I Klassiruum, taustaks mõnus dzasspala vms. - (sammud, köhatus) - (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kogu maailm koosneb faktidest vaadake, kui palju neid on! - (külmalt) Kas tõesti? Mis aastal see ajakiri asutati? Tutvustage mulle ajalugu. (rõhutatud monotoonnsus) - Kui te lubate... (tõmbab varrukast välja ajakirja magic time) See siin on tõde...
Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat. (G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971). Peale allveelaevade ehitamise teenindas tehas tervet Läänemere allveelaevastikku, olles nende remondibaasiks kogu I maailmasõja perioodil. Näiteks tehti tehases garantiiremonti Peterburi Balti laevatehases ehitatud allveelaevadele Verp, Volk ja Gepard, samuti remonditi pealveelaevu, näiteks miiniristlejaid. Tehnikamaailm.(web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Huvitav fakt on veel see, et I maailmasõja käigus tellis Venemaa oma laevastiku täiendamiseks allveelaevu ka välismaalt. 18. augustil 1915 kirjutati lepingule alla, et tarnida 5 Holland-tüüpi allveelaeva, mille osad valmistati küll Ameerikas, kuid lõplik montaaz ja kokkupanek toimus siiski Tallinnas. Kuna laevade kvaliteet oli hea, ning
metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. (vt. juhendit) Vastus: artikkel 'Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse.' on ilmunud ajakirjas: Tehnikamaailm: Kodu&Ehitus, aasta: 2009, number: 3, lkd: 3032. 4. Leidke eajakirjade otsivahendit AtoZ kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Academy of Management Review täistekstidele? (vt. juhendit) Vastus: ajakirjale "Academy of Management Review" on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs andmebaasi(de)st: Business Source Complete,
Autor: Adrian Navarro https://www.flickr.com/photos/adr inavarro/6046879369/ Louvre Louvre`i lossi ehitus algas 1190.a Algset kindlust on sajandite jooksul rohkelt ümber ehitatud erinevate kuningate poolt, kes kasutasid Louvre`i residentsins kuni 1682.a Alates 1793 kasutusel kunstimuuseumina, mille kogud on ühed maailma rikkailikumad Autor: Dzung Tran https://www.flickr.com/photos/d zung_banme/14800746707/ Kasutatud kirjandus Maailmatorn (2. märts 2009). Tehnikamaailm, http://www.tehnikamaailm.ee/maailmatorn/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Colosseum. Viimati külastatud 3.12.2016, http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Eiffeli torn. Viimati külastatud 3.12.1016, http://wiki.gomaailm.ee/wiki/eiffeli-torn/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Ermitaaži kunstimuuseum. Viimati külastatud 3.12.2016, http://wiki.gomaailm.ee/wiki/ermitaazi-kunstimuuseum/ Wiki.gomaailm.ee (2016). Louvre`I kunstimuuseum. Viimati külastatud 3.12.2016, http://wiki.gomaailm
see kõrvu ka teistele inimestele ja lastele ning nad omandavad valed teadmised. Ajapikku eesti keel, enda õigel kujul, kaob, sest inimesed lihtsalt ei tea, kuidas on õige või vale. Võimalusi eesti keele kaitsemiseks ja säilitamiseks on mitmeid. Eestis on palju koole, kus on haritud ja vilunud eesti keele õpetajad, kes pakuvad kõrgel tasemel keeleõpet. Noorte ülesanne on vaid kohusetundlikult koolis käia ja agaramalt õppida. Tänapäeva arenenud ühiskond ja tehnikamaailm pakuvad õppimiseks palju vahendeid. Ent kõikide kaasaegsete vidinate kõrval on parimateks keeleõpetajateks siiski raamatud. Eestikeelseid raamatuid on väga palju ning lisaks õppimisele pakuvad raamatud ka head ajaviidet ja meelelahutust. Eesti keel ühendab meid ning me peaksime seda kõrgemalt väärtustama, et see püsima jääks. Meie emakeel on suur osa eesti kultuurist, seda tuleks üheskoos hoida ja kaitsta. „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.“
Kuid eestikeelne tähendus või väljend sellele ununeb sootuks. Nii seguneb eesti keel võõrkeeltega ja lõpptulemus on see, et Eesti rahvas kõneleb keelt, mis pole eesti ega ka mingi muu keel. Võimalusi eesti keele kaitsemiseks ja säilitamiseks on mitmeid. Eestis on palju koole, kus on haritud ja vilunud eesti keele õpetajad, kes pakuvad kõrgel tasemel keeleõpet. Noorte ülesanne on vaid kohusetundlikult koolis käia ja agaramalt õppida. Tänapäeva arenenud ühiskond ja tehnikamaailm pakuvad õppimiseks palju vahendeid. Ent kõikide kaasaegsete vidinate kõrval on parimateks keeleõpetajateks siiski raamatud. Eestikeelseid raamatuid on väga palju ning lisaks õppimisele pakuvad raamatud ka head ajaviidet ja meelelahutust. Eestlased on väga kokkuhoidvad ja väärtustavad kõrgelt kõike, mis ühendab eesti rahvast ja mis meile kuulub. Et eesti keel ja eesti meel veel kaua püsiks, peame üheskoos meie keelt ja kultuuri väärtustama ja andma oma panuse selle kaitsmiseks.
