Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Läänemere mõju Eesti kliimale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsüklonid, päikesekiirgus, kõrgrõhkkond, madalrõhkkond, antitsüklonid, veevahetus, parasvöötmes, langemisnurk, lähedus, läänemeri, talved, pilved, õhumassid, madalrõhuala, skandinaavia, assoori, kõrgrõhuala, sulad, põud, pakane, mereline, kuivem, mandriline, laevaliiklus, tööstusriigid, tormid, aurumine, riimveelisus, mage, soolaneookeani merelised õhumassid kui ka Euraasia siseosas valitsevad mandrilised õhumassid. Peamised Eesti kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Eesti-sisest kliimat teevad erinevaks aluspinna iseärasused ja Läänemere mõju. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Talv on vihmane nagu parasvöötmes, suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Kõrgmäestike kliima erineb polaaralade kliimast sellepoolest, et lõuna pool polaarjoont ei esine polaarööd ega päeva. Kevaditi on lõunapoolsetes
Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja. Lääne-Eestis (Vilsandil) on talvel 2ºC ning suvel 15ºC, Ida-Eestis (Narvas) aga 7,3ºC ning 17ºC
Arktilises vöötes päikesekiirgust on kõige vähem, vähesed sademed langevad peamiselt lumena ja temperatuur on pigem miinuses. Lähisarktilises vöötmes on veidi soojem, sademed vihmana. Maa on mõlemal igikülmunud. Arktiline vööde hõlmab Venemaad ja Norrat. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandit. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelises parasvöötmes asub Island, Briti saared, Prantsusmaa. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Parasvöötme ülemineku suved on soojemad ja talved külmemad, sademeid on vähem. Eesti asub selles. Parasvöötme mandrilises kliimas temperatuur kõigub palju. talv on vihmane 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on paraskontinentaalne kliima? Kuna Eestit mõjutavad mandrilised ja merelised õhumassid 11
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi
6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel
suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini.
Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne
Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. 4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb
Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid. ****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine ...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole. *Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud- madal õhurõhk. Langevad-kõrge õhurõhk. Baariline reljeef-püsivad õhurõhualad(sellest sõltuvad tuuled) Ekvaator-madalrõhuala 30.laiustel-kõrgrõhualad,sest seal on laskuvad õhuvoolud 60.laiustel-madalrõhualad
geograafiline laius, suurte mäeahelike või madalike olemasolu, merehoovused, igijää ning lumi. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss. Päikesekiirte jaotumist mõjutab Maa kerakujulisus, seega sõltub Päikeselt saadava energia jagunemine koha geograafilisest laiusest , mis määrab ära maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on maapind, seda rohkem see soojeneb. Maakera ja Päikese asendi tõttu tekivad aastaaegadega seotud pööripäevad, mida on neli. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Aastas on neli pööripäeva:
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse
ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Eesti kliimat kujundavad tegurid Päikesekiirgus *Kiirguse jaotumist mõjutab kaugust merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes. *Rannikualad saavad päikesekiirgust kõige rohkem, kõige vähem kõrgustikud, need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid *Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk alaneb. *Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. *Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad.
tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja
4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. (Neelavad osoon, pilved, veeaur ja aerosool.) 14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
või mõne teise merega Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule.
2)Kaugus ookeanidest ja meredest - Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja: külmvöös idatuuled, parasvöös läänetuuled, palavvöös kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad: MUSSOONID püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.
Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Otsekiirgus- on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat.Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus- e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks
antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled. Sügisel võib tuua kõigepealt soojaõhku ja siis külma nt enne lumesadu ja siis külmetab. Kõige tüüpilisemad sügistormid. Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%)
ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Eesti kliimat kujundavad tegurid Päikesekiirgus *Kiirguse jaotumist mõjutab kaugust merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes. *Rannikualad saavad päikesekiirgust kõige rohkem, kõige vähem kõrgustikud, need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid *Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk alaneb. *Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. *Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad.
