Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lahused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektrolüüt, reaktsioon, mitteelektrolüüt, võrrandeid, ioonilise, lahused, homogeenne, mahub, kontsentratsiooniga, lahustuvus, suspensioon, emulsioon, vaht, aerosool, elektrijuhtivus, elektrolüütiline, dissotsatsioon, hüdraatumine, liitumisreaktsioon, neutralisatsioon, saadused, hüdrolüüs, täiendada, anorgaaniliste, vesilahuste, keskkondadesredutseerijana. Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis Liitaine protsendiline koostis Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad
19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid. 21) Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist. 22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 23) Metall - nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.(aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena) 24) Mittemetall - aatomite vahel on kovalentne side, esinevad üksikaatomitena, molekulidena, kristallidena.
ASENDUSREAKTSIOON lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises oleva elemendi aatomeid. POLÜMERISATSIOON ühe ja sama aine paljude molekulide liitumine, mille tulemusena tekib uute omaduste ja väga suure molaarmassiga aine. OKSÜDEERIJA aine, mille koostisse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus väheneb, liidab elektrone. REDUTSEERIJA aine, mille koostisesse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus suureneb, loovutab elektrone. REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille kulgemisel muutub reageerivate ainete koostiselementide o.a. OKSÜDEERUMINE elektronide loovutamine aatomitelt, ioonidelt või molekulidelt, elemendi o.a. suureneb. REDUTSEERUMINE elektronide liitumine aatomitega, ioonidega või molekulidega, elemendi o.a. väheneb. OKSÜDATSIOONIASTE vastab laengule, mida aatom omandaks, kui kõik elektronpaarid on nihkunud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, lihtaine o.a. on 0. ELEKTROLÜÜS aine lagundamine elektrivoolu toimel.
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama).
23.metall - aine, mis omab vabu elektrone, mis tekitavad metallilise võre 24.mittemetall - suure elektrofiilsusega aine, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidab elektrone 25.aine valem - näitab, millistest aatomitest aine koosneb 26.indeks - näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis 27.keemilise reaktsiooni võrrand, 28.kordaja reaktsioonivõrrandis, 29.liitaine protsendiline koostis, 30.lagunemisreaktsioon - reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks 31.ühinemisreaktsioon - reaktsioon, 32.asendusreaktsioon, 33.polümerisatsioon - polümeeri tekke reaktsioon monomeeride liitumisel 34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone
reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad elektrone tugevalt. Keemiline reaktsioon - Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Lagunemisreaktsioon - Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon - Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.
lahuse pH väärtusest). INHIBIITOR- aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust; negatiivne katalüsaator. IONIIT ehk ioonivaheti- tahke aine, mis vahetab oma koostisioone teiste ioonide vastu. IOON- aatom või aatomite rürühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. IOONILINE SIDE- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side.( metall+ mittem.) IOONILINE AINE- aine, milles ioonid on seotud ioonilise sidemega. IOONILINE KRISTALLVÕRE (ioonivõre)- kristalli moodustuvate ioonide korrapärane ruumiline asetus. IOONREAKTSIOON- ioonivaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustas. IOONIVÕRE ( iooniline kristallvõre)- ioonide korrapärane paigutus kristallis. ISOTOOP- keemilise elemendi teisend, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, aga erisugune arv neutroneid; samasugune aatomnumber (tuumalaeng) kuid erinev massiarv.
Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
allapoole. Keemilise reaktsiooni võrrand selles on näidatud keemilise reaktsioni lähteained ja saadused ning sellest saab informatsiooni reaktsiooni toimumise kohta. Kordaja reaktsioonivõrrandis aine valemi ette märgitav arv, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand Liitaine protsendiline koostis näitab ühendi koostisesse kuuluvate elementide protsendilist sisaldust. 1.elemendi %sisaldus + 2.elemendi %sisaldus + 3.elemendi %sisaldus = 100% Lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille puhul tekib ühest lähteainest mitu saadust. Need on valdavalt endotermilised(neeldub energiat H>0). Ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid
aatomite või molekulide arvu 27) keemilise reaktsiooni võrrand keemilise reaktsiooni üleskirjutis, mi snäitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. 28) kordaja reaktsioonivõrrandis reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatav arv. 29) liitaine protsendiline koostis liitaines oleva kindla ainehulga hulga määramine protsentides(?)* 30) lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks või osakeseks 31) ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine 32) asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga 33) polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning
keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest. 33. ruumivõre 34. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm) 36. elektonegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39. ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 40. asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi. 41. vahetusreaktsioon 42. oksüdeerumine elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE 43
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel. · Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega ule 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni
Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enamast ainest. Homogeenne segu- koostis on koguaeg sama, on ainult ühes faasis Heterogeenne segu- koostis varieerub, on mitmes faasis. Lahus- mitmes erinevast komponendust koosnev homogeenne süsteem. Tõeline lahus- termodünaamiliselt püsiv süsteem Kolloidlahus- süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv. Lahused võivad olla mitmes olekus: tahke(pronks, teras), gaas (õhk, CO2), vedel (bensiin). Samuti on olemas ka superkriitiline olek ja plasmaolek (virmalised). Näiteks: Millest sõltub, kas lahustumine on endotermiline või eksotermiline? Kui kristallvõte lõhkumiseks kulub vähem energiat kui solvatsioonil vabanev energia, siis on
dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB yY + zZ, v = kc(A)ac(B)b , kiiruskonstant (k) kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B AB; 2A A2),
dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt
E lnk = A - , (6) RT milles A on temperatuurist sõltumatu konstant ja E reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kiirusele võib avaldada olulist mõju katalüsaatori juuresolek. Katalüsaatori toimel kulgeb reaktsioon teist teed, kus aktiveerimisenergia on madalam ning seetõttu reaktsiooni kiirus kasvab. Reaktsiooni lõpuks taastub katalüsaator esialgses hulgas ja esialgse koostisega. Reaktsiooni kiirust vähendavaid aineid (negatiivseid katalüsaatoreid) nimetatakse inhibiitoriteks. B. Keemiline tasakaal Keemilisi reaktsioone võib jaotada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöörduvad
aluselised, happelised, neutraalsed ja amfoteernsed. Nt. H2O- vesi; Al2O3- alumiiniumoksiid; CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. *Hüdroksiidid: Koosneb metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -). Jaotatakse leelised(lahustuvad vees) ja nõrgad alused(ei lahustu). Nt. Ca(OH) 2- kaltsiumhüdroksiid; KOH-kaaliumhüdroksiid; NaOH- naatriumhüdroksiid. *Happed: Annab lahusesse vesinikioone. HCl-vesinikkloriidhape(soolhape); H2SO4- väävelhape; HNO3- lämmastikhape. 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Jaotatakse: reaktsioonid kus reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste muutub ja, sellised kus ei muutu. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid:
Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone
Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone
· Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus.
Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel seguneda; *molekulide liikumine piiratud; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasjõud tugevad. Tahke: *suur tihedus; *väga vähe kokkusurutav; *kindla kujuga; *molekulide liikumine võnkuminsed; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasmõjud tugevad. 4. Segu süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus.
Vedel: *suur tihedus; vähe kokkusurutav; *võtab anuma kuju; *ei pruugi omavahel seguneda; *molekulide liikumine piiratud; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasjõud tugevad. Tahke: *suur tihedus; *väga vähe kokkusurutav; *kindla kujuga; *molekulide liikumine võnkuminsed; *molekulide vahekaugus väike; *molekulide vahelised vastasmõjud tugevad. 4. Segu – süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu – koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu – koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus – termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus.
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Oksüdatsiooniaste- arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendi Määra: Keemiline side: (elektronegatiivsus)- mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. · Eriliigid: kovalentne(polaarne, mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside Eristatakse: Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme; Aine koostise järgi: (aktiivne) metall+(akt.) mittemetall-iooniline side Mittemetall+ mittemetall-kovalentne polaarne side Mittemetall lihtainena-kovalentne mittepolaarne side Metall lihtainena-metalliline side Metallid- keemilised elemendid, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad metallilise võre. Põhomadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus
–(∆G)p;T>W (mittepöörduvas protsessis) ∆G väärtus ei sõltu sellest, kas protsess on pöörduv või mitte. Isevooluline protsess kulgeb suunas ∆Gp;T<0. Kui ∆G>0 → protsess ei kulge Kui ∆G=0 → tasakaaluolek. G on saavutanud oma minimaalse väärtuse, mis antud tingimustel on võimalik. ∆G=Gtasakaaluolekus–Galgolekus ∆G1<0 A <=======>B | ∆G1| = | ∆G2| ∆G2>0 nt. pöörduv keemiline reaktsioon: dG =0 _G =0 G G _G =0 _G <0 A A+B B Standardtingimused: T=298 K p=1 atm c [mol/l] ∆G˚=–R·T·lnK ∆G˚ — Gibbsi energia muut standardtingimustel K — reaktsiooni tasakaalukonstant ∆G on süsteemi energiavaru
27) Asendatav aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism suudab ise sünteesida 28)Aminorühm- ammoniaagist tuletatud funktsionaalne rühm 29)Detergent- sünteetiline pindaktiive aine (kasutatakse pesemisvahendites) 30)Polümerisatsioon on polümeeri tekkimise protsess. 31) Oksüdeerija liidab elektrone, ta redutseerub, tema o-a väheneb. 32)Redutseerija annab elektrone ära, ta oksüdeerub, tema o-a suureneb. 33) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniasted. 34) Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess. 35)Redutseerumine on elektronide liitmise protsess. 36) Oksüdatsiooniaste on suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. 37)Elektrolüüs aine lagunemine ioonideks, kui temast elektrit läbi juhtida. 38) Korrosioon on metalli iseeneslik hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. 39)Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon
12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni
Eristatakse s, p, d ja f orbitaale. Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvantenergiat, üleminekul madalama energiaga orbitaalile kiirgub kvantenergiat Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest diskreetsetest lainepikkustest koosnev kiirgus, mida saab lahutada üksikuteks kindla lainepikkusega komponentideks ja registreerida (emissioonspektraalanalüüs). Igale orbitaalile mahub maksimaalselt kaks elektroni 1. Bohri vesinikuaatomi mudel Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. Elektron saab liikuda ainult tuumast kindlatel määratud kaugustel asetsevatel orbiitidel ja igal orbiidil on kindel energiatase Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat)
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12
annaabi.ee 
