grammist lahustatavast ainest? 58,69. 44. Milline ruumala glütseriini (=1260 kg/m3) tuleb võtta 500 grammi 20%-lise 66. Mitu grammi 20%-list ja 5%-list lahust on tarvis võtta, et saada 50 grammi 10%-list glütseriinilahuse valmistamiseks? lahust? 45. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 5 kuupdetsimeetri 20%-lise lahuse (=1100 kg/m 3) 67. Milline on 360 grammis lahuses lahustunud aine protsendiline sisaldus, kui sellele lahjendamisel 2,5 kuupdetsimeetri veega? lahusele 40 grammi lahusti lisamisel saadakse 7,5%-line lahus? 46. Mitu grammi lahustunud ainet sisaldub 180 kuupsentimeetris 30%-lises lahuses 68. Milline on lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses, mis saadakse 42 grammile (=1200 kg/m3)
Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector.
Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani kümnemiljondik osa ning kümnekordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskusühikuks sai kilogramm, mis oli kuupdetsimeetri puhta vee mass. Revolutsioonikalendri ajaarvamise alguseks võeti 22.september 1792 ehk Prantsuse vabariigi kehtestamise päev. Aastas oli 12 kuud ja kuus 30 päeva. Meetersüsteem levis kogu Euroopas ja on kasutusel tänapäevani. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. III seisu sai ka maaomanikuks ja
Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal erinevaid mõõt-ja kaaluühikuid, mis olid kasutusel olnud juba sajandeid, kuid isamaalisustunde tõusul tekkis vajadus ühtse mõõtühikutesüsteemi järele. Uued mõõdud pidid põhinema loodusel, nimelt määrati ära meridiaaanikaare pikkus ja pikkusühikuks otsustati võtta Pariisi läbiva veerandmeridiaani kümnemiljondik osa, mida hakati meetriks nimetama. Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood. Moelooja roll läks õukonnast üle kodanlusele. Kadusid parukad ja parukameistrid jäid lausa ilma tööta. Naistemoes pääses domineerima plebeilste kihtide lihtne kleidimood, kanti puukingi ja punast mütsi. Meestemoest kadusid põlvpüksid ning siidisukad, naistega sarnaselt
· 1793- kunstimuuseum Louvre's · Ohus paljud raamatukogud ja arhiivid. · 1793- pandi alus Rahvuslikule arhiivile Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972. 12 kuud-> 30 päeva. Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne.
rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid inimesed võrdsemaks ja puudusid seisuslikud eesõigused. Järgmine tähtis asi, mis mõjutab maailma ja euroopat siiani, oli olustiku muutumine. Võeti kasutusele meetermõõdustik, mille töötasid välja teadlased. Veel võeti kasutusele kilogramm, mis on ühe kuupdetsimeetri vee mass. Need mõõdud on säilinud tänapäevani ja neid kasutatakse palju. See oli vajalik, et muuta riiki ühtsemaks ja peeti õigeks, et mõõdud tuleneksid loodusest. Muutus ka riiete mood, kõik muudeti lihtsamaks, naistel ei pidanud olema suuri parukaid ja kleite. Meestel kaotati ära siidisukad ja erivärvidest kuued. Minuarust muutis inimeste elu lihtsamaks, nad ei pidanud parukaid kandma ja suuri pakse riideid, mis olid kindlasti ebamugavad. Nüüd oli neil lihtsam riietuda.
