parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega puud, allajäänud, surnud või surevad puud, halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm
Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud ning tüve alumises osas kaetud rõmelise pruunikashalli paksu korbaga. Tüve ülemine osa on kaetud punakasoranži või oranžika kestendava koorega. Alumised oksad hakkavad kuivama juba 8-10 aasta vanuselt ning okste armid hakkavad kinni kasvama alles 40 aastaselt (Laas 1987). KOKKUVÕTE Sain teada, et harilik mänd on Eestis enimlevinud puuliik. Ta on väga vastupidav ning suudab kasvada erinevates kliimavöötmetes. Männi puidul on head mehhaanilised omadused ja seda
kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik.
Laasumine Uuendus metsaservas ja harvikus Tugev juurekava Vähene tormikahjustus Seemnepuud Männi eripärad Külmakindlus Ei vaja turvet Vähenõudlik Vähene konkurentsivõime viljakal alal Põder kahjustuse oht väheneb 2030 aastaselt Valgustusraie männikus Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad puud kannatada lumevaalimise tõttu. Valgustusraie männikus Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männipigiroostet. Valgustusraie männikus Männikase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel
Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis.
olevat puistu liigilist koosseisu. Ilma valgustusraieta võib soovitud liigilise koosseisuga puistu jääda välja kasvatamata. Vanuses 5 kuni 20 aastat on puistu tavaliselt tihe - loodusliku uuenduse tekke soodsate tingimuste korral isegi 10 00050 000 puud hektari kohta. Kõik need puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieteta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo kahaneb. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu. Valgustusraiet võiks võrrelda rohimisega. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 20006000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile. Valgustusraieid tehakse, hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte (enamasti ei leia). Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Valgustusraie
Sealt varutakse suurem osa kultiveerimiseks vajalikest seemnetest. Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu. Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema: - kiirekasvulised - sirgetüvelised - kitsa võraga - hästi laasunud - haiguskindlad jne. Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Metsaselektsiooni eesmärkideks: a) Puistu tootlikkuse suurendamine. b) Puistu ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistu haiguskindluse suurendamine. d) Puistu vastupanuvõime suurendamine.
Puuliikide valik See on põllumaade metsastamisel üks raskemaid küsimusi. Kuna ka kõige kehvemad põllumullad on üldreeglina piisavalt viljakad puittaimede kasvuks, võivad põhimõtteliselt seal kasvada kõik Eesti metsapuud. Seniste kogemuste ja teadmiste põhjal peaks esimene metsapõlvkond endisel põllumaal koosnema lehtpuudest. Okaspuud (kuusk, mänd) endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised ja produktiivsed, kuid: 1 · sageli jändrikud, halvasti laasunud ja kõveratüvelised; 2 · kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) poolt; 3 · puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik ja ei sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on tõenäoliselt nii majanduslikust kui ökoloogilisest seisukohast arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel
kuni 80% · Säilitada kuusk ja kõvad lehtpuud · Pärast harvendust tekib oht, et põdrad võivad allesjäetud puud ära süüa Harvendusraied Harvendusraied 20-30 aasta vanuses puistus ·Raie eesmärgiks on kiirendada allesjäävate puude jämeduskasvu ja kvaliteeti, läbimõõdu juurdekasv peab olema kiirem kui tüvemädaniku levimiskiirus tüve ristsuunas. Need on tähtsaimad raied haavikus ·Selles vanuses on tüvi laasunud ühe palgi jagu, 5-8 meetrit. ·Esimene harvendusraie teha 20-25 aasta vanuselt; teine harvendus 25-30 aastaselt, harvenduste vahel 4-6 aastat. ·Esmajärjekorras raiuda allajäänud puud ja sanitaarraiele kuuluvad puud(Põdra kooritud). ·Võib ka ülevalitsevaid puid ära võtta. Sel juhul olgu allesjäävad naabrid elujõulised. Parimate puude võra peaks olema 2/3 ulatuses otse päikesevalguse käes. ·Säilitada kõvad lehtpuud Harvendusraied 30-40 aasta vanuses puistus
Puuliikide valik See on põllumaade metsastamisel üks raskemaid küsimusi. Kuna ka kõige kehvemad põllumullad on üldreeglina piisavalt viljakad puittaimede kasvuks, võivad põhimõtteliselt seal kasvada kõik Eesti metsapuud. Seniste kogemuste ja teadmiste põhjal peaks esimene metsapõlvkond endisel põllumaal koosnema lehtpuudest. Okaspuud (kuusk, mänd) endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised ja produktiivsed, kuid: ● sageli jändrikud, halvasti laasunud ja kõveratüvelised; ● kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) poolt; ● puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik ja ei sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on tõenäoliselt nii majanduslikust kui ökoloogilisest seisukohast arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal kasvades väga produktiivne, puidu kvaliteet
+puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1
tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda aga liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas,
võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. Ning tegemist on pindalaliselt väikse alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne või on ala asukoht ebasoodne. Kuna endised põllumaad on viljakad, siis on seal ka suur rohttaimede kasv seega seal tuleks eelistada istutamist kuna metsakülv poleks üldiselt edukas. Puuliikide valik Okaspuud endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised kuid sageli jändrikud, halvastu laasunud ja kõveratüvelised, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit on laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu oskakaalu tõttu väheväärtuslik. Parimaks puuliigiks ensiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask, niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on hea endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamine on enamasti raskem. Viimasel ajal on populaarseks muutunud haava
mänd kasvab Järvseljal (46m). Võra koonusjas, sammasjas, roomav jne. Talub kärpimist, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi kasutatakse haljastuses. Kadakad võivad silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad olla vaheperemeestaimed roosõielistel puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. levivale roosteseenele. Puit tihe, sitke, vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad aromaatne - kasutatakse treimis- ja korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse
2. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed, sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (puudel võrades-lehtedes, okastes). Fotsünteesitava orgaanilise aine hulk on ühelt poolt määratud väliste tegurite poolt (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO 2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas, võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv aeglustub. Tänu puude differentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets
august 9 8,3 7,7 september 7,2 7,8 8,1 oktoober 4 5,8 7,8 november -6,2 -4,4 -2,4 detsember 4,8 6,6 8,6 Küsimused ja vastused: a) Millise puuliigi puistu mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat enam ja miks? Kõige enam mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat kuusik, kuna tegu on varjutaluva puuliigiga, ei ole kuuse võra laasunud nagu männil ning seetõttu pääseb maapinnale männikuga võrreldes vähem valgust maapinda soojendama, lisaks takistab tihe võrastik soojuse kiirgumist mullast, mis muudabki aastase õhtutemperatuuri muutuse stabiilsemaks. b) Miks on suvel, soojal aastaajal metsas kuu keskmine temperatuur madalam, kui samal ajal lagedal? Metsas on jahedam, kuna seal on tekkinud puistu tõttu mikrokliima, mille põhjused on sarnased eespool vastatud küsimusele
vate liikide võra on pikem). Enamasti on pargipuude väljumise suund näeks välja võimalikult loomulik. võrad siiski palju lühemad, kui peaksid olema, ning Võra vähendamisel ei tohiks eemaldada korraga roh- võra vähendamiseks ei peakski justkui vajadust ole- kem kui veerand võra elusokste mahust. ma. Praktikas muutub võra vähendamine siiski möö- Pikalt, laasunud tüükaosaga oksalt tohib elusat dapääsmatuks juhtudel, kui osa eemaldada vähem kui lühemalt oksalt; sageli ei • puuvõrasse on seenhaiguste või juurekeskkonna olegi pika oksa kärpimine võimalik, kuna sellest jääks sobimatuse tõttu tekkinud rohkesti kuivi oksi järele vaid lehtedeta tüügas. (võra vähendamine võib ajutiselt parandada sel- Vana, kõrgelt laasunud tüvega ja taandarenenud
kõrvalkasutuse seisukohalt; d) Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi; e) Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana. 6. Okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd). Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes ja kahekaupa, sinakasrohelised. Käbid piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantneon, väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Ehituses, mööblitööstuses.
Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis.
Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. 47. Mis on "metsahunt"? "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. 48. Valgustusraie. Valgustusraie eesmärgid? Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis
reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu – indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta Metsakasvatuslik iseloomustus Okaspuud Harilik mänd Pinus sylvestris Kuni 40(50)m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5m. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad. Seemnete varisemine algab aprillis.
