Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu.
Vastus ei olegi tegelikult nii lihtne kui võiks arvata, sest antud küsimuses tulevad mängu asutused ja organisatsioonid - nende iseloomud, eripärad ning ka seadused, määrused jne. Miks on siis siiski dokumenditööd vaja ja kellele? Asutustes ja organisatsioonides mängivad juriidiselt suurt rolli lepingud, teatised jne. Kes meist kasvõi eraisikuna tahaks kaotada üüri- või laenulepingut? Dokumenditöö mittesüsteemsus ja korrapäratus võib aga asutustes selliseid situatsioone ette tuua. Või kes sooviks küsimust maksu ja tolliametilt, et miks pole me juba endalegi üllatuseks neile kolm korda vastanud? Võtmeküsimus on siin riskide maandamine. Hästi korraldatud dokumendid annavad meile hea aluse tõestamaks kokkuleppeid ja tehinguid. Samuti sisaldavad dokumendid informatsiooni, mis tõestab ettevõtte tegevusi ja otsuseid.
JURIIDIKA Eraisik füüsiline isik tarbija FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu) Kolmas iskik kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata
väga peibutavad ja allahindlused hiiglaslikud. Ta lähtub põhimõttest, et osta tuleb sooduskampaaniate ajal, leides, et laenu jõuab ka hiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. • Ülesanne: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Tarbijad ja säästjad. Harjutus Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. • Ülesanne: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi http://www.creditinfo.ee/maksehaireregister/
Hageja nõuab kostjalt 28.05.2015 ja 19.06.2015 sõlmitud laenulepingute täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda lepingute täitmist juhul, kui poolte vahel olid sõlmitud kehtivad laenulepingud, kostja ei ole kinni pidanud lepingulistest kohustustest ning kostja vastutab rikkumiste eest. Kõik nimetatud eeldused on hageja hinnangul ka täidetud. 2.1 Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtivad laenulepingud Hageja ja kostja sõlmisid kaks suulist laenulepingut VÕS § 396 lg 1 alusel. Tulenevalt TsÜS § 77 lg 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingule kohustuslikku vormi. Kahe füüsilise isiku vahel sõlmitud laenulepingule ei ole vorminõuet seaduses sätestatud, mistõttu on seadusega kooskõlas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute suuline vorm. 2.2 Kostja on rikkunud lepingutest tulenevaid kohustusi Pooled leppisid kokku selles, et hageja annab kostjale laenu (summades 900 eurot ja 2300
kaupluste vaateaknad on väga peibutavad ja allahindlused hiiglaslikud. Ta lähtub põhimõttest, et osta tuleb sooduskampaaniate ajal, leides, et laenu jõuab ka hiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud.
rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 väljatoodud mõiste alusel saab laenulepinguid jagada kaheks: laenulepingud, mis on suunatud rahasumma kasutusse andmiseks; laenulepingud, mis on suunatud asendatava asja kasutusse andmiseks. Vaatamata sellele, et laenulepingut saab jagada kaheks, on nimetatud lepingust tulenevad peamised õigused ja kohustused sarnased. Nimelt laenulepingust tulenevalt peab laenuandja andma laenusaajale üle lepingus kokkulepitud rahasumma või eseme ja võimaldama nimetatud objektide kasutamise lepingus ettenähtud aja jooksul. Laenuleping on käsitletav kestvusvõlasuhtena, kuna on suunatud korduvate või kestvate kohustuste täitmisele, tulenevalt VÕS § 195 lg 3.