..=Ʃpi Pi= PüldxXi Xi - vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). –ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem D=m1/m2=M1/M2 Suhtelist tihedust arvutatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass M≈ 29 g/mol) või vesiniku suhtes (M H2= 2,0 g/mol) ; Dõhk=Mgaas/29,0 ; D H2=Mgaas/2,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ρo= Mgaas[g/mol]/22,4 [dm3/mol] g/dm3 (N: õhu tihedus ρo=29/22,4= 1,29 g/dm3; veeauru tihedus ρo=18/22,4= 0,80 g/dm3 Ideaalgaaside seadused (Boyle`i, Charles`i, Daltoni[ülal]) Boyle`i seadus- konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV= const. P1/P2=V2/V1 Charles`i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga V/T=conts. V1/T1=V2/T2
olemusest. Newtoni järgi on mass "ainehulga mõõt, mis kujuneb võrdeliselt tiheduse ja ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge tema pinnal olevaid esemeid) on millegipärast võrdeline täpselt sama massiga, mis läheb Newtoni teise (inertsi)seadusesse. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri () puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et
Väga suurt rõhku pandi prostituutide kaotamisele tänavatel ja sõjaväes (kuna sõjavägi liikus palju, siis sellega käis kaasas ka palju lõbunaisi). Teiseks vooruse aspektiks olid aatilised ideaalid, kus eriti rõhutati patriotismi. Revolutsioon mõjutas ka teadust. Hakati looma ühtset mõõtühikusüsteemi ning peeti õigeks, et uued mõõdud põhineksid loodusel. Nii loodi kümnendkordsuse alusel meetermõõdustik, kus raskuse põhiühikuks võeti kilogramm kuupdetsimeetri puhta vee mass. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Vastavalt sellele oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja minutis 100 sekundit. Pikkusühikuks võeti meeter, mis oli kümnemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. 1875. aastal sõlmiti Prantsusmaal ka rahvusvaheline meetrikonventsioon, millele kirjutasid alla 17 riiki. Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele peamiselt 1870. aastal
Clapeyroni võrrand Järgmiste ühikute korral rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V []; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R= 8,314 J/molK. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Õhu tihedus 3. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO balloon (antud katse juures kasutasin CO ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtsilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO, HO 4. Töö käik Leida kolvi mass, koos sees oleva õhu ja korgiga. Teha kolvile märk korgi alumise ääre juurde. Juhtida kolbi CO'te 7 minuti jooksul. Panna kolvile kork peale ning kaaluda uuesti
Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Õhu keskmine molaarmass on 28,96 29,0 g/mol. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: 3 Eksperimentaalne töö nr 1 Töö ülesanded ja eesmärk Ülesanne: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töö käik: 1. Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). 2. Juhtida balloonist 7..
rõhul võrdse arvu molekule. Vm=22.4dm^3/mol Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus - suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel(V,P,T). See on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on gaas teisest raskem või kergem; absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. Ideaalgaaside seadused, unversiaalne gaasikonstant ja selle ühikud lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest - a)gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi b) molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises c) molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel lähenevad olematusele(jäetakse arvestamata) d)molekule loetakse
raskem või kergem. D = = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (M = 2,0 g/mol) suhtes. Dõhk = Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. = g/dm³ Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: t0 0C pH2O mm Hg t0 0C pH2O mm Hg t0 0C pH2O mm Hg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8
Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (antud juhul CO2 balloon), 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilisel kaalul kaaluti korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti kolbi 7...8 minuti vältel süsinikdioksiidi.
mRT mRT n mooli gaasi kohta kehtib seos PV°= ------ ehk M= -------- M PV° PVT° Õhu maht V°= ------ , kus V°-gaasi maht normaal-või standardtingimustel P°T V-kolvi maht P-rõhk P°-normaaltingimustele vastav rõhk T- toatemperatuur T°-temperatuur normaal-või standardtingimustel Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [g/mol] °= -------------- g/dm3 22,4 [dm3/mol] Õhu mass kolvis: mõhk= °õhk · V° Gaasi suhteline tihedus (D) on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel ( V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem. D= m1/m2=mco2/mõhk Süsinikdioksiidi molaarmass: M(CO2)= D · 29 Absoluutne viga: = Mco2- 44,0 g/mol
vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete maht normaaltingimustel: Temperatuur: 273,15 K (0 °C) Rõhk: 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaasiliste ainete maht standardtingimustel: Temperatuur: 237,15 K (0 °C) Rõhk: 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Vm = 22,4 dm3 /mol Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass: 𝑀𝑔𝑎𝑎𝑠 [𝑔/𝑚𝑜𝑙] 𝜌0 = 𝑔/𝑑𝑚3 22,4 [𝑑𝑚3 /𝑚𝑜𝑙] 1 Gaasi maht normaaltingimustel: 𝑃𝑉𝑇 0 𝑉0 =
lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH 2 = 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk = 29,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. M gaas g p0 = 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: · Töövahendid ja mõõteseadmed: ~300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO 2 balloon,
Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D== Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk= Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel °=g/dm Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest.
arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈29,0 g/mol) või vesiniku (MH2= 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk 29,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk⋅29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaasg p0 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb,
Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel 0=Mgaas [g/mol] / 22,4 [dm3/mol] g/dm3 Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale
molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol). Mgaas Dõhk = ──── 29,0 Gaasi absoluutne tihedus – normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [ g/mol ] Ρ0 = ──────────── g/dm3 22,4 [ dm3/mol ] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Töövahendid CO2 balloon; 300 ml korgiga varustatud seisukolb; tehnilised kaalud; 250 ml mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter
samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (M(H2) = 2,0 g/mol) suhtes: Dõhk = Mgaas/29.0 või D(H2) = Mgaas/2.0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ⍴0 [g/dm³]= Mgaas [g/mol]/ 22.4 [dm³/mol] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO2 balloon (antud katse juures kasutasin CO2 ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter
Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (= 2,0 g/mol) suhtes Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Näiteks õhu tihedus 0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3 veeauru tihedus 0 = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel,
Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M 1 D m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku ( M H 2 2,0 g / mol ) M gaas Dõhk 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas[ g / mol ] p0 3 g / dm 3 22,3 [dm / mol ] 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO2 balloon, Kasutatud ained:
toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). See on ilma ühikuta suurus ja näitab mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehniline kaal.
Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või m1 M 1 kergem D= = . Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine m2 M 2 molaarmass on 29,0 g/mol) või vesiniku (vesiniku molaarmass = 2,0 g/mol) suhtes. Näiteks: M D õhk = gaas 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: M gaas 0 29,0 ρ0 = g /cm 3 ning õhu tihedus: ρõhk = =1,29 g /dm 3 22,4 22,4 1 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. P⋅V On olemas universaalne gaasikonstant R=const= .
arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 29,0 g/mol) või vesiniku (Mvesinik=2,0 g/mol suhtes) Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedusnormaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud,
Poolvari on piirkond, mida valgusallikas osaliselt valgustab. 4 Mehaanika õpetus kehade liikumisest ja vastastikmõjust. Kuidas saadi meetri, kilogrammi ja sekundi väärtused? 18. sajandi lõpul otsustati Prantsusmaal võtta pikkusühikuks üks kümmemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist sellele anti nimetus meeter. Ühe meetriga lepiti kokku ka massiühiku väärtuses. Massiühikuks 1 kg võeti 1 kuupdetsimeetri puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi C. Ajaühik üks sekund on saanud oma väärtuse vanast Babülooniast. Seal oli kasutusel arvude kuuekümmend- ja kaheteistkümmendsüsteem. Päev ja öö kestsid kumbki 12 tundi. Tund jagasti 60 minutiks, minut omakorda 60 sekundiks. Meid ümbritsevad kehad on mitmesuguses liikumises. Autod sõidavad, tuul puhub, jõed voolab vesi, lind lendab jpm. Igas nähtuses muutub keha või kehaosa asukoht teiste kehade suhtes
T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest m1 M 1 raskem või kergem. D= m2 = M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 M gaas g/mol) suhtes. D õhk = 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass g ] M gaas [ 0 mol 3 ρ= g / dm normaaltingimustel dm 3 22,4 [ ] mol Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid:
1.15 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk ⋅ 29 1.16 4 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas g / mol 0 g / dm 3 22,4 dm / mol 3 1.17 mõhk õhk 0 V 0 1.18 m3 m1 mõhk 1.19 mCO2 m2 m3
T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest m1 M 1 raskem või kergem. D= m2 = M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 M gaas g/mol) suhtes. D õhk = 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass g ] M gaas [ 0 mol 3 = g / dm normaaltingimustel dm 3 22,4 [ ] mol Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid:
gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus: a. Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. b. Absoluutne tihedus - normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas g p0 = 22,4 dm 3 6. Ideaalgaaside seadused, universaalne gaasi konstant, selle ühikud, lähtudest erinevatest mahu- ja rõhuhikutest. Küsimused 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis.