Pinnatuli Pinnatuli on kõige sagedasem, kõigist ülalnimetatutest esineb seda 90-95% juhtudest. Pinnatuleks loetakse ka nende metsakultuuride ja noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ja maapinnal oleva risuga läbipõimunud. Põlemisel tekib pinnatulele iseloomulik maapinnast puude latvadeni ulatuv tulerinne. Kui noorendikud on veel alla 3-4 m kõrged, ei ole selle põlemisel selget piiri pinna- ja ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt peale tulekahju üraskid jt tüvekahjurid ja puistu võib hävida hiljem nende tõttu. Vanemad paksukorbalised männid kahjustuvad vähem, kuid neilgi peatub mingiks ajaks kasv ja nad võivad muutuda vastuvõtlikumas haigustele ja kahjuritele. Rohttaimedel ja puhmastel hävivad paapealsed osad
Sellisel 25 paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste Paljasseemnetaimed Mänd Kuusk Valguslembene Varjulembene Oksad ja okkad tüve ülaosas. Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses, Tüvi laasunud, tipmine võra. võra püramiidias Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik Mulla viljakuse suhtes nõudlik Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26
kuivanud okste otsi, mis tuleks eemaldada kasvavate puude laasimisega. Seega on seletatav miks kuusepuidus esineb rohkelt kinnikasvanuid ümaraid oksi (üks peamine tunnus eristada kuuske männist kui puidu liiki ei ole võimalik teiste tunnuste järgi määrata). Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toimub kevadel, sõltudes nii kliimast kui ka mullastiku tüübist. Tisleri seisukohalt on oluline, et puud kasvaks noores eas võimalikult tihedalt mis tagab hilisema sirge ja laasunud puutüve, millest valmistatakse kõrgekvaliteedilist saematerjali. _____________________________A. Roos______________________________ 2 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 1.2. Puutüve jämenemine Puutüve jämeduskasv toimub koore all olevas juurdekasvukihis e kambiumis, vt. ptk 2.4. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. Tüve ristiläbilõikes on puidu juurdekasv nähtav kontsentriliste ringide e aastarõngastena
Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised.
2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed); 3) võib esineda lagendikke või noore võsaga täitunud alasid; 4) puisniitudel esinevad puudena eelistatult vanad lehtpuud; 5) võib leida suure läbimõõduga sarapuupõõsaid; 6) otsesed tunnused: karjaaiad, jootmiskohad, küünivared, kännuvõsudest kasvanud puud, pügamisjälgedega puud jmt. Puisniitude taastamine: · Taastamist ei tasu ette võtta, kui puistu on juba lootusetult tihe ja vanad puud kõrgelt laasunud; ei ole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks. · Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Etapiviisiliselt raiudes: tekib vähem juure- ja kännuvõsusid ning ei teki nii tugevat väetusefekti kõdunevatest juurtest. · Puisniidu taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma.
Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. Puit on küpspuiduline, kogu ulatuses valkjas, esinevad vaigukäigud, tihedus 400...480 kg/m3. Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks. Asendamatu on kuusepuit olnud ka lauanõude valmistamisel. Kuusekoort on kasutatud ka naha parkimisel (1 m3 kuusepalkide koorimisel võib saada kuni 25 kg kuiva parkkoort) ning kuusevaiku lakkide valmistamiseks
(Pinus aristada). Harilik mänd on kuni 40(50) m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5 m. Eesti (ja ühtlasi ka maailma) kõrgeim harilik mänd kasvab Põlvamaal Ootsipalus (46,6m). Selle puu diameeter on 70 cm ja tüvemaht 7,4 m3. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Vanematel puudel tekib tüve allosas korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahekaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Okkad püsivad võrsetel 3-4 a. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Seega kestab tsükkel tolmlemisest käbide valmimiseni 18 kuud
tiivata, söödav. Puud hakkavad käbi kandma üle 20 aasta vanuselt. Talub halvasti varju kuid paremini linnatingimusi (suitsu). Ei talu otsest pealtvarjamist (istutamist suurte puude alla), edenedes paremini siiski avatud kasvukohtadel. Eestis on alpi seedermändi kultiveeritud alates XIX sajandist, kuid sellele vaatamata ei leidu meil väga ilusaid puid. Suuremad puud ulatuvad kuni 25 m kõrguseni, neid kasvab Järvseljal, Luual jm. Paljudes parkides kasvab kiratsevaid ja alt laasunud tüvega eksemplare, millised pole küll väga dekoratiivsed. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Stricta' 13. Perekond elupuu ja korea elupuu Perekond Elupuu (Thúja L.) Thuia kreeka k. vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti. Käbid väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel
paigaldatud umbes meetri kõrgusele maapinnast paigaldamine sensor (vöökõrgusele). Kui paigaldamiskohaks on männimets tuleks võimalusel kasutada installeerimiskohana rajatisi või peiteposti. Männimetsas on raske leida sobivas kohas sobiva kõrgusega harunevat mändi. Ka on mändide tüved üsna kõrgele laasunud ning infrapuna/püro paigaldamine paigaldamisel ei saa ära kasutada oksatüükaid. sensor Vanad männid on paksu koorega, mistõttu sensori kinnituskruvid võivad jääda lühikeseks. Kinnitades sensori vaid koorekorba külge on seda väga lihtne koos kooretükiga ära rebida.
annaabi.ee 