õpilane saaks rohkem tähelepanu. Praegu kulutatakse koolides liialt palju aega teoreetilisele poolele. Praktikaks raisatakse aega vähe, või ei teha seda üldse. Keemias ja füüsikas oleks oluline katseid läbi teha ning oma silmaga erinevate ainete omavahelisi reaktsioone näha. Bioloogias võiksid nooremad klassid farme külastada, et näha millised need lehmad ja sead siis ikka on. Peaaegu igat ainet on võimalik ka praktiliselt õppida, ning minu arvates on see väga vajalik. Tehnikamaailm aina areneb. See ei üllataks mind absoluutselt, kui paarikümne aasta pärast koolides enam lapsed mõtlema ei peakski, kui kõik robotid, arvutid ja muud masinad teeks inimeste eest ka mõttetöö ära. Arvan, et näiteks vihikud asendatakse koolides üsna pea sülearvutitega, see on ju lihtsam, kiirem, mugavam. Olgu pealegi, aga kirjutamine jääb ju kängu ning kas see pole just üks põhioskustest mille me koolis omandanud oleme? Aga kes
sõja puhkemist oma õhulaevu koguni tsaari-Venemaale müüa. Zeppelini firma oli mõistagi samuti väljavalitute seas ja tema insenerid kasutasid tasuta -5- saadud infot täiel määral ära. Juba 1914. aastal valmis esimene sabasse paigutatud tüüridega tsepeliin Z IX (tehasenumber LZ 25), kuid selle firma esimene voolujoonelise kerega õhulaev L 30 (LZ 62) startis alles 1916. a mais. (,,Tehnikamaailm" 2005, august) Esimese maailmasõja alguseks oli relvastusse võetud Schütte-Lanzi teine dirizaabel SL II, mille karjäär kujunes üsna kirjuks. Alguses saadeti ta idarindele Austria armee jaoks luuret tegema, kuid toodi juba paar kuud hiljem läänerindele tagasi. Ööl vastu 21. märtsi 1915 pidi SL II koos kahe tsepeliiniga pommitama Pariisi, kuid sai poolel teel nii rängalt pihta, et pöördus tagasi ja heitis kogu laadungi Prantsuse staabi pihta. Alles kuuskümmend tundi (
torpeedod, suurtükid, süvaveepommid, maastikul paigaldatavad fugassid) koos juhtimisseadmetega. Tuumarektsioon on aatomituuma muundumise põrkumisel teise aatomituuma või elementaarosakesega, ilma et protsessis osalevate nukleonide arv muutuks. Tähtsaimad tuumariigid on USA, Venemaa, Hiina ja prantsusmaa. 11 KASUTATUD MATERJALID Tuumasõjaoht Tln ,,Eesti Raamat" 1985 lk 70-73 Õun, M. Surmalinnud Tln ,,Tehnikamaailm" 2009 lk 6-187 Õun, M. Maailmalõpu relvad Tln ,,Tehnikamaailm" 2008 lk 6-137 Eesti Entsüklopeedia kd. nr. 9 Tln ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1996 lk 643-646 12
Rõõmsat, kurba jne. ning arutame seda, kuidas mõjutab hääl seda, mida tegelikult näidatakse. Vaatame mõnd multifilmi, kus on hea jälgida hea ja halva erinevusi. Kuidas käituvad, kuidas riietuvad, kuidas räägivad. Lastega koos matkida nende liigutusi ja arutleme selle üle, kuidas nende matkimine tundus, milliseid tundeid meis tekitas. Vaatleme ja uurime lastega erinevaid ajakirju (nt. Täheke, Tehnikamaailm, Pere ja kodu, Kodu ja Aed, Naisteleht jms.) Vaatleme ajakirjades olevaid pilte ja reklaame, erutleme, mis on just seda toodet just selles ajakirjas reklaamitud. Mida nende piltidega öelda tahetakse, kes on sihtgrupp jne? (Vinter, 2010) 6. (Kirjanduse kasutamine ja viitamine 3 punkti) Kasutatud kirjandus: Vinter, K. (2010) Meediamängud lasteaias. Tallinn: Kirjastus ILO Vinter, K. (i.a) Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis. Tartu: Eduko Kruuse, K