M gaas Dvesinik = 1.13 2,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt M gaas =Dõhk ∙ 29,0 1.14 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel g M gaas ( ) mol ρ0 = 3 dm3 = g/ dm 1.15 22,4 ( ) mol Näiteks: õhu tihedus ρ0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3, 0
4. Metall + Sool Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem, kui soola koostises olev metall(pingerida). 5. Metall + Hape Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. 6. Aluselin oksiid + Vesi Ainult IA ja IIA rühma(alates kaltsiumist) metallide oksiidid. 7. Happeline oksiid + Vesi Ei reageeri SiO2 Lahused: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid Nõrgad happed ja alused.
mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F 1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Kilogramm ja tema etaloon Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri (10-3m3) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T.
ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus). Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning smõõtühikuks on SI-süsteemis kilogramm ( 1 kg on ühe kuupdetsimeetri (10- 3 3 m ) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: . Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on , kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse-
b) raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus). Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning smõõtühikuks on SI-süsteemis kilogramm ( 1 kg on ühe kuupdetsimeetri (10-3m3) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: . Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on , kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse- ja raske massi
kaaluvad. g/dm3 kasutatakse massikontsentratsiooni ehk massitiheduse väljendamiseks, gaasi absoluutne tihedus. Torr rõhu ühik. 760 Torr = 760 mmHg = 1 atm = 101 325 Pa Dzaul energi, töö ja soojushulk. 1 cal = 4,184 J 6. Aine (gaasi) suhteline tihedus näitab, mitu korda on antud aine teisest ainest raskem või kergem. Ühikuta suurus. Väljendatakse õhu või vesiniku suhtes. Aine (gaasi) absoluutne tihedus 1 kuupdetsimeetri aine (gaasi) mass normaaltingimustel. Ühik: g/l o 7. SO2 (g) + H2S (g) = 3 S (romb.) + H2O (v) H 298 = -233,8 J Reaktsiooni soojusefekt (Reaktsioon on eksotermiline. Süsteemi entalpia väheneb.) Näidatakse ära aine agrekaatolek. Ühe mooli lähteaine kohta. Reaktsioonis osalevate ainete mool suhteid. Reaktsioonis olevate ainete koostist. Reaktsiooni saaduse eraldumist
kaaluvad. g/dm3 – kasutatakse massikontsentratsiooni ehk massitiheduse väljendamiseks, gaasi absoluutne tihedus. Torr – rõhu ühik. 760 Torr = 760 mmHg = 1 atm = 101 325 Pa Dzaul – energi, töö ja soojushulk. 1 cal = 4,184 J 6. Aine (gaasi) suhteline tihedus – näitab, mitu korda on antud aine teisest ainest raskem või kergem. Ühikuta suurus. Väljendatakse õhu või vesiniku suhtes. Aine (gaasi) absoluutne tihedus – 1 kuupdetsimeetri aine (gaasi) mass normaaltingimustel. Ühik: g/l o 7. SO2 (g) + H2S (g) = 3 S (romb.) + H2O (v) ∆H 298 = -233,8 J Reaktsiooni soojusefekt (Reaktsioon on eksotermiline. Süsteemi entalpia väheneb.) Näidatakse ära aine agrekaatolek. Ühe mooli lähteaine kohta. Reaktsioonis osalevate ainete mool suhteid. Reaktsioonis olevate ainete koostist. Reaktsiooni saaduse eraldumist
Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus). Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning smõõtühikuks on SI-süsteemis kilogramm ( 1 kg on ühe kuupdetsimeetri (10-3m3) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: . Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on , kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse- ja raske massi
konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kolloidlahused erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahised on suhteliselt ebapüsivad. Gaasisuhteline tihedus ja absoluutne tihedus suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi absoluutne tihedus on tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis
Mass on aja ja pikkuse (ruumilise ulatuse) kõrval kolmas mehaanika põhisuurus. Kordan veel kord: füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Newtoni seadused, aga ka kõik järgnevas kursuses õpitav, on loodusnähtuste matemaatiline kirjeldus. Selliseid kirjeldusi on ajaloo jooksul tehtud igasuguseid, meie õpime ja kasutame vaid neid, mis on ajaproovile vastu pidanud ja mis annavad kasulikke rakendusi. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri ( ) puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Mass on ainus tänapäeval kasutusel olev suurus, mille etalooniks on mitte arvutuseeskiri, vaid reaalne keha.
annaabi.ee 
