiseks langeb molekul tagasi elektroni põhioleku mõnele võnkenivoole, mille käigus kiiratakse footon. Fluorestsentsi käigus kiiratud footon on reeglina väikesema energiaga kui ergastamiseks kasutatud footon. Seetõttu on ainest kiiratud valgus pikema lainepikkusega kui tema ergastamiseks kasutatud valguskiirgus. Nende lainepikkuste erinevust nimetatakse Stokesi nihkeks. Jablonski diagramm: 2
Need molekulid/aatomid ioniseeritakse Tekivad ioonid M+, MH+ vms (molekulaarioonid) Tekkinud ioonid on tihti kõrge energiaga ning fragmenteeruvad osaliselt, tekivad mitmesugused väiksema massiga ioonid (ja neutraalsed fragmendid) Kõik ioonid suunatakse massianalüsaatorisse, mis registreerib nende masside ja laengute suhted m/z · Massispektromeeter registreerib ainult laetud osakesi. Vedelikkromatograafia Kromatograafiline kolonn on tihedalt täidetud statsionaarse faasiga (liikumatu faasiga): See toob kaasa vajaduse kasutada kõrget rõhku eluendi surumiseks läbi kolonni. HPLC - kõrgsurve vedelikkromatograafia. HPLC aparatuuri ehitus skemaatiliselt, kus 1 pudelid eluentidega, 2 eluendi degaseerija, 3 gradientkraan, 4 eluendi sisestamise nõu, 5 kõrgsurve pump, 6 kraan sisestamise asendis, 6' kraani
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse
vedelfaasil või statsionaarsel vedelfaasi ja gaasifaasi, tänu sellele, et neil on erinev lahustuvus neis faasides. Statsionaarset faasi pestakse järjest uute mobiilse faasi kogustega, kuni lahutatavad ained jagunevad lahusti erinevatesse portsjonitesse. Tänu segu komponentide jaotuskoefitsientide erinevusele leiabki aset nende eraldumine üksteisest. Segu komponendi A üleminek statsionaarsest faasist mobiilsesse faasi kirjeldub tasakaaluvrrandiga: CA stats CA mob, kus CA stats aine A tasakaalukontsentratsioon statsionaarses faasis CA mob aine A tasakaalukontsentratsioon mobiilses faasis Jaotuskoefitsienti Kd võib defineerida kui selle protsessi tasakaalukonstanti, mis avaldub ühendi A tasakaalukontsentratsioonide suhtena erinevates faasides: CA stats Kd = CA mob Kolonnkromatograafia võimaldab lahutada suuremaid ainehulki. Tahke materjaliga, nt.
Kromatograafilist protsessi võib läbi viia nii kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia) kui ka lahtises süsteemis: paberil või kromatograafilisel plaadil (planaarkromatograafia). KOLONNKROMATOGRAAFIA: Kolonnkromatograafia võimaldab lahutada suuremaid ainehulki kui planaarkromatograafia. Tahke materjaliga, millele saab kanda statsionaarset faasi, pakitud kolonni sisestatakse uuritav proov, mille komponente soovitakse üksteisest lahutada. Kolonni voolutatakse lahustite segu vooluti e. eluendiga. Kui proovis sisalduvate ühendite lahustuvused mobiilses ja statsionaarses faasis on erinevad, siis liiguvad nad kolonnis erinevate kiirustega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel. Kogudes väljuvat vedelikku e. eluaati kogu selle protsessi vältel üksikute
Ei ole olemas ,,universaalset" kriteeriumit meetodi valimiseks! 2 Proovid vid ja proovide võtmine Proovivõtu eesmärgid: · Kirjeldamine · Kindlaksmääratud piiride järelvalve · Kontroll · Eriotstarbelised proovid 8 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Proovi võtmine on osa analüütilisest protsessist. protsessist Proov peab olema analüüsitava objekti representatiivne osa. osa Proov tuleb võtta nii, et see täidaks uurimise eesmärke ja vastaks planeeritavate analüüsimeetoditega esitatavatele nõudmistele. Proovivõtmise probleemid: · objekti omaduste muutumine ajas ja ruumis · heterogeensed, keerukad süsteemid · uuritavaidd parameetreid parameet sageli palju, madalad kontsentratsioonid
mõõtmise teel, vaid Fourier transformatsiooni teel. Tulemus saadakse arvutuslikul teel. Ei lahutada kiirgust spektriks, vaid läbi proovi suunatakse kogu kiirgus. See kiirgus on peeglite abil selliselt modifitseeritud, et teatud osa kiirgusest on läbinud erineva teepikkuse. Seetõttu tekib lainete interferents. Tänapäeval kõik on interferentsmeetodil kasutusel. 1.5. FLUOROMEETRIA. Põhineb ergastatud molekuli võimel anda osa üleliigset energiat ära valguskvandina. Kui molekul absorbeerib elektromagneetilist kiirgust ja tõuseb stabiilselt energiatasandilt kõrgemale ebastabiilsele tasandile, siis ta annab losaenergia ära soojendusenergiana kokkupõrgetel teise molekulidega. Fluoromeetrias mõõdetakse uuritava aine fluorestsentsi intensiivsust: Kus F- fluorestsentsi üldine intensiivsus (kvanti/sec) Jo erfastava valhuse intensiivsus (kvanti/sec) C lahuse konts (mooli/l) (E) molaarne neeldumiskoeff