Teine aga vana ja väsinud ahi, mida kasutades alati oma ellu probleeme tekitame. Uus ahi on loovuse ja positiivsuse ahi - see on valget värvi, alati puhas ja ilus. Vana ahi on rahulolematuse, ohvrimeelsuse ja saamatuse ahi. See on tahmane, mõrane ja näeb tõeliselt armetu välja (Pajumaa, K, 2013). KOKKUVÕTE Töös on vormistatud 6 erinevat viidet. KASUTATUD KIRJANDUS Deida, D. (2004). Tõelise mehe tee. Tallinn. Kirjastus Pilgrim. Aedla, M. (2013). Võluv valamu vannituppa. Tehnikamaailm kodu ja ehitus, september, lk 39. Töölepingu seadus. (17.12.2008). Riigikogu seadus, viimati muudetud 01.04.2013. Kasutamise kuupäev: 13.09.2013, allikas Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 SEB Tallinna Maratoni 10 kilomeetri jooksul tehti rajarekord (2013). Kasutamise kuupäev: 10.09.2013, allikas http://www.sportinfo.ee/newsid/id/1461/ Pajumaa, K (2013, 9. September). Kahe ahju printsiip ehk miks vale mõtlemine nii mõttetu on? Kasutamise kuupäev: 13.09
Tabelites 1 ja 2 on esitatud loetuimad ajakirjad vastavalt poiste ja tüdrukute seas, jättes välja need, mille märkijaid oli selles vanuserühmas vähem kui 2 (LISA 2 sisaldab täielikku nimekirja). Mõlema tabeli päises on lisaks klassi numbrile võrdluseks ka ankeedi täitnud inimeste arv. Tabel 1. Loetuimad ajakirjad poiste seas 5. klass 41 8. klass 39 11. klass 36 SPUNK 10 Tehnikamaailm 14 FHM 9 Jalka 3 Auto Bild 6 Tehnikamaailm 8 Kroonika 3 Kroonika 6 Autoleht 7 Tehnikamaailm 3 Jalka 4 Auto Bild 2 Digi 3 Basket 2 Autoleht 2 Digi 2 FHM 2 Horisont 2 Just 2
kuid kindlasti leiavad reaktiivmootorid ja nende modifikatsioonid kasutust ka tavaelus. KASUTATUD KIRJANDUS · Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Tiigisoon, K. (august 2008). Vilistav lugu. Tehnikamaailm (3.detsember 2010) http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1372 · Loide, R.- K. (2004). Ülikiire lennuk. Horisont 3/2004 (3.detsember 2010) http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel265_256.html · Joonised: 1) Joonis 1: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm 2) Joonis 2: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Pilt 1: http://symonsez.wordpress.com/2010/04/13/the-explosion-that-brought-failure-
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tuumaenergia TARTU 2008 Sisukord Tuumaenergia..............................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tuumaenergia mis see on?.......................................................................................................4 Tuumaenergia tootmine.............................................................................................................. 9 Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus.......................
juuni 1952 13. märts 2010) Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna. Kuni aastani 1988 oli Tartu Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel. Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana). Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont, Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor. Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist. Koos Tuvikesega sai mais 2011 omanimelise asteroidi ka kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna.