1) Pille ja kauplus 2) Jope ja raha 3) kauplust pole olemas, Õigussuhet ei ole Juriidilise isiku: lõpetamine - lõpetamise otsustamine likvideerimine - lõpetamise protsess (võlgade maksmine jne.). Seda korraldab seaduse esindaja e likvideerija lõpp - registrist kustutamine Kaasus 2: Aktsiaselts X andis osaühingule Y laenu. Raha anti üle sularahas. Kahe päeva pärast nõudis Aktsiaselt X raha tagasi, kuna laenulepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud õigust laenulepingut sõlmida. Nimelt oli aktsiaseltsi nõukogu keelanud juhatusel laenude andmise. Osaühing Y keeldus laenu tagasiandmisest, kuna laen oli antud 3 aastaks ja enne tähtaja lõppemist nad laenu tagastada ei soovi. Kas laenuleping on kehtiv? 1) AS X ja OÜ Y 2) raha 3) Mõlemad eraõiguslikud jur. isikud 4) juhatusel on õigus esindada OÜ-d 5) Laenuleping ON kehtiv Esemed ese=objekt esemed võivad olla kehalised ehk asjad ja mittekehalised ehk õigused
•Lihtsustatult võttes on tegu tootega. Meil on vaja kapitali, et soetada midagi muud. Selleks hangime me endale laenu •Laenu hinnaks on aga erinevad laenu komponendid, millest olulisim on intress o Millest koosneb muutuv intressimäär? Intress - laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides –Kindel ehk fikseeritud intressimäär - kindel protsent, mis on sinu ja laenuandja vahel laenulepingut sõlmides kokku lepitud (väikelaenud, õppelaen, krediitkaart jne) –Muutuv intressimäär - pangapoolne marginaal + Euribor (nt eluasemelaen) •Pangapoolne marginaal – panga poolt seatud protsent, mille olete ise pangaga kokku leppinud •Euribor - üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka
arvelduskonto väljavõte pangast, kuhu antud isikule sissetulek laekub. LHV väljastab arvelduslaene ainult ettevõtetele, mille miinimum summaks on 50 000 eurot. SEB pakub arvelduslaenu alates 200 eurost, mille intressimäär on 19% kasutatud laenulimiidilt aastas, intressi tasutakse vaid nende päevade eest, millal arvelduslaenu limiiti kasutati. Laenutähtaeg on üks aasta, pikeneb automaatselt, kui kumbki osapool ei ole avaldanud soovi laenulepingut lõpetada. Et seda taotleda, peab olema täisealine Eesti vabariigi kodanik või peab omama pikaajalist elamisluba. Netosissetulek peab olema vähemalt 320 eurot kuus. 1.3 ÕPPELAEN Swedbankis saab õppelaenu taotleda juhul, kui ollakse Eesti vabariigi kodanik või omad pikaajalist elaniku elamisluba või alalist elamisõigust. Õpingud peavad kestma, kuus kuud või enam. SEB pakub enamasti samade tingimustega õppelaenu kui Swedbank, kuigi peavad olema
perekonnapeal oli piiramatu võim ja samuti käsitletakse perekonna omandit. Lisaks reguleeritakse eraomandit, mida võib võõrandada ja pärandada, kui ka ühiskonna varanduslikku deferentseerumist, mis tõuseb esile eelkõige karmides reeglites korratu maksujõetu võlgniku vastu. Orje mainitakse vähe, kuna orjandus pole lõplikult välja arenenud ja samuti on sätteid lepingute kohta vähe, kus mainitakse ainult laenulepingut, mis tähendab eelkõige majandusliku käive vähest arengut. 1.2.1 Allika liigendus struktuur XII tahvli seaduste sisukorda arvatakse olevat järgmisena: I-II tahvel käsitlevad tsiviilprotsessi puutuvaid sätteid, III tahvel reeglid korratu võlgniku vastu, IV tahvel sätted isavõimu kohta, V-VI tahvel eestkoste, pärimine ja omand, VII-VIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted, IX X tahvel