Augustis läheb juba vihmasemaks. Sügis Sügise hakul muutuvad õhtud jahedamaks. Puulehed muudavad värvi ja lähevad kollakas pruunideks.Sügisel on ka tugevad tuuled ja vihmased ilmad. Talv Talv kestab Eesti umbes 4-5 kuud ja on päris külm. Ilmad on pilvised ja tuulised, sajab lund ja sageli lörtsi.(2,lk 8) 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused Väiksemaid temperatuuri erinevusi võib märgata isegi Eesti piires. Meie rannikualade kliimat kujundab Läänemeri. Talvel on kõige soojem Vilsandil. Jaanuaris ja veebruaris on mere ääres ligi 5 kraadi võrra soojem kui Eesti ida-ja kaguosas. Kevad algab aga rannikualadel hiljem kui näiteks Võrus,sest meri on veel kaua külm. Suvigi on Lääne-Eestis jahedam kui Ida-ja Kagu.Eestis. Sügis on seevastu mere ääres soojem ja kestab ka veel siis,kui Kagu-Eestis on juba talvekülmad. Sügisel jahtub suur veekogu aeglaselt, soojendades rannikualasid ja saari.(2,lk 14) 5. Kokkuvõte
Kliimat mõjutavad tegurid : *Asend ekvaatori suhtes, sellest oleneb päikeselt saadav kiirguse hulk aastas. *Kaugus merest, mida lähemal merel seda niiskem. *Õhumassid, kui merelt toob kaasa niiskeõhu, kui maalt toob kaasa kuivaõhu. Lääne- edela tuulega tuuakse kaasa soeõhk, põhja-lõuna tuulega külmõhk. *Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna
määrata · Soe front soe õhk liigub külmale peale. Taevas tõmbub pilve, õhk jahtub mööda frontaalpinda üles minnes, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved (kiudpilved). Pilved tihenevad, hakkab tibutama lausvihma või talvel lund sadama. Sajuala frondi ees. · Külm front külm õhk liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved ja sajab paduvihma. Sajuala frondi taga Tsüklon madalrõhkkond. Kujunevad välja frontidel ookeni kohal. Talvel pehme, suvel soe, palju sademeid. Tõusvad õhuvoolud. Õhk liigub äärealat keskosa suunas. Liiguvad üldises läänevoolus (läänest itta). Idas soe, läänes külm Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel pakaseline, suvel päikeseliselt soe, vähe sademeid. Langevad õhuvoolud. Õhk liigub keskosast ääreala suunas. Lõunatsüklonid tekivad Vahemere ja Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja. Kantakse
õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse
Tekivad neil nõlvadel, mis päeval tugevalt soojenevad, öösel aga jahtuvad. Mäe- ja orutuuled kannavad niiskust alla orgu. Föön: Fööniga kaasnevad peale õhutemperatuuri ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised. Tekkimine seotud õhurõhu jaotuse iseärasustega. Boora: Nimetatakse külmi, väga tugevaid puhangulisi tuuli, mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt platoodelt või mägedelt alla tasandikele või merele. Tekib siis kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond, tasandiku piirkonnas aga madalrõhkkond. Tolmutorm: Nähtus, kus tugev tuuk tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu, et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb. Esineb kõrbete ja steppides. Tuisud: Nimetatakse lume edasikandumist tuule mõjul, kas lumikatte pinnalt või sadava lume korral. On olemas pinnatuisk, madaltuisk, lumetuisk, lumetorm. Trombid ja vesipüksid: Tugevad, suure purustusjõuga, peaaegu vertikaalse, kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised
kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. hoovused ja tuuled Mis juhtuks, kui Maa kiirgusbilanss oleks positiivne (negatiivne)? Positiivne- toimuks
kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu. Kas sinu kodukoht asub merelisema või mandrilisema kliimaga alal? merelisema kliimaga alal. Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroosilt on näha, millised tuuled olid vaatlusperioodi jooksul valdavad. Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid. Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et kaitsta merd ja et see ei oleks nii reostatud ja et takistada mereelustiku vohamist, mis ohustavad niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem?
ise soojuskiirgusena ise ära annab. Maapind soojeneb. Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Osooniaugud Osooni on kõigis atmosfääri kihtides, kuid valdav osa on stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on kevadel, kui osooni on vähem, päikesekiirgus suur ja inimesed pole harjunud sellist kogust kiirgusest saama, Peamiselt lagundavad osooni freoonid (külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete balloonide kasutamisel) Montreali protokoll kindlateks tähtaegadeks freoonide tootmine lõpetada. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2,
tõuseb 6. Eksosfäär - maailmaruum ehk kosmos Päikesekiirgus Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest Kliimatekketegurid 1. Astronoomilised - Päikesekiirguse aktiivsus - Maa kaugus Päikesestk - Pöörlemistelje kallakust (23,4°) 2. Geograafilised kliimatekketegurid - Päikesekiirte langemisnurk - Mida väiksem on laiuskraad, seda suurem on langemisnurk (seniit) - Maa ja mere jaotus - Aluspinna iseärasused - Aluspinna värvus - Reljeef ehk pinnamood - Temperatuuri langus kõrguse kasvades - Mäestikud mõjutavad õhumasside liikumist - Hoovused - Külmad hoovused - muudavad kliima külmemaks ja kuivemaks
Globaalne veevaru maakeral: Maailmameri Mandrijää ja liustikud Põhjavesi Meri maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid. Sisemeri ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri: avaookeanist eraldatud saarkaarega. Saartevaheline meri: ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self. Nt Läänemeri Maailmamere soolsus on 3,45% Kiirgus: Kasvuhoone efekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud
Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus. 5..Peamised õhumassid on: Arktiline õhk-on külm ja kuiv. See on kujunenud põhja- Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk- on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohl. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, ombes võrdselt parasvöötme kontinetaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvusel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk- on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiusel. Ilnm on valdavalt selge. Temperatuur on märatud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt
annaabi.ee 