Puitkonstruktsioonid on nii tugevad, et isegi viiekorruselise puumaja kokkuvarisemisoht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne. [1] 7 KOKKUVÕTE Sain teada et Ökamajad on kasulikud säästvale inimesele. Ökomaja säilitab soojust ja energiat. Ta on mugav ja Kompaktne 8 KASUTATUD MATERJALID 1. Tehnikamaailm (05.04.2012) Ökomaja ehituse viimane sõna [http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=19 ] 9
Soovitan teistelgi kirjutada just Pluutost kuna seda teemat on just käsitledaja kindlasti ka palju targemaks saada. Kasutatud kirjandus 1. ,,Planeedid" ( kirjastus ,,Varrak" 2000) lk. 19,36, 113, 217 2. ,,Põhjanael" (Tallinn kirjastus ,,Valgus" 2001) lk. 94 3. ,,Kosmos , tähed, planeedid ja kosmoselaevad" (kirjastus ,,Varrak" 1997) lk.31,44,15 4. ,,Kooliastronoomia põhivara" (Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk.19 5. Ajakiri ,,Tehnikamaailm" (teine number 2006) lk.60-62 6. ,, 3. Eneke" ( Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1984) lk. 184-189 7. ,,Eesti Entsüklopeedia"( Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 1994) lk.362 8. ,,Füüsika"( Tallinn kirjastus ,,Koolibri" 2000) lk. 94,113,125 9. http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/main/index.html 10. http://www.epl.ee/uudised/433385 11. http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto
testiti väga palju tuumapomme ja erinevaid huvitavaid fakte nendest. Tuumapommide väljatöötamiseks kulutasid riigid miljardeid. Küsimus on, et kas seda on vaja? Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu tuumaarsenalidesse kuhjus tuumalõhkeainet piisavalt hävitamiseks elu Maal. ''Ainuke takistus, mis paneb kõiki võimalikke alustajaid mõtlema, on asjaolu, et tuumasõjas ei ole võitjaid.'' - Rein-Karl Loide. Kasutatud allikad Õun, M (2008). Maailmalõpu relvad. Tallinn: Tehnikamaailm Maran, K (28.03.18) Graafik: mis on vesinikupomm, mille Põhja-Korea väidetavalt lõhkas? (04.12.2017) https://heureka.postimees.ee/4232327/graafik-mis-on-vesinikupomm-mille-pohja-korea- vaidetavalt-lohkas Tuumapomm https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/tuumapomm (27.03.2018) Hein, I-K (27.03.2018) Millised riigid kuuluvad «tuumarelvaklubisse»? https://elu24.postimees.ee/698632/millised-riigid-kuuluvad-tuumarelvaklubisse (11.01.2012) Loo, S (01.04
Oma töös tutvustan täpsemalt tanke, allveelaevu ja lennukeid. Informatsiooni kogusin ma erinevatest raamatutest ning internetist. Leidsin mõned huvitavad teosed: Paul Doswelli Tõestisündinud lood Esimesest maailmasõjast, kust sain infot eelkõige tsepeliinidest, John Keegani Esimene maailmasõda, kus oli minu jaoks palju vajalikku infot laevade ja allveelaevade kohta ja ka Keegani teisest raamatust Sõjakunsti ajalugu. Materjali leidsin ka ajakirjast Tehnikamaailm, kus Kaido Tiigisoon oli pikalt kirjutanud lennukitest Esimeses maailmasõjas. Internetist leidsin kõige rohkem informatsiooni, kuid kahjuks pole teada selle autorid. Lehekülgedel, mida külastasin oli täpselt ära toodud kindlate masinate andmed, mida vajasin oma uurimustöö koostamiseks. Eesti keelset eraldi raamatut Esimese maailmasõja kohta ma kuskilt kahjuks ei leidnud. Seega on võimalik, et minu töö on abiks ka
õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaene olla. Mitte sellepärast, et kõik on väga kallis, vaid üldine kultuur ja suhtumine teiste kulul elamist lihtsalt ei näe ette
Foto 7. Foto 8. Foto 9. Foto 10. Foto 11. Foto 12. Arecibo raadioteleskoop. Very Large Array raadiote- The Big Ear raadioteleskoop leskoop. 16 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/ http://ufologie.net/ http://www.ufoevidence.org/ http://www.seti.org/ Ajakirjad ,,Tehnikamaailm" ja ,,Horisont". Illustreerivad fotod on võetud mitmetelt erinevatelt veebilehekülgedelt. 17
