Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähisekvatoriaalne kliimavööde". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õhumass, kliimavööde, aastaaeg, lähisekvatoriaalne, õhumassid, troopiline, aastaaega, õhuga, seniidis, vihmastKliimavöötmed 8.Klass KORDAMINE http://www.hot.ee/kliimavoondid/ Miks tekivad aastaajad? 1) Maa tiirleb ümber Päikese Maa Päike 2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed
tsivilisatsioon*Vene ortodoksne tsivilisatsioon. Inimarengu indek on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja,arvestab rahva haridustaset,keskmist eluiga ja skt ühe inimese kohta. Põllumajandus-mnateriaalse toomtmise vanemaid ja tähtsamaid harusid,mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmaselt töötleda. Troopiline kliimavööde on lähisekvatoriaalset vöödet kahel pool paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on madalam (+15°
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti
Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal
Ardu Põhikool LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Referaat Kreete Lüll 8.a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad.
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas
kui madalama õhurõhuga alade suunas. Püsivalt ekvaatori poole, puhuvad tuuled passaadid – kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid- 9. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: polaarne, lähispolaarne, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne 1
Tuul õhu liikumine, temperatuuris ja rõhust. Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem. Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi arktiline õhk külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed. Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid. Tundra Parasvööde neli aastaaega. Lähistroopiline kliimavööde suvel troopilised õhumassid ( põuane, pikk), talvel parasvöötme õhumassid ( jahedam, niiskem, vihmasem)
läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Seega toob parasvöötme õhumass lähistroopikasse talvel jahedama kliima. Troopiline õhumass kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik:
Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured Võrreldes idaosaga Idaosa o Talv Pakaseline
Tuul ei soodusta puhub väiksemate laiuskraadide poole majandustegevust Tundra ja Talvel arktiline, suvel parasvöötme Keltsmullad. Õhukesed ja Aasta läbi elavaid liike vähe: Taimestik koosneb Inimasustus hõre. metsatundr õhumass. Temperatuur püsib -15 kuni väheviljakad, enamasti Põhjapõder, lemming, sammaldest, madalamatest Piirkonnas on leitud a -20, kuid on paiguti väga erinevad. soostunud. Kivimid murenevad polaarrebane, valgejänes. puhmastest ja püsikuist, mis suuri maavarade Sademeid aastas 150-400mm kiiresti. Suvel pesitsevad paljud talvel mattub lume alla. maardlaid.
Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub -päikesekiirte langemisnurgast -aluspinna iseloomust -öö ja päeva pikkusest Päike seniidis Päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22
. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi nõrgub Mullavees lahustunud Mulda imbuvad sademete
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on
tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi Lähisekvatoriaalne kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed Ekvatoriaalne aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk
Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on sel ajal talv.
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus,
Lähistroopiline kliimavööde Mina tahaksin elada lähistroopilises kliimavöötmes , kuna siin on hästi soojad suvekuud ning siin on imeilusad loomad , mida meie kliimas ei näe . Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega .
Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit. Nagu kõigis vahekliimavöötmetes valitsevad ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes pool aastat ühe ja teine pool aastast teise naaberpõhikliimavöötme tingimused. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suvel vihmane ja soe aastaaeg. Ekvatoriaalne kliimavööde on nihkunud koos madalrõhkkonnaga lähisekvatoriaalse kliimavöötme aladele, Päikesele järgi
Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga. Asuvad lähistroopilises- ja troopilises vöötmes, pöörijoonte lähedal asuvate kõrgrõhualadel. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt 50 kraadi.
sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust o palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri
Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%
GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.
maapind erinevalt. See põhjustabki maa jaotumise erinevateks kliimavöötmeteks. Kuid kliimavöötmed ei saa välja kujuneda ainult päikesekiirguse jaotuse alusel. Kliimavöötmete ulatus sõltub veel ookeanide ja mandrite jaotusest, hoovustest ning pinnamoest. Harva on kliimavöötmete piirid sirgjoonelised. Nimed on saanud kliimavöötmed peamiste õhumasside tekkekohtadele ja paiknemisele. Näiteks valitsev ekvatoriaalne õhumass annab nime ekvatoriaalsele kliimavöötmele, troopiline õhumass troopilisele kliimavöötmele jne. Kliimavöötmed jagunevad põhikliimavöötmeteks ja vahekliimavöötmeteks. Jaotatakse selle alusel, kas kliimatingimused muutuvad aasta jooksul või mitte. Malai saarestikus valitseb ekvatoriaalne kliima ning kohati võib ka eristada lähisekvatoriaalset kliimat. Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt
ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Ç Külm front Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 6. Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem
Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus
Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa. Maapinnalähedase õhukihi temp inversion- külm õhk, soojem õhk, külm õhk, külmumine. Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised. Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige
temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel.ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on seniidis-
Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud ning tõuseb maailmamere tase. Kliimad kujundavad tegurid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirgus sõltub: Päikese kõrgusest, päeva pikkusest, pilvkattest, aluspinna albeedost, õhkkonna seisundist. Aastaaegade vahetumine on päikesekiirguse muutuse peamine põhjus. Kliimat kujundavad tegurid Kliima on maailma eri paigus väga erinev. Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe ja sajab palju, parasvöötmes esineb neli erinevat aastaaega, polaaraladel on kogu aasta külm. Kõrgemal on jahedam: mida kõrgemal asub koht merepinnast, seda jahedam seal on. Tuulepealsetel nõlvadel sajab rohekm kui tuulealustel nõlvadel. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul. Neist kõige olulisemad on: 1. päikeselt saadav kiirgushulk, mis sõltub koha geograafilisest laiusest; 2. valitsevad õhumassid ja üldine õhuringlus; 3. maismaa ja mere erinev soojenemine; 4. soojad ja külmad hoovused; 5
Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe, talvel jahe; troopiline: kuiv ja palav; ekvatoriaalne: niiske ja palav. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud suurema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuulenihe:tuule suuna kuni 30-kraadine erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedaste tuulte vahel
annaabi.ee 