Riskialtimad on tavaliselt börsi ettevõtted, kus finantsjuhil on õigus tasakaalustada võlglaseks jäämise risk sellega, et kallima omakapitali asemel on võimalus kasutada riskantsemat võõrkapitali. Kui omanikud ja juhid on valmis võlga suurendama, ei pruugi selleks valmis olla laenuandjad. Selline olukord võib olla firmades, kelle võlakoormus on juba niigi suur või on tal olnud probleeme varasemate võlgadega või on rikkunud laenulepingut või on väga ebakindlad rahavood. Isegi kui laenuandjad on nõus laenu juurde andma, ei pruugi ettevõttel olla piisavalt laenutagatisi, et vähendada laenuandja riski. Sellisel juhul võib laenuandja nõuda kõrgemat intressimäära, varasemat tagasimakse tähtaega või seatakse laenusaajale muid kitsendavaid piiranguid. Võivad keelata täiendavate teiste laenude võtmise jms. Seega võib küll kinnitada,
rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Kokkulepped – Pooled ei ole sõlminud vastutusest vabastamise või selle piiramise kokkulepet VÕS § 106 lg 1. - VÕS §88 lg 8 – ei leppinud kokku, kokkulepet ei saavutatud, järelikult rakendub ikka see järjekord. Reguleerib ühe kohustuse sees olevaid kohustusi, see §on laiem kui pealkiri näitab. Kui oleks mitu laenulepingut siis kohalduks lg 4. kui kumbi ei vali ss lg 6. - 397 ög 1 ja lg 3- nad on kokku leppinud intressimäärs - 113 lg 1- ei täinud õigeks ajaks - 113 lg 6 – ei saa a nõuda v-lt põhivõla ja kuni 1.01 arvestatud intressilt viivise maksmist - 113 lg 7 – al on õigus nõuda arvutatud intressi tasumist v-lt - Vabandatavad asjaolud - VÕS ÕKV eeldused Viivise nõudmisel peab olema tegemist rahamaksmise kohustusega
teine pool on kohustatud ettenähtud tähtajaks selle eest tasuma. Elektri eest tasumata jätmisel on sanktsioonideks viivis lepingus ettenähtud suuruses või elektri välja lülitamine. Vastastikune ehk kahepoolne leping on veel näiteks rendileping ja müügileping. Vastastikuste lepingute puhul eeldatakse, et pooled täidavad oma kohustused üheaegselt. Lepingud võivad olla ka mitmepoolsed. Mitmepoolse lepinguna võib vaadelda näiteks laenulepingut, mille osapoolteks on pank, laenu taotleja ja käendaja. Ka faktooring on mitmepoolne leping. Kui leping on sõlmitud täitmise kohustusega kolmandale isikule, on õigus lepingu täitmist nõuda ka temalt Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut
Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi. Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding.
Tal on keeld kinnisasja võõrandada ja koormata ilma vastava õiguse andmiseta prokuuras ja kandeta äriregistris. Teiseks äriõigusliku esindusõiguse liigiks on volitus ettevõtja majandus või kutsetegevusega seotud tehingute tegemiseks. Isik aga kellele on antud volitus teha teise isiku majandus või kutsetegevuses kõiki tavalisi tehinguid ei või eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Lepingu sõlmimisel tuleb kindlasti kontrollida kas isikule antud volitus sõlmida lepingut ei ole lõppenud. Esindatav võib igal ajal ka tähtajalise volituse tagasi võtta. Esindatav saab avalikkusele esindaja volituste lõppemisest teatada vastavasisulise teate avaldamisega ajalehes või avalikes teadaannetes. Kinnituskiri - Majandus või kutsetegevuses tuntakse lepingu sõlmimist ka kinnituskirjana. Kinnituskirjaks nimetatakse pärast suulise kokkulepe
5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t
teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. (auto ostmine sõbaraga) Esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest 1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Peab olema volikirjas kirjas, et võib müüja kinnisasja. 5. VI LOENG Esindus vs volitus- esindus võib olla ka seadusjärgne, volitus on tehinguline tahteavaldus. Esindus- seaduslik või tehinguline esindus §126. Volituse tagasivõtmine (1) Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse
andnud. (auto ostmine sõbaraga) 348. Kas esindajal on edasivolitamise õigus? Esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. 349. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisus? Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Peab olema volikirjas kirjas, et võib müüja kinnisasja. 350. Millal seadusjärgne esindusõigus lõppeb? Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. 351. Millal volitus lõppeb? Volitus lõppeb kui: esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks; volituse tähtaeg möödub;Esindatav võtab volituse tagasi, esindaja loobub
aegunud, ei ole enam tähtsust sellel, kas VÕS § 196 lg-s 3 sätestatud ülesütlemise eeldus on täidetud või mitte. 3-2-1-5-10 p 11 (§ 116 lg 5) taganemise ja ülesütlemise eristamine Linconia OÜ (hageja) esitas Maakohtule hagi AS-i Hansapank (praegune Swedbank AS) (kostja) vastu laenulepingute ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kaks laenulepingut: 1) 14. detsembril 2005 laenulepingu nr 1, laen on tagatud korteriomandile Tartus, kinnistule Tartumaal ja korteriomandile Tallinnas seatud hüpoteegiga ning R. Lääne ja A. Karu käendusega; 2) 15. aprillil 2005 laenulepingu nr 2, laen on tagatud hüpoteegiga kinnistule Tartumaal, vallaspandiga korterile Tallinnas, R. Lääne ja A. Karu käendusega ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tagatisega. Laenulepingute ülesütlemist kostja poolt ei saa lugeda
kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2); 2) ühisprokuura kanne (ÄS § 21 lg 2). Tsiviilseadustik § 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.
avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. § 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.
4.4.3. Altkäemaksu andmine (§ 298) Altkäemaksu andmise mõistet erinevalt altkäemaksu võtmise mõistest seadus ei ava. Küll on aga võimalik see mõiste tuletada altkäemaksu võtmise mõistest, seega §-s 294 toodud definitsiooni peegelpildina. Ei ole oluline, millises vormis altkäemaks antakse – salaja (ilma pealtnägijateta, n-ö käest kätte), seaduslikult vormistatava tehinguna vms. Tehing ise ei pea olema fiktiivne. Näiteks võib altkäemaksuna vaadelda soodsat laenulepingut vms. Igal juhul peab andmise korral olema määratletav altkäemaksu ese (asi, varaline õigus vms). Altkäemaksu andmine, nagu ka vahendus, ei ole ametialane kuritegu, kuid nad paiknevad ametialaste kuritegude peatükis seadusandliku otstarbekuse tõttu. 4.4.4. Eelnev kokkulepe Eelneva kokkuleppe vajalikkus altkäemaksu andja ja võtja vahel sõltub sellest, kas lähtuda teo konkreetsuse nõudest või mitte.
o Kui asjaolud seda nõuavad. (nt esindaja on haiglas, aga onvaja tegutseda vmt) Teatud juhtudel eeldatakse volituse olemasolu (teatud tegevuseks). Vt pg 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.
vmt) Teatud juhtudel eeldatakse volituse olemasolu (teatud tegevuseks). Vt pg 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.
informeerima, et käenduslepingu sõlmimisel lisaks käendusele muid tagatisi (nagu näiteks kinnistul asuv hüpoteek, või teised käendajad) ei ole ning seda ka siis, kui varasema käenduslepingu puhul oli selline lisatagatis olemas.“ – seega ei ole tühistamise aluseks see, kui hageja ei teatanud käenduslepingu sõlmimisel käendajale, et kinnistu, millele seatud hüpoteek tagas koos tema käendusega algset laenulepingut, on juba müüdud ja peale tema antud käenduse ei taga võlakokkulepet ükski teine tagatis. „Aga kui laenuandja jätab käendaja teavitamata põhivõlgniku halvast majanduslikust olukorrast, võib see olla käenduslepingu tühistamise aluseks. Käendaja kannab üldjuhul tagatava kohustusega mittetutvumisest tingitud võimaliku eksimuse riisikot.“ RKRKo 3-2-1-168-15, pp 14-17 - käendajale kuuluvad võlgniku vastuväited; õiguste
annaabi.ee 