50-59 6 000 13 000 14 000 60-74 4 000 7 000 12 000 75+ 1 000 1 000 4 000 Tabel 5. Meesteajakirjad ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu andmetel) Tehnikam. Digi Tehnikamaailm Autoleht Kodu & Ehitus Lugejate 25 000 24 000 47 000 32 000 arv: 16 Sugu Mees 20 000 17 000 35 000 22 000 Naine 5 000 8 000 12 000 10 000 15-19 1 000 4 000 4 000 4 000
vänta ringi.[4] 2.5. Igiliikur on oma ajastu nägu [5] 15 3. Kasutatud kirjandus 1. O. Kabardin "Koolifüüsika käsiraamat", Tallinn Koolibri, 1993. 2. J. Susi, L. Lubi "Füüsika X klassile II osa: soojusõpetus" Tallinn, Koolibri, 1996. 16 3. ENE 1. 4. Tehnikamaailm 2005. nr 10. lk 84-88 5. Eesti Päevaleht 4. veebruar 2005 ,, Igiliikuri poole püüdleb inimene igavesti" 17
TELDRE, K. Küttesüsteemid 3 URL=http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 [17. veebruar 2010] TELDRE, K. Küttesüsteemid 4 URL=http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 [17. veebruar 2010] TELDRE, K. Küttesüsteemid 5 URL=http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 [17. veebruar 2010] Vikipeedia. Ahiküte. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Ahiküte [17. veebruar 2010] MASSO, T. Väikemajad. Tallinn Valgus 1990 [30. märts 2010] NIEMINEN, J. Soojuseteekond. Tehnikamaailm Kodu & Ehitus. Detsember 2004, lk 18 [30. märts 2010] 26 LISAD Lisa 1 Pilt 1 Ahi Pilt 2 Pliit Pilt 3 Kamin Pilt 4 Teisaldatav soojuskiirgur Pilt 6 Konvektor Pilt 5 Õliradiaator 27 Pilt 7 Põrandaküte Pilt 10 Soojuspumba tööpõhimõte
Kasutatav õppekirjandus Jaksen, T. Tapeetimistööd. Tallinn: Ilo 2005. /õppematerjal Hemgren, P. Värvimine ja tapeetimine. Tallinn: Sinisukk 2006. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003. Perioodikaväljaanded, artiklid Isosaari K. Parem kui arvatakse. Tehnikamaailm , Kodu & ehitus. (Tehnikamaailma ehituslisa Talv). Tallinn 2005, lk 60-65 (vinüülpõrandakatted) Internetipõhised materjalid www.tapeedil.com (tapeedi kasutamise ajaloost Eestis) www.meiekodu.ee (2007: hallitusest) Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP
o Enne testimist tee valmis test juhtumid ja vaata üle koos arendajaga o Analüüsi testimistulemusi o Suhtle tiimiga o Määrake kliendiga testimise mahu o Pange kliendiga paika testimise lõpetamise kriteeriumid Loeng 8 Testimisest – Mart Toom [email protected] Testimine on informatsiooni kogumine testitava objekti kohta. Tarkvara testimine päriselus o Riigiamet o Ajakiri Tehnikamaailm … tasuta aastatellimus o Telisa 2 Pisikeses kirjas olevad tekstid o Jne Testijale abiks omadused ja oskused o Detailid, detailid, detailiid o Oskus näha suurt pilti o Fookuse vahetamine o Oskus ja julgus küsida küsimusi Ka teravaid küsimusi aga viisakalt o Uudishimu o Suhtlemisoskus o Lugemisoskus
kadedusel ja ebaõiglusel mänguasjade ja maiustuste jagamisel. Uurimusest selgus, et üllatavalt palju oli lapsi, kes eelistasid mängida üksi, sest neil tekkis probleeme püsiva mängukaaslase leidmisega. Laste omavahelisest vestlusest võis kuulda, et nad ei tahagi lasteaias mängida, sest kodus arvutimänge mängides on palju huvitavam. Mängudes oli vähest püsivust ja mäng võis ootamatult katkeda. Last ümbritsev tehnikamaailm, huvitavad elukad multifilmidest, arvutimängud, peenikese piha ja missivälimusega Barbied, sportlikud tugevate lihastega Kenid, Pogemonid, Dogemonid, sõdurid ja pehmed mänguasjad kõik see kuulub tänapäeva laste mängumaailma. Uurimus näitas, et just selliste tegelastega mängides tuleb esile valdavalt kurjus, ebaaus võitlus ja üksteisega mittearvestamine. Kurjal ei tohiks lubada muutuda jõuliseks, lapsi mõjutavaks. Kui kogu ühiskond hakkab nägema kõrvalekalletes paeluvust, on
annaabi.ee 