...... 21 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon ................................................................................ 22 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga ........................................................................ 23 Kontrollküsimused ............................................................................................... 23 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID.............................................................................. 25 1.3.1 Rasvapleki proov ....................................................................................... 27 1.3.2. Emulsioonitest ........................................................................................... 28 1.3.3 Akroleiiniproov ........................................................................................... 28 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides ......................................... 29 1.3
Milline meetod on reaalaja PCR? Reaktsiooni segusse pannakse täiendav praimer, mis jääb polümeerile ette. Selle küljes on floresents. Kui polümeraas teeb praimeri katki tekib floresentsi signaal, mille järgi saab teada et toimub DNA süntees. DNA küljes on floresents, kui tuleb polümeraas lükkab ta floresentsid lahti ja tekib värv. Praimerite vahel on kolmas praimer mille otsad on keemiliselt plokeeritud, ja selle küljes on floresseeruv molekul, kui polümeraas teeb praimeri katki tekib värv. Floresentsi saab mõõta, ning näeme kui palju seda konkreetset DNA lõiku juurde tekib. (kvantitatiivne meetod, mõõdab hulka) Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? PCR-meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. Haiguste diagnostikas mängib olulist rolli, AIDS-i nakatumise diagnoosimine väga varajases staadiumis, muteerunud geenide uurimisel, genoomide sekveneerimisel,
Nüüd siseneb kompleksi ribosoomi suur subühik ja algab valgusüntees nagu eelkirjeldatud. /faktorid, mis suunavad mRNA'd läbi ribosoomi kutsutakse translatsiooni ejakulatsioonifaktoriteks/. Süntees lõpetamiseks on vaja stoppkoodonit (UAG, UAA või UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet, seega pole ka vastavat tRNA'd. Kui ribosoomi A-saiti satub stoppkoodon, siis süntees peatub ja ribosoomi sattub tRNA'le sarnane valgu molekul terminatsioonifaktor (release factor). Kuna mRNA edasiliigutamise vältimatuks eelduseks on peptiidsideme teke ja seda enam saavutada võimalik ei ole, siis ribosoom lihtsalt laguneb, kuna ei suuda oma funktsiooni enam täita. Valgusüntees on lõppenud. Ühte ja seda sama mRNA'd kasutavad mitu ribosoomi. 08/10/09 /.../Kuidas ikkagi elu tekkis? Meil on viirused, mis talletavad pärilikkusinfot RNA'l. See viitab sellele, et kunagi koosnes elu RNA ja valgu molekulidest
elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootonite arv tuumas määrab tuumalaengu ja ka elemendi. Neutronite arv antud elemendi tuumas võib varieeruda, põhjustades isotoopide olemasolu. Isotoopide keemilised omadused on väga sarnased. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Seosed perioodilisustabeliga: Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2
- neelduvustegur Monokromaatne valgus lainepikkusega läbib uuritava lahuse küvetti; kui uuritav lahus neelab selle lainepikkusega valgust, siis proovi läbinud valguse intensiivsus on madalam kui esialgne valguse intensiivsus; valguse neeldumine kihis on võrdeline esialgse valguse intensiivsusega P0 ja kiirgust neelavate osakeste kontsentratsiooniga. 12.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid - deuteeriumlamp (160-375nm) spekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastamisel; ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. Volframlamp (320-2500nm) 13.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 14. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi 15. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias Tuleb valida õige: Lainepikkus - mille juures neelduvus on maksimaalne => saavutatakse maksimaalne tundlikus. Solvent - peab olema sama nii uuritavas kui ka tühiproovis. Küvetid - peab valima õige küvetti vastavalt lahusele.
● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone, mida saab ergastada ja üle viia kõrgematele energiatasemetele. 16.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid: ● Deuteeriumi/vesinikulamp (UV ala, 160-375 nm) - pidevspekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastusel. Ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. D2 + Ee → D*2 → D’ + D” + hv ● Volframlamp (nähtav ja IR ala, 320-2500 nm) - volframi traat kuumutatakse 2870K juures. Emiteeritav kiirgus omab max intensiivsust u 1200 nm juures. Ühekiireline instrument: Monokromaatorist väljuva kiirguse ette asetatakse nn tühiproov ja seejärel uuritav proov. 100% neelduvus (A) seatakse blokeeritud kiirega (shutter). Tühiproov annab 0% neelduvuse
- EOF ehk elektroosmootne liikuvus (electroosmotic flow), mis on tingitud kapillaari seina pinnalaengust, defineeritakse valemiga: ϵϚ - ν eo = E 4 πη - - KE erimenetlused – capillary zone electrophoresis, kasutatakse näiteks valkude ja peptiidide lahutamiseks ning võte töötab isegi juhul, kui erinevus lahutatavate ainete vahel seisneb vaid ühes aminohappes. Kapillaar geelelektroforees, geel surub alla EOF-i ning kasutatakse DNA lahutamiseks, kuna lahutamine toimub paremini kui mistahes teisel meetodil. Kasutatakse polüakrüülamiidgeeliga täidetud kapillaare. - Aparatuur - peamisteks osadeks on proov, alg- ja sihtpunkt viaalid/nõud, kapillaar, elektroodid, kõrgpingeallikas, detektor: - Sisestamise eriviisid - elektrokineetiline (analüüdilahus viiakse madalama juhtivusega lahusesse (madalam soola kontsentratsioon),
9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse. Kas / miks võivad ka taimeõlide lahused anda rohelise värvusega reaktsioonisegu? 10. Milliseid reaktiive kasutatakse Liebermann-Burchard'i testi läbiviimiseks? Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. 11. Kuidas teha kindlaks lipiidide esinemist a) tahkes materjalis - Rasvapleki proov (Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb) b) vedelikus Emulsioonitest (Rasvad lahustuvad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada või loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon.) 12
moodustub iooniline side. mõlemad sunnitud väliskihil elektrone jagama nii omavahel kui ka teiste kovalentsete sidemetega ainete vahel. Olek toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal
analüüsiks. Proovi eeltöötlus Proovi tuleb töödelda, et teda oleks võimalik analüüsida valitud meetodil. Sõltuvalt meetodist:kuivatamine, et saada täpset kaalutist; proovi lahustamine; segajate kõrvaldamine või maskeerimine; analüüdi muundamine analüüsitavasse vormi. Paralleelproovid Kõikidel meetoditel on oma vead, mitme proovi analüüs ja paralleelproovid võimaldavad vigu avastada ja vähendada. Mitme proovi analüüs - võetakse identne proov teisest kohast; kasutatakse et verifitseerida proovivõttu. Paralleelproovid- võetakse samast proovist, aitavad kindlaks teha ja jälgida metoodilisi vigu. Proovide lahustamine. Segajate kõrvaldamine.Spetsiifilised meetodid/reaktsioonid, selektiivsed meetodid/reaktsioonid Kalibreerimine ja mõõtmine Enamuse meetodite jaoks mõõdame näitajat/omadust, mis on otseses sõltuvuses analüüdi kontsentratsioonist; Gravimeetrias- sademe kaal, Tiitrimine- titrandi ruumala, Spektrofotomeetria-
nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd. 9. Mis on plasmiid? Kromosoomiväline rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. Mõnedel plasmiididel on geenid, mis tagavad plasmiidi stabiilse püsimise bakterirakus, näiteks toksiini- antitoksiini süsteemi kodeerivad geenid. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel – geeniteisend, geeni üks esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste
Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05% Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na Inimeses: O,C,N,F,Ca 9. Massi ja energia jäävuse seadused. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Segud Koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras Puudub kindel keemiline koostis
Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedel Üksikud molekulid pole seotud kindlate asenditega. Aurumine - vedelik saab väljaspoolt soojust, mille käigus osad molekulid omandavad suure energia, et saavad vedelikust lahkuda. Gaasiline Aine molekulid/aatomid liiguvad täiesti vabalt ja korratult. Pole kindlat ruumala ega kuju. Plasmaolek Aine koosneb elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne
paljuneb üle 70-kraadises vees. Tema DNA-polümeraasi kasutatakse PCR- meetodis, mis võimaldab in vitro paljundada ehk amplifitseerida konkreetset, uuritavat DNA fragmenti. See meetod on loodud ülilihtsal põhimõttel: temperatuuride muutmisel. Selleks on PCR-masin, millesse asetatakse 0,2 ml-sed tuubid DNA-proovidega ja käivitatakse programm, mis automaatselt kuumutab-jahutab kindlal temperatuuril kindlate ajavahemike järel. (PCR) vajalikud komponendid (joonis 5.2.2.4.): DNA proov, mida uuritakse; DNA-plümeraas, täpsemalt on see kuumaveebakteri nimest tulenev Taq-polümeraas; Nukleotiidid – A, G, C, T, mida läheb DNA molekuli sünteesiks vaja; 2 praimerit (tavaliselt 15–25 nukleotiidi pikkused DNA lõigud ), millest üks on komplementaarne uuritava DNA-lõigu ühe otsaga ja teine on komplementaarne teise otsaga; puhverlahus, mis on keskkonnaks. PCR ETAPID 1) tuubis oleva dna denatureerimine
soojusmahtuvus temperatuurist: 22.Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes? Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat. Kui reaktsiooni käigus kulub või tekib gaas, on vastav entroopiamuut domineeriv ja reaktsioonientroopia märki saab sellest lähtuvalt ennustada. Standardne reaktsioonientroopia Sr0 on defineeritud kui reaktsioonisaaduste ja lähteainete molaarsete entroopiate vahe, võttes arvesse stöhhiomeetriakoefitsiente: 23.Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid.Gibbsi vabaenergia? Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s
· Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.
tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal? Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln = . Asendades ln = . , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
Suhteliselt suur täpsus · Tiitrimis meetodeid kasutatakse analüütilises keemias ja farmaatsias · Redokstiitrimine o Põhineb redoksreaktsioonil, uuritav aine peab omama oksüdeerija või redutseerija omadusi o Eelised: lihtne ja odav · Analüüt ja maatriks · Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime · Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt · Proov = Analüüt + Maatriks · Keemilise mõõtmise juures on võtmeküsimuseks SELEKTIIVSUS (mõõtetud peab saama just analüüdi sisaldus, mitte mingi muu aine oma) · Analüüsimeetod ja Analüüsimetoodika. Selgitage erinevus ja tooge näiteid! · Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimine · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
